42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse heritaablus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil. Mida suurem on heritaablus, seda suurem on ka selektsiooniefekt. 43. Milline on prognoos selektsiooniefekti suhtes sõltuvalt tunnuse päritavusest? Mida kõrgem on päritavus, seda suurem on selektsiooniefekt. 44. Mis on populatsioon, mis on geeni- ja genotüübisagedus? Populatsioon- ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogum teatud territooriumil, mis on eraldatud teistest sama liigi isendite kogumitest mõne isolatsioonivormiga. Genotüübisagedus on teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad. Sarnaselt genotüübisagedusele on võimalik leida ka geenisagedus. 45. Kuidas arvutada geenisagedust genotüübisageduse põhjal? Millisel juhul on seda võimalik teha?
tähtsusetud jäänukorganid volt inimese silmanurgas 63. stromatoliidid on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. 64. geenikonversioon (mõiste) ebavõrdne ristsiire toimub meioosi käigus rekombinatsioonil, tekivad heterodupleksid, DNA parandamine pole õige parandatakse ühe alleeli järgi, teine alleel kaob ära 65. Hardy _ Weinbergi genotüübisagedus (mõiste ja arvutus) antud genotüübiga isendite arvu suhe antud populatsiooni isendite arvusse Kui teatud genotüüpide sagedus oleks n ja kogu populatsiooni arvukus M, siis n/M ehk genotüübisagedus oleks GenF = n/M 100% 66. HW alleelisagedus (mõiste ja arvutus) antud alleeliga isendite arvu suhe kogu seda tüüpi alleelide arvu populatsioonis. Sageduste summa ei saa olla kunagi suurem kui 1.Indiviidil saab olla lookuses max 2 alleeli
Laiemas mõistes – millisel määral on haigus geneetiliselt määratud. 42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse päritavus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil 9. 43. Milline on prognoos selektsiooniefekti suhtes sõltuvalt tunnuse päritavusest? Mida kõrgem on päritavus, seda suurem on selektsiooniefekt. 44. Mis on populatsioon, mis on geeni- ja genotüübisagedus? Populatsioon - ühte liiki kuuluvate omavahel vabalt ristuvad isendite kogum teatud territooriumil. Teistest populatsioonist on eraldatud mõne isolatsioonivormiga (jõgi). Populatsiooni tunnuseks on suhteline püsivus. Genotüübisagedus – teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad. Geenisagedus – teatud geeni osahulk populatsioonis kõigi analoogsete geenide koguhulgas. 45
Gameedid A a A a Tõenäosus ½ ½ ½ ½ Järelikult tekib F2 s sügoote järgmiste tõenäosustega: AA ½ A x ½ A=¼ Aa - ½ A x ½ a= ¼ aA ½ a x ½ A=¼ aa ½ a x ½ a=¼ ¼ AA : ½ Aa : ¼ aa Niisiis kujutab tõenäosus endast juhusliku sündmuse toimumise objektiivse võimalikkuse mõõtu. 3. POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR JA TASAKAAL 3.1.Genotüübisagedus Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks tuleb lähtuda erinevate genotüüpide arvust selles populatsioonis. Kui see on teada, võib arvutada iga genotüübi osatähtsuse populatsioonis, st. määrata genotüübisageduse. Olgu populatsioonis N looma, kellel on vaatluse all üks lookus kahe alleeliga B ja b. Kui see populatsioon on panmiktiline, siis selles peavad esinema kõik 3 võimalikku genotüüpi: BB, Bb ja bb. Genotüübiga BB
hulk. • Populatsioon on lõpmata suur: kui on piisavalt väike, et hakkaks mõju avaldama geneetiline triiv, siis võivad genotüüpide sagedused lihtsalt juhuslikult muutudaa, sest alleelide sagedused muutuvad juhuse tõttu. • Sugude vahel ei ole alleelisageduste erinevusi: kuna ühel sool võib olla sigimisel eelis, siis võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüübisagedus. • Ei ole migratsiooni: kui on, siis võib vabalt genotüüpide sagedus juhuslikult muutuda ja populatsioon ei jõua H-W tasakaalu, kui migratsioon toimub pidevalt (nii sisse- kui väljavool). • Ei ole mutatsioone: mutatsioonide tõttu võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüüpide sagedus. • Ei ole looduslikku valikut: kui on, siis võib nt heterosügootsus olla eelistatud (sirprakuline aneemia, dominantseid
olevate loomade sarnased geenid. Seda võib nimetada passiivseks inbriidinguks. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. Keskmise inbriidingukoefitsiendi põhjal saab otsustada selle üle, mil määral populatsioon kaldub kõrvale juhuslikust ristumisest e. panmiksisest isenditevahelise suguluse tõttu ja kuidas muutub genotüübisagedus populatsioonis. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv populatsioonis iga põlvkonnaga. 21. Kehaehituse põhiregioonid pea- luuliseks aluseks kolju, suheliselt püsiv, kuid iseloomulik vorm; avaldub tõu või tootmissuunale, aga isegi vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja
annaabi.ee 
