Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus?
Munakana 140-150 21 161-171 Lihakana 180 21 201 Põldvutt(eesti) 45-50 17 62-67 Kalkun 240 28 268 Hautamiseperioodi pikkus Kana 21 Vutt 17 Hani 30 Part, kalkun 28 Tuvi 17 Pärlkana 25 · Hea söödaväärindus (söödakulu toodanguühikule) Kanakasvatuses on söödaväärindus 2 kana 2 kg, muna 60g, sööb 120 g · Head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad Liik Realiseerimisvanus Realiseerimismass Lihakeha Tapsaagis, , päeva , kg mass, kg % Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Lihakana 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70
Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat. 7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus- saaduste tootmise soodustegurid: · suur sigivus, · lühike tootmistsükkel, · hea söödaväärindus, · head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad, · noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10
Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast
Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks
inkubaatorid mahutavad 45-65 tuhat muna. · Lindudel puudub diafragma, mis eraldatakse rinnaõõnt keha õõnest. · Lindudel on väljaarenenud ainult vasakpoolne munasari. Isaslindudel on seemnesarjad paarilised. · Lindudel puuduvad higinäärmed- järelikult on temperatuuri regulatsiooni puudulik, seepärast peab lindlates olema sobiv temperatuur. Kui õhutemperatuur on madal, kasutavad linnud söödaenergiat soojusproduktsiooniks ja halveneb söödaväärindus. Nahanäärmetest on lindudel paarispäranibunääre, mis toodab vedelat rasu. Seda on vaja sulgede määrimiseks. · Kuulmismeel on väga hästi arenenud lindudel puudub väliskõrv. On kõrva ava, mida katavad suled. Sisekõrvas on 3 kuulmeluukesed asemel 1. · nägemine- valguse käes ja päeval on nägemine väga hea. Kaela painduvuse tõttu on linduedel vaateväli avar, kuid hämaras ja pimedas näevad nad halvasti. Lindlat täiendavalt
rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena
nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil
ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise (grading) vajadus tuleneb sellest, et osa kalu kasvab kiiremini. Sorteerimiseks (kuigi stressirohkeks) on kaks head põhjust: 1
2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada.
Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12%sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil. Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata
jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed Sublingvaal e keelealused süljenäärmed Submandibulaar e alalõuaalsued süljenäärmed.
varustatud skaalaga *Sirkel-kaks metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala ning sirkliharude vahemik näitab laiust cm- des *Mõõtelint-spetsiaalselt loomade mõõtmiseks valmistatud lint, millel on lisaks sentimeetritele ka kilogrammide skaala kehamassi jaoks. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudne kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. TEMPERAMENT *SANGVIINILINE-tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Suur jõudlus ja hea söödaväärindus. Sobib hästi piimaveistele. *FLEGMAATILINE-väheliikuv, rahulik. Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass. *KOLEERILINE-Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita. *MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e
Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. 10 Seakasvatus Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. Sigade suur viljakus, suhteliselt lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused, hea söödaväärindus, sead on kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni.
Vaarikad: küpsemise aeglustamine Melon: küpsemise aeglustamine Nisu: vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes, tärkllisesortide muutmine Päevalill: õli koostise muutmine Köögiviljad: vastupidavus tainekaitsevahendite suhtes, parem säilivus Õun: vastupidavus haiguste suhtes, küpsemise aeglustamine. 13. Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. -Suurenenud resistentsus, toodang, vastupidavus ja söödaväärindus –Suurem liha-, muna-ja piimatoodang –Paranenud loomade tervis ja diagnostilised meetodid 14. Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena. Kaks põhimõttelist meetodit: 1. Embrüokloonimine – embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist
Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle. Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Jääb vahemikku 0,6-1,1. Söötmise meetodid: käsitsi söötmine, programmeeritud söötmine ja isu järgi söötmine. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia
Tabel 2. Erinevate lihaliikide keemiline koostis (%) Loomaliik Valk Rasv Mineraalained Vesi 100 g liha kalorsus kJ Veiseliha 18,9–20,2 7,0–19,4 1,0–1,1 67,7–71,7 602–782 Lambaliha 15,3–20,8 9,0–31,0 0,8–0,9 52,9–69,3 687–1470 Sealiha 11,7–17,0 27,8–49,3 0,6–1,0 38,4–54,2 1322–2046 Kanabroileriliha 17,6–19,7 5,2–14,4 0,9–1,1 64,8–74,2 534–933 6. Hea söödaväärindus. Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3–3,5 kg. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 ts liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus.
Karotinoidid, mida kasutatakse lõhelaste söötades, on astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets). Vastsete sööma õpetamiseks ja väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad,
[1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise võimalus, sobiva karjaga komplekteerimise ja karja taastootmise võimalused ning kvalifitseeritud kaadri olemasolu ja väljaõpetamise võimalus [3, lk. 24].
5. Värvust hinnatakse samuti 5 punktiga. Mida heledam on liha, seda väärtuslikumaks teda peetakse ja seda rohkem punkte antakse. Puljongit hinnatakse lõhna, värvuse ja maitse järgi analoogiliselt lihaga. 29. LIHAJÕUDLUST MÕJUTAVAD TEGURID. Vasika sünnimass ja selle seos massi-iibega.. Sugupoole seos söödaväärindusega. Majanduslikult tähtsaim näitaja on sööda- ja proteiini(valgu)kulu 1 kg massi-iibe kohta, mida nimetatakse söödaväärinduseks. Pull- ja lehmvasikate söödaväärindus on esimesel elukuul peaaegu võrdne. Teisel poolaastal on pullvasikate söödaväärindus juba märksa parem kui lehmvasikatel. Intensiivse söötmise korral on pullvasikate massi-iive tunduvalt suurem ja söödaväärindus märksa parem kui lehmvasikatel. Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime
Värvust hinnatakse samuti 5 punktiga. Mida heledam on liha, seda väärtuslikumaks teda peetakse ja seda rohkem punkte antakse. Puljongit hinnatakse lõhna, värvuse ja maitse järgi analoogiliselt lihaga. 29. LIHAJÕUDLUST MÕJUTAVAD TEGURID. Vasika sünnimass ja selle seos massi-iibega.. Sugupoole seos söödaväärindusega. Majanduslikult tähtsaim näitaja on sööda- ja proteiini(valgu)kulu 1 kg massi-iibe kohta, mida nimetatakse söödaväärinduseks. Pull- ja lehmvasikate söödaväärindus on esimesel elukuul peaaegu võrdne. Teisel poolaastal on pullvasikate söödaväärindus juba märksa parem kui lehmvasikatel. Intensiivse söötmise korral on pullvasikate massi-iive tunduvalt suurem ja söödaväärindus märksa parem kui lehmvasikatel. Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime. Veiseid tuleb sööta nii, et oleks tagatud kehamassi
annaabi.ee 
