Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, erinevates keeltes
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Rene Eespere Tema heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Helilooja ning pedagoog. Sündinud 14.12.1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika
(praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. 9. veebruaril 1939 sai ta esimese naisena Tartu Ülikooli audoktori kraadi. Miina Härma oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma oli samuti silmapaistev koorijuht ning ta sai ka dirigeerida laulupeol. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ning kantaadi "Kalev ja Linda". Sel perioodil hakkas ta intensiivsemalt tegelema heliloomingu ja ka dirigeerimisega: ta oli Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koori juht. Aastail 1893-1894 oli M.Härma Leipzigis, tehes sealt kontsertreise ka teistesse Saksa linnadesse. M.Härma tutvustas igati eesti rahvuslikku kunsti välismaal. Pöördunud tagasi kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda
tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina Härma kirjutatud ,,Tuljak", Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele https:// www.youtube.com/watch?v=WCifZHi525Y Kasutatud materjal https:// opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/h arma/elu.htm https:// sites.google.com/site/harmajalate/miina-ha erma/looming http:// miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_eve lin.htm
1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal paradoksaalne.
Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini).
linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi"Kalev ja Linda". 1899- esimene keelpillikvartett eesti muusikas. 4) I oratoorium 1909 "Joonase lähetamine", alustas ka II "Sealpool Jorjanit", kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar"
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin komposits...
heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming
....................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed....................................................................................................................9-10 · Orkestriteosed · Vokaalteosed · Kammermuusika 8)Kokkuvõte.................................................................................................................11 9)Pildid.........................................................................................................................12 10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 Sissejuhatus Erkki-Sven Tüür on nüüdisaegne ülemaailmselt kuulus Eesti helilooja
G.F.Händel Händel 1685 -1759 Sündis Saksamaal, pidi varakult leiba teenima hakkama. Lõpetas gümnaasiumi ja õppis Halle ülikoolis õigusteadust. Lapsepõlves õppis mitmeid pille (viiul, klavessiin). Töötas Hamburgi teatris viiuldajana. Tema tippteoseks jäid ooperid ja monumentaalsed suur- vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle
7.Esimesed profesionaalsed heliloojad: J.Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R.Tobias.Õppisid Peterburi konservatooriumis. 8.Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Aastatel 1883 1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus
Anton Webern (1883-1945) • Austria helilooja • Õppis tšellomängu gümnaasiumis • Kirjutas juba keskas muusikat • „Kaks teost tšellole ja klaverile“ • Abiellus oma täditütrega • Said neli last • Läks esimesse maailmasõtta sõduriks • Saadeti tagasi aasta pärast halva silmanägemise pärast Looming • Tonaalne periood (1907-1914) • Instrumentaalteosed ja kompositsioonid • Dodekafooniline periood (1914-1926) • Vokaalteosed (klaverisaatega soololaulud) • „Kolm traditsioonilist rahvalaulu“ („Drei Volkstexte“) • Seeriatehnika periood • Vokaal- ja instrumentaalteosed • Ei ole kirjutanud lavamuusikat • Väga ökonoomne helilooja – lühikesed teosed • Kõigi 31 oopuse järjestik ettekandmine kestaks kolm tundi Suur tänu teie tähelepanu eest. Mitu usaldusväärset allikat: • https://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism • http://svlkmuusikalugu.blogspot.com.ee/2012/10/ekspre
Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud", ,,Jaanilaulud". ,,Naistelaulud", ,,Eesti ballaadid", ,, Luigelend", ,,Kevad", ,,Suvi", ,,Libahunt".
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine
30 aastat teenis ta elamist klaveritundidega,viiulimänguga orkestris ja antsamblites nii kirikus kui ka serenaadikontserditel vabas õhus. Oli mitu aastat Nicola Porpora juures teenistuses klaverisaatja ja toapoisina. Seejärel elatus kammermuusika ja klaveripalade loomisega.1759.a sai töö krahv Morzini väikese kapelli juhina.Samal aastal kirjutas oma esimese sümfoonia.(alustas loomingit küpses eas) LOOMING: Segab paljude rahvaste muusikat. zanrid-laulumängud, vaimulikud vokaalteosed, orkestrimuusika, klaveripalad, sümfooniad(104), oratooriumid(4), keelpillikvartetid. Uuendused muusikas-maneerilkud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid,harjumatu harmoonia. Muusika üldiseloomustus-Haydni muusikaline käekiri oli kohe väga originaalne.Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. saj. romantismile iseloomuliku väljenduseni. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Isa oli tema mänedzer ning oli ise kapellimängija.Mozarti kodus
Johann Sebastian Bach tegi tihedat koostööd Gottfried Silbermanniga, kes ehitas oreleid, mida Bach oli vastu võtnud. Bach soovis ise paigutada oma Fuuga kunsti eraldi köitesse. Seda teost võib pidada Johann Sebastian Bachi viimaseks. Bach alustas Fuuga kunsti kirjutamist 1740 aastal ja viimast osa lõpetas detsembris 1749 aastal. Esimest korda Fuuga kunst oli trükitud juba pärast Johann Sebastian Bachi surma 1751 ja 1752 aastal. Tuntud vokaalteosed Missa hmoll BWV 232 Matteuse Passioon BWV 244 toppletkooridele, orkestrile ja solistidele. See teos räägib Jeesuse Kristuse reetmisest ja ristilöömisest. Sõna Passioon antud kontekstis tähendab kannatust. Süzee on Piiblist Matteuse evangeeliumi peatükkide 2627 järgi. See teos sai valmis 1729. aastal. Esiettekanne toimus 15. aprillil samal aastal. Juhatas Johann Sebastian Bach ise.(jätkub) Johanneses Passioon BWV 245, mis on
21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717) Köthen (1717-1723) Leipzig- (1723- 28. juuli 1750) 23. Bachi tuntumad vokaalteosed „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, ju vahid hüüdvad“, „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Jõuluoratoorium“, „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“ 24. Bachi tuntumad instrumentaalteosed „Toccata d-moll“, kuus „Brandenburgi kontserti“ 25. Händeliga seotud paigad Halles- sünnikoht (23. veebruaril 1685) Hamburg (1703- 1706)
Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud. Lutz Jäncke avastas, et esikohal on siiski küsimus, missugused muusika pindmised parameetrid, näiteks tämber ja tempo, on kõige tähtsamad pikaajalisse mällu jäämisel. Kindlasti on palju uuritud ka seda, et kas need teosed, mille pealkiri meenub kergemini kui viis, on pigem instrumentaal või siiski vokaalteosed. Osa uurimuste keskmes on olnud helikõrguse meeldejäämine. Need tööd on tõuke saanud uuringutest, milles on käsitletud absoluutset kuulmist. Paljud uurijad arvavad, et absoluutne kuulmine on muusikalise mälu eriliik. Selline uurija nagu Daniel Levetin on märganud, et tegelikult on see võime tunda ära või laulda õiget nooti küllaltki levinud. Seda tõestaski ta sellise katsega, et lasi suurel hulgal inimestel, kellel absoluutset kuulmist ei ole, lindi järgi laulda.
Bach oli polüfoonilise muusika ületamatu meister, kes arendas selle mitmeid sajandeid kestnud stiili täiuseni. Peale Bachi tulid muusikasse uus ajastu ja uus stiil. Võib isegi öelda, et kogu varasema muusika areng kulmineerub Bachi loomingus, see on justkui püramiidi tipp. Bachi looming on arvukas, säilinud on enam kui tuhat teost. Vokaalmuusika. Kuna Bach töötas suurema osa oma elust kiriku teenistuses, on tema loomingu kaalukam osa vaimuliku sisuga vokaalteosed. Enamus neist on kirjutatud Leipzigis. Kirikukantaadid, millest säilinud on ligi 200. Kantaate esitati jumalateenistuse käigus, need koosnevad soolodest ja lõpevad kooriosaga. Säilinud on ka umbes 20 ilmaliku sisuga kantaati, mis on kirjutatud pidulike sündmuste ja tähtsamate linnakodanike auks. Nende hulgas on kaks humoorika sisuga kantaati „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“. Väga kuulsad on suurteosed koorile ja orkestrile, eelkõige kaks passiooni
Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile).
Seal ta ka tutvus vanema saksa muusikaga. Hilisemal ajal jäi tellimusi vähemaks ja kuigi tema kuulsus oli haripunktis ei saavutanud ta ametlikku tunnustust. Oma elu lõpuaastatelgi kirjutas ta viimaseid teosid surivoodil. Ja romantiseeritult võib öelda, et ta suri vaese geeniusena. · Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn) Mozarti istrumentaalmuusika kõlastub sümfooniades ja klaverikontserdites.
2 Es-duur 5) 26 prelüüdi- Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 6) 27 etüüdi- Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz
üks) ning tuntumaid instrumentaalteoseid . Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium'' Instrumentaalteosed – ''Willhelm Friedemann Bachi noodivihik'', ''Anna Magdalena Bachi noodivihik'', ''Hästitempereeritud klaviir'', ''Inglise süidid'', ''Prantsuse süidid'' KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=OLP1pqNx0v4 http://www.youtube.com/watch?v=RZc8HTA3Y_Y http://www.youtube.com/watch?v=_FXoyr_FyFw http://www.youtube.com/watch?v=kaBAE4stNIo
1762a. tuli Viinis lavale esimene ooper koostöös libretisti Calzabigiga Glucki ooper Orpheus ja Eurydike. Tema stiili ideaal väga iseloomulik klassitsismi ajastule. Muusika ei vaja rahvuslike stiile vaid üheselt mõistetavat väljendust. Itaalia koomiline ooper ja Austria singspiel kulmineerusid Mozarti loomingus. Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel - Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika) -
14.prelüüd 15.fuuga 16.Heinrich Schützi tähtsus ( 17. saj suurim saksa muusik, kirikliku oratooriumi alusepanija) 17.Arcangelo Corelli tähtsus. (palju sonaate ja concerto grossosid, keelpilli- helilooja) 18.Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. 19.Esimene avalik ooperiteater. 20.Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. 21.Claudio Monteverdi tähtsus, peateos. 22.Bachiga seotud kohad 23.Bachi tuntumad vokaalteosed 24.Bachi tuntumad instrumentaalteosed 25.Händeliga seotud paigad 26.Händeli teosed. MÕISTED 1. aaria - soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3. oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile 4. passioon - oratooriumizanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil,
Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980)
Tekkiv kontrast on väga suur. Sarnasele kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed. Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tsellokontserdi (1966) terve II osa. Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890. aastail esines ta orelikonsertidega lisaks Eestile veel Peterburis, Saksamaal (ka Leipzigi Thomas-kirikus), Suurbritannias (ka Londonis) ja Soomes. Miina Härma koorijuhina Laulupeod viisid noore naise koorijuhtimise juurde ja 1894. aasta sügisel asutas ta Tartus omanimelise segakoori. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. M in a Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed. ümmarguselt 60 aasta pikkuse loomeperioodi jooksul jõudis ta kirjutada üle 200 koorilaulu, kümmekond soololaulu, lugulaulu "Kalev ja Linda", laulumängu "Murueide tütar". Tuntud on tema rahvalaulutöötlused. Esimesed loomingulised katsetused algasid juba enne konservatooriumi astumist, nt. "Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust.
(1813-1815)kirjutas väga vähe , tal tuli kasvatada oma vennapoega, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Hilisloomingu periood (1816-1827) ta tervis halvenes, kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Iga tema suuremas teoses oli mõni fuuga... sümfooniline muusika: 9 sümfooniat. 9. sümf on EL hümn klaverimuusika:32 klaverisonaati, 5 klaveri kontserti vokaalteosed : ooper ,,Fidelio", missa solemnis ,, pidulik missa"... muusika üldisel: ta looming juhatab sisse 19. sajandi, suurim eeskuju, tema teostest lähtuvad saj lõpul mitmed zanrid, eriti sümfooniad ja kammersonaadid, kirjutas oma muusika ka põhjalikult muutunud Euroopas. Klassitsism(1720-1810) * täh lad k eeskujulik, esmaklassiline * samal ajal: Suur Pr rev, Napoleoni sõjad, *avalikud kontserdid *muusikaühingud *nooditrükindus
Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50. aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose. Orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid sümfoonilised pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937). Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja detailirikas
o " Metsik jaht" · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaveril ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll · sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed · 17 laulu Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, meloodiameistreid, teemade kordused on jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu sageli kaunistatud meloodilise orkestrit. figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest
27 etüüdi Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 4 eksprompti 4 ballaadi Suurvormid 3 klaverisonaati sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 4 skertsot Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr. 1 e-moll sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed 17 laulu 2010. aastat tähistatakse Fryderyk Chopini Aastana, kuna siis möödub 200 aastat kuulsa helilooja ja pianisti sünnist. Paljudes riikides, kus asuvad Poola diplomaatilised või kultuuriesindused ning leidub Chopini loomingu austajaid, kutsutakse kokku korralduskomiteed, mille ülesandeks on heliloojale pühendatud muusika-, teadus- ja kultuuriürituste kureerimine. Eestis on Komitee ja Chopini Aasta patrooniks proua Evelin Ilves. http://www.youtube.com/watch
ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23. ,,Seenekantaat" (1979 1983, tekst Henn-Kaarel Hellat) segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele on kantud
64 nr.3 As- duur 16 poloneesi : poloneesi As-duur 21 nokturni: nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi: prelüüd nr.15 Des-duur ,, Vihmapiiskade prelüüd'' 27 etüüdi: etüüd nr.10 c-moll ; ,,Revolutsiooniline etüüd'' 4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse
III 1813-1815 Kriis Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon. IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate looming suurteoste „Missa Solemnis“ ja „9. sümfoonia „ kallal. Isiklik elu Jäi kurdiks Sümfooniline 9. sümfoonia muusika Klaverimuusika 32 sonaati, 5 klaverikontserti. Variatsioonitsüklid ja väikepalad. Vokaalteosed Oratoorium „Kristus õlimäel.“ Ooper „Fidelio“ Kammermuusika Keelpillitrio- ja kvartett. Klaveriduo viiuliga/tšelloga. Muusika Klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud vormistruktuuriga. Elu üldiseloomustus lõppjärgus oli ta stiil paradoksiline. Fakte Elu lõpul ei suutnud kohastuda oma ajastu ja ühiskonnaga. 5
• 32 klaverisonaati • 5 klaverikontserti • Väikepalad ja variatsioonid Sümfooniline muusika • Esimene sümf. 30-aastasena • Filosoofilise välenduslaadiga suurteos, mitte õukondlik meelelahutus • Beethoveni sümf.s. ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ratsionaalne ülesehitus. • Laiendas klassikalist orkestrit (puhkpillid, eriti vaskpp. tähtsamaks) Vokaalteosed • Ooper “Fifelio”, oratoorium “Kristus Õlimäel”, “Missa Solemnis”, “Kaugele armasatuna” Kammermuusika • 10 sonaati viiulile ja klaverila • Romansid viiulile • Keelpillikvartett • Klaveritrio
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sagel...
Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Rudolf Tobias - eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Aleksander Läte helilooja, pianist, dirigent, lõi sümfooniaorkestri ning mitmeid koore.
Sellega soovis ta virgutada sealseid eesti rahvusest noori nii muusikaliselt kui ka rahvuslikkult. Elades Peterburis juhatas Miina Härma ka lühemat aega Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori. Elu hilisemal perioodil elustab ta omanimelise segakoori taas, mis muutub Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks. Miina Härma heliloojana Miina Härma on viisistanud mitmeid Anna Haava luuletusiHärma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed. ümmarguselt 60 aasta pikkuse loomeperioodi jooksul jõudis ta kirjutada üle 200 koorilaulu, kümmekond soololaulu, lugulaulu "Kalev ja Linda", laulumängu "Murueide tütar". Tuntud on tema rahvalaulutöötlused. Esimesed loomingulised katsetused algasid juba enne konservatooriumi astumist, nt. "Isamaa, õitse sa", mille Härma kirjutas M. J. Eiseni sõnadele viimase tellimusel. Juba selles laulus on näha Miina Härma harmooniatunnetust ja viisileidmise oskust.
avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tsellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate romantikute eelkäija.
ja organisatsioonide auliikmeks. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude zizzle kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 18941928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks. Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud. Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru : 1. Isamaalaulud- Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega
avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate romantikute eelkäija.
eestvedamisel Leipzigis Bachi mälestussammas ja 1843.a avati Leipzigis Saksamaa esimene Konservatoorium, millest sai Euroopa juhtivamaid muusikakõrgkoole. Mendelssohni looming toetub klassikalistele eeskujudele. Looming: orkestriteosed, neist tuntumad "Itaalia sümfoonia" ja "Soti sümfoonia", avamängud, viiulikontsert, klaverikontsert. Kammermuusika erinevatele koosseisudele, klaverimuusika, neist tuntumad kogumikud "Sõnadeta laulud", orelimuusika, vokaalteosed ning oratooriumid "Paulus" ja "Elias" 3. Hector Berlioz 1803 1869 19.sajandi I poole prantsuse muusika säravamaid isiksusi. Berlioz oli programmilise sümfonismi ja kaasaegse orkestratsiooni rajaja. Tema orkestreerimisõpik (1844) mõjutas nooremaid põlvkondi (hiljem täiendas seda ja andis välja Richard Strauss). Berlioz laiendas sümfoonia piire . Looming:,,Fantastiline sümfoonia"(1830) on autobiograafiline
Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma kuulsuse oratooriumid "Messias"; Händel avaldas end põhiliselt avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tsellole, üksteisest kõrvaga eristada.); loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. ooperis; esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja) 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, "Fidelio"(ainus ooper) ja "Missa Solemnis" on tehniliselt väga lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast
''Spiegel im Spiegel'' tellole ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' metsasarvele ja klaverile 1980 ''Fratres'' viiulile ja klaverile 1982 '' Fratres'' 4,8 või 12 tellole 1986 ''Arbos'' 8 puhkpillile ja löökpillidele 1989 ''Fratres'' tellole ja klaverile 1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile 1992 ''Mozart-Adagio'' viiulile, tellole ja klaverile 2003 ''Passacaglia'' viiulile ja klaverile Instrumentaalsaatega vokaalteosed 1976 ''An den Wassern zu Babel'' soolohäälele või segakoorile ning orelile 1977 ''Missa syllabica'' Segakoorile ja orelile; ''Cantate Domino canticum novum'' segakoorile või solistile ning orelile; '' Sarah Was Ninety Years Old'' kolmele häälele, löökpilldele ja orelile 1980 ''De profundis'' meeskoorile, löökpillidele ja orelile 1982 ''Passio'' solistidele, segakoorile, instrumentaalkvartetile ja orelile
Ta on kirjutanud le 300 kirikukantaadi, millest on silinud umbes 200. Tal on kaks passiooni. On andnud vlja kolm sidikogumikku Inglise sidid, Prantsuse sidid, Partiitad. Jttis suure jlje Saksamaa muusikasse Ktheris ja Leipzigis. Viimases vastutas ta kogu linna muusika eest ja temast sai Toomkiriku kantor. Tema tuntuimad teosed on silinud Brandenburgi kontsertide kogumikus, mille ta kirjutas krahvile, kuid need ei judnud kunagi temani. 11. Millised on olulisimad Bachi vokaalteosed? ~300 kirikukantaati, millest on silinud ~200. Tema kantaadid lppevad tavaliselt koraani salmiga. Kestus on kuni 40 minutit. Johannese passioon, Matheuse passioon Bachi ks peateos, Missa h-moll (loodud elu lpul), Julu orantoorium, mis on 6 osaline ja suurem kui kantaat. 12. Bachi instrumentaallooming. Kuulsaim teos on Tokaata ja fuuga d-moll. Kuulsam klavessiinikogumik on Hsti tempereeritud klaviir, mis koosneb 2-st osast. 3 sidikogumikku Inglise sidid, Prantsuse sidid, Partiitad
Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna rohkesti suurepäraseid teoseid orelile ja klaverile. 4 Oma elu lõpul jäi Bach pimedaks. Painvalt pingerikas tegevus nii päeval kui ka ööl enam kui poole sajandi kestel oli teinud oma töö. Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750
annaabi.ee 
