Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas?
  • Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal - ja instrumentaalmuusikas?
  • Mis on basso continuo ehk generaalbass ?
  • Kuidas seda kirja pandi kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati?
  • Kes sinna kuulusid milline seos on ooperi sünniga?
  • Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit?
  • Missugune instrument kujunes 17 sajandil ansambli- ja soolopilliks?
  • Mis pille edasi arendati?
  • Mis on klaviirimuusika ja missugune klahvpill selle mõiste alla ei käi?
  • Mida tähendab tempereeritud häälestus�?
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
  • Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel.
    Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv . Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale.
  • Kolm barokkajastul levinud muusikastiili
    Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem- Itaaliast , mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.
    • Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
    • Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.
    • Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik.

  • Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87
    Valitsevaks sai duur - ja moll - helilaad , varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias.Täpsemalt on see saatega monoodia: meloodiaga käib alati kaasas harmooniasaade, millel on samuti väga oluline väljenduslik roll. Vokaalne meloodia on väga tihedalt seotud tekstiga .Ka instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks e tonaalseks.
  • Mis on basso continuo ehk generaalbass ? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87
    • Katkematu bass . Ajastule tüüpiline ja kuulus mistahes esituskoosseisude juurde, mistõttu nimetatakse barokki ka generaalbassi ajastuks.
    • Pillirühmas on vähemalt kaks pilli – basspill, mis mängib bassimeloodiat ( tšello , fagott) ja harmooniapill , mis improviseerib bassile harmooniat (klavessiin, orel , lauto ).
    • Basspilli meloodia kirjutas helilooja välja, harmoonianoote kirjutati numbrikirjas, mis tähistab vajalikku akordi . Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks

  • Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88
    Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr
    BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA
  • Kammerlaul - soololaul , aaria , da- capo aaria, retsitatiiv, secco -retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90
    • Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul:
    • jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud.
    • antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto.
    • Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett ) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel.
    • Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini.
    • 17. sajandi peamistes vokaalžanrites – ooperis, oratooriumis ja kantaadis – kujunesid ka kindlad aaria vormid ning tüübid. Tavalised olid refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. (selle ajal ooperis tegevus peatub)
    • Da-capo-aaria - sai ainuvalitsevaks 17. saj. lõpul Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „ aria da capo“ ( korrata aaria algusest).
    • Retsitatiiv - kõnelaul , mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub)
    • Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist.
    • Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb.
    • Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks.
    • Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester , retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks.

  • Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95
    Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid . Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile.
  • Oratoorium lk. 95
    Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto itaalia või ladinakeelne. Keskseks solistiks jutustaja , teised solistid kehastavad tegelasi. Esimene oratoorium oli Roomas.
  • Oratooriumi alaliik – passioon lk. 97
    Tekst põhineb Uuel Testamendil. Suur tähtsus on kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike.
  • Ooper
    • Ooperi eelkäijad lk. 98
    • vanakreeka tragöödiad
    • keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid
    • renessansi õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad
    • FirenzeCamerata“ – kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98

    Vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased. Nendelt ooperi idee – panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada draama emotsionaalset mõju.
    • Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper, helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98

    1597 esietendus Firenzezs, Jacopo Peri „ Daphne “ (esimesi oopereid nimetati muusikaliseks draamaks)
    • Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98

    Tema 1607.a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris . Seal kasutas ta võtteid, mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse (muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid, kõlavärvid dramaturgia kandjana ).

    17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana .
    1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater – Teatro San Cassiano .

    Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid.
    Napoli ooper - valitses 18. saj. I p. enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto . Tekkis opera seria (tõsine ooper) ja opera buffa ( koomiline ooper).
    • Mõisted: lk. 101
    • bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus)
    • intermeedium meelelahutuslik vaatemäng opera seria vaatuste vahel
    • prima donna ooperi naispeategelane
    • prima uomo ooperi meespeategelane
    • kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja
    • opera seria tõsine ooper
    • opera buffa koomiline ooper

  • Ooperi ja oratooriumi võrdlus
    Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne.
    BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA
  • Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102
    Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul . Konstrueeriti uusi puhkpille (fagott ja põikflööt ). Võeti kasutusele haamerklaver. Puhkpillidest kasutusel oboe .
  • Mis on klaviirimuusika ja missugune klahvpill selle mõiste alla ei käi? Lk. 104
    Kõik klahvpillid pandi ühe mõiste alla, v.a suur orel, sest sellel on pedaalid
  • Mida tähendab „tempereeritud häälestus“?
    • Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel.
    • Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks – igast noodist on võimalik alustada duur- ja moll-helistikke ning igat nooti saab kõrgendada ja madaldada.

  • Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio , barokkorkester Lk. 105
    Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt)
    Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester .
  • Instrumentaalvormid – sonaat , kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107
    • Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile , väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast).

    Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa).
    • Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.
    • Concerto grosso – kontserdi erivorm , kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt.
    • Soolokontsert enamasti 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) soolopillile ja ansamblile või orkestrile.

  • Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109
    • Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval.
    • Kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust.
    • Tantsusüite kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile.
    • Tantsusüidi eelkäijaks oli 16. saj. pärit tantsude paar pavana ja gagliarda.

    17. saj. kinnistus Saksamaal 4-osaline süiditsükkel:
  • Allemande - 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa sammtants
  • Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants
  • Sarabande - 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants
  • Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Šoti hüppetants
    BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM
  • Fuuga lk. 120
    • Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercar .
    • Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus.
    • Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa – toccata või fantaasiaga.
    • Fuuga ülesehitus:
    • ekspositsioon – teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte),
    • töötlus – teema arendus ja kulminatsioon ,
    • repriis – teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi.
    • Topeltfuugas on kaks teemat.
    • Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles – saba), mis kinnistab peahelistiku.

  • BACH ja HÄNDEL
    Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (žanrid ja tähtsamad teosed)
    Heliloojate elu ja loomingu võrdlus
    Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750)
    Sündis 21.märtsil 1685 Eisenachis. Ta oli pärit Kesk-Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Olulise osa muusikaharidusest sai vanemalt vennalt. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus. Loomingus polnud Bach mitte niivõrd julge uuendaja , kuivõrd pigem talle eelnenud muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Silmapaistvaim osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige tema kirikukantaadid, mida ta lõi üle 300 (säilinud ~200). Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Lepizigis ja tähtsaimad neist on kaks passiooni: „Matteuse passioon“ ja „ Johannese passioon“. Esimest neist võib pidada tema peateoseks. Bachi tunti tema eluajal eelkõige orelivirtuoosina. Tuntuim sailinud oreliteos on tokaata d-moll. Bach kirjutas ka klaviirimuusikat („Hästitempereeritud klaviir I ja II ) ning orkestrimuusikat ja kammermuusikat.
    Georg Friedrich Händel (1685-1759)
    Sündis 23.veebruaril 1685 õukonnakirurgi jõukas peres.Poiss ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Händel avastas ennast põhiliselt ooperis (ainuke žanr , mis jäi Bachist puutumata), seevastu kirikumuusikal on Händeli loomingus väga väike roll. Händel kirjutas kokku üle 40 ooperiteose. Nendest hinnatuim on „Julius Caesar “, kuulus on ka ooper „Xerxes“. Händel lõi kokku ka üle 30 oratooriumi ning rajas inglise oratooriumižanri, mida esindas omal ajal üksi. Kuulsaim tema kirjutatud oratoorium on „ Messias “. Händel kirjutas ka palju orkestriteoseid, millest kuulsaimad on orkestrisüidid „ Veemuusika “ ja „Tulevärgimuusika“. Händel oli muusikaajaloo esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja.
    Võrdlus:
    Bach elas Saksamaal, Händel Inglismaal. Bach unustati peale tema surma, sai tuntuks alles hiljem, Händel sai järgnevatele põlvkondadele eeskujuks. Händel kirjutas palju ooperimuusikat, Bach ei tegelenud sellega üldse. Bachi loomingus olid tähtsal kohal kirikukantaadid, Händel tegeles kirikumuusikaga väga vähesel määral. Nii Bach kui Händel jäid oma elu lõpus pimedaks.
  • Vasakule Paremale
    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS #1 BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS #2 BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS #3 BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS #4 BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerttu K Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Barokkmuusika
    6
    doc

    Barokkmuusika

    Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

    Muusika ajalugu
    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk
    3
    docx

    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

    Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa.

    Ajalugu
    Baroki muusika
    6
    docx

    Baroki muusika

    iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale

    Muusikaajalugu
    Muusikaajaloo konspekt
    3
    docx

    Muusikaajaloo konspekt

    1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul

    Muusika ajalugu
    Barokk - Muusika KT kordamisküsimused
    6
    doc

    Barokk - Muusika KT kordamisküsimused

    Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui

    Muusika ajalugu
    BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
    10
    pdf

    BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika ajalugu
    Barokk
    10
    pdf

    Barokk

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika
    BAROKK 16 SAJ LÕPP - 18 SAJ I POOL
    14
    docx

    BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

    Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott)

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun