Varane muusikalugu (0)

Klassikalise orkestri kujunemine – Sünnikoht  Mannheim  edelasaksamaal. Euroopa suurim
õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks  klassikalisele
sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega
ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult  trompet , metsasarv alguses. Beethoven kasutas
esmalt   trombooni  oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga  Friedrich  õukond Berliinis.
Oli kuulus hiilgava  kontserdielu  poolest, osalesid väljapaistvad  muusikud  kaasa arvatud
flöödimängijana ka kuningas ise.
Sonaadivorm  – lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline
jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade  vastandamine
on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust ( ekspositsioon , töötlus,  repriis ). SN kasutatakse enamasti
sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel
(kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel.
Kammeransamblid, žanrdid 18. saj. teisel poolel – 18. saj keskel muutused
instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik  basso  continuo hakkas kaduma. Seda võis  asendada
heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv.  Tavalisim  koosseis ongi
klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka  klaver  viiuli, tšello või keelpillikvartetiga.
Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet.
Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus – kuna pihens  Haydn  elas sitaks
kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende žanride arengu
etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja
kogu 19 saj  muusikale . Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest -
Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat
(liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja
isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel
Haydnilgi. Neil oli  samasugune  helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati.
Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18),
variatsioonitsükleid.  Viinis  15 klaverikontserti.
Beethoveni looming, muutused  klassikalises   vormides  - töötas pidevalt oma teoseid ümber,
täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini
klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida
aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline „käekiri” muutus. Mitmed
sonaadid  on nimelised,näiteks „APPASIONATA”, „ KUUPAISTE ”, „PATEETILINE”.
5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime
„KREUTZERI SONAAT”. 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni
LAVATEOSED:  ooper  „FIDELIO”,  ballett  „PROMETHEUS”, 2 missat ( üks neist „ MISSA
SOLEMNIS”),  oratoorium  „KRISTUS ÕLIMÄEL”. 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad
tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane.
Isepäine  geenius  kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga.
Ooper 18. saj. II poolel.  Opera   seria  kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti  ooperid  –  Gluck  oli
Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria).  Mozartit  tema
reform  ei mõjutanud.  Mozart  lähtus Itaalia koomilisest  ooperist . Nende oopereid nähakse sageli
vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise
tegevuse ja teksti  osakaalu  teostes ja allutas  muusika  neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea
väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper
(tähtsaim) „Figaro siin Figaro seal“. Libretisti Da  Ponte  viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper
Cosi Fan  Tutte . Tema ooperid "Figaro pulm" (1786)
"Don  Juan "(1787)
"Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790)
"Võluflööt"(1791)
Barokistiil avaldus kõige enam ooperižanris. Kalleim muusikažanr. Vaid suurimad
muusikakeskused võisid lubada omale oopereid. Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria.
Opera seria süžee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma
mütoloogiast/ajaloost. 18. saj. keskel tuli opera seria asemele  koomiline  ooper mis toob vaataja
reaalse elu  keskele . See sama opera  buffa  oli juba 17. saj. Koomilises ooperis etendati vahel ka
dramaatilisi lühiosasid.
1762a. tuli Viinis lavale esimene ooper koostöös libretisti Calzabigiga Glucki ooper Orpheus ja
Eurydike. Tema stiili ideaal väga iseloomulik klassitsismi  ajastule . Muusika ei vaja rahvuslike stiile
vaid üheselt mõistetavat väljendust. Itaalia koomiline ooper ja Austria singspiel kulmineerusid
Mozarti loomingus.
Muutused Euroopa muusikaelus 18.–19. sajandi vahetusel -
Johann Sebastian  Bach . Stiili kujunemine, mõjutused.
Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad  vokaalteosed  (passioonid,  kantaadid , missa).
Instrumentaalmuusika  (orkestri-,  kammer -, oreli- ja  klaviirimuusika ) -