Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks
"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas. Pärast seda viiakse ta hullumajja. Seal tuleb talle küll preester, kellele ta räägib endast ja Mozardist, ning nendevahelistest suhetest
Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja. Preester soovib kuulda Salieri lugu ning too hakkabki peale natukest veenmist jutustama. Loost selgub, et Saljeri kadestas Mozartit tema oskuste pärast. Mozartil oli kui Jumala poolt saadud anne, Salieri ei oleks kunagi nii head taset saavutanud ning tegi seetõttu kõike mida ta suutis, et Mozartit kukutada. Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper, mis näis väga raske, kahe
Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.
Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 1787.aasta kevadel sõitis Beethoven esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Juulis suri ta ema tiisikusse ning isa oli selleks ajaks muutunud alkoholist tõsiselt sõltuvaks ning 19-aastasest Beethovenist sai perekonnapea. Ta pidi paluma endale välja maksta poole isa palgast, et ülal pidada kaht nooremat venda. Tänu noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile sõitis 1792
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis 1770. aastal Bonnis. Beethoveni lapsepõlv oli raske: tema isa oli joodik ja ema oli lihtne inimene. Temast sooviti teha teist Mozartit, selleks et teenida isale viinaraha. Sunniti isa joomasõpradele klaverit mängima. Beethoveni isa oli muusik. Beethoveni esimeks muusikaõpetajaks oli Gottlob Neefe. Ta laskis välja anda Beethoveni klaveriteose. Olevat mänginud Bachi prelüüdi ja fuugat. Beethoveni. vanaisa oli tubli inimene, isa oli joodik. 1787 käis esimest korda Viinis. Tahtis saada Mozarti õpilaseks. Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks.
Film Amadeus räägib Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost. Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester. Preester tahab teada, miks ta endalt elu püüdis võtta ja siis
muusikamaitset. Prantsuse revolutisooni ajjal said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskusetes. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembris Bonnis, kuhu on ka tema ausammas püstitatud. Ludwig sai oma esimesed klaveri- ja viiulitunnid isalt. Tema algne olulisem õpetaja oli Christian Gottob Neefe. 1787ö a kevadel sõitis Beethoven esimest korda Viini, soovides saada Mozardi õpilases, kuid ilmselt kohtas ta Mozartit vaid põgusalt, sest teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Püsivalt läks Beethoven Viini elama aastal 1792. Selleks ajaks oli ta umbes 50 teose autor. 1792. aastal soovis Beethoven saada Viinis Haydni õpilaseks. Kontakt Haydniga kestis umbes aasta. Alates Viini asumisest polenud Beethoven kellegi teenistuses, vaid elas vabakutselise heliloojana. Tema kaalukamad teosed valmisisd 1794-1795. aastast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina
kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid. Ooperid (mittetäielik nimekiri): ,,Bastien ja Bastienne" (1768) ,,Mithridates" (1770)
Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm" Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid Mozart suri 5.detsember aastal 1791 Viinis
Tekkis juba tunne nagu nad oleksid tõelised sõbrad. Kui mõlemad lõpuks lõplikult ära väsisid, jäid nad magama ning hommikul ärgates tuli juba Mozarti abikaasa Salierit ära ajama ja Mozartile kurtma, et too juba ära lõpetaks muusika kirjutamise, kuna see tegevus Mozartile nii halvasti mõjus. Paar hetke hiljem oligi Wolfgang Amadeuz Mozart tõmmanud oma viimase hingetõmbe ning lahkunud siit maailmast. Kõige enam meeldis mulle filmi juures see, et Mozartit kujutati kui kasvatamatut jõnglast, kes arvas et võib teha mida iganes soovib ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Väga hästi oli näidatud Salieri ja Mozarti konkurentsivõime, kus nad pidevalt teineteisest paremad tahtsid olla (eriti Salieri, Mozartil tuli kõik loomulikult). Kõige igavamad osad filmi juures olid arvatavasti muusikalised etendused, näiteks kui näidati balleti valmimist või ooperite esitamist. Ei saa ka mainimata jätta Mozarti omapärast naeru, mis igakord muige
Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks.
Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt aga mitte kunagi. Ta otsustab, et teeb enesetapu oma viikümnendal juubelil, sest siis tundub elu talle rohkem elamist väärt, kui on olemas mingisugune pääsetee siit maailmast. Harry suutmatus oma sisemusega toime tulla viis ta masendavasse olukorda, mille käigus ta eemaldus muust maailmast. Enesevihkamine on võrdne egoismiga, mis kutsub esile isoleeritust. Ta püüdis elust otsida kõrgemat tähendust , kuulas Mozartit, kirudes raadio ebaperfektsust, suutmata elada lihtsalt ning tunda rõõmu dzässmuusikast, tantsimisest ja armastusest. Harry on otsustanud, et tuleb minna koju habemenoa järele ning oma elu lõpetada, kuid hirmust eelsesva ees tuigerdab ta mööda linna ning satub baari, kus ta kohtab Herminega. Harry tunneb, kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda
Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu Linnaorkester Pärnu muusika aastapreemia. Pärnu linnaorkester on Eesti muusikakultuuris üks väga omanäoline nähtus. Mitte iga linn ei saa kiidelda oma sümfooniaorkestriaga, mis pealegi oleks tasemel. Loomulikult jääb meie linnaorkester nii koosseisult kui ka tasemelt alla ERSO-le, mille kontserti ma samuti Pärnu Kontserdimajas külastasin, kus esitati Mozartit ja eluloolisi asju rääkis Raivo Järvi. Siiski on Pärnu- suurusele linnale oma orkester väga suur asi. Orkester annab aastas üle neljakümne täismõõdulise sümfooniakontserdi, reisides nii Eestis kui ka väljaspool. Eesti muusikaturul on head kammerorkestrid ja ERSO, Vanemuise ning Rahvusooper Estonia orkestri näol on täidetud ka suurekoosseisuliste sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige
Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas. Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud. Mozartil oli vapustav taktitunnetus ja kuulmine, samuti ka mälu. Näiteks võib tuua juba selle, kui keiser kutsus Mozartit enda juurde jutule. Enne kokku saamist tutvustas Salieri keisrile enda pala, jutt jõudis lõpuks selleni, et keiser soovis seda mängida vastuvõtapalana Mozarti sisenemisel. Ja nii nad tegidki ning Mozart suutis juba esimese kuulmisega veatult selle maha mängida ning isegi sellele vürtsi juurde lisada. See loomulikult viskas Salieri Mozarti vihatulle puid juurde, kuna tema näost oli juba näha, et sellest nn "vürsti juurde lisamisest" arvas Salieri kui tema loo rüvetamisest.
Helilooja loomingulise käekirja seosed tema saatusega Ludwig Van Beethowen (1770-1827) Beethoven 3 Viini klassik, kuid ometigi ei ole Mozarti ja Haydni põlvkonnakaaslane. Helilooja saatus oli olla üks parimaist ning seda ta ka oligi. Tema isa püüdis teha temast teist Mozartit, kuid vaadates tagasi see ei õnnestunud, Beethoven oli ikkagi ise see, kes ta oli. Tema lapsepõlv ei olnud eriti roosiline isa oli joodik, kes sundis teda mängima ka kella 3 ajal öösel, et teda ja ta sõpru lõbustada. Ema aga vaikne hiireke, kes ei julgenud isale vastu hakata. See morjendas väga heliloojat, ta oli ema pärast väga mures, kuid samas ei hakanud ta oma isa vihkama. Beethoveni isa sundis teda liialt palju, kuid heliloojale ei hakanud seetõttu muusika vastumeelseks
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli päris Alam-Austriast. Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellme...
Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas. Küsimuste voor, mille eesmärgiks oli teada saada, kui hästi orienteeruvad põhikooli noored nii Eesti kui ka välismaa muusikamaastikul, kas ikka teatakse näiteks Wolfgang Amadeus Mozartit, Eesti hümni sõnade autorit või kes on Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hümni autor. Teises osas toimus muusikatest, mille raames õpilased pidid ära arvama, mis looga on tegemist ja/või kes on esitaja, autor või missugusest filmist muusikapala tuntuks on saanud. Neljapäeval kutsusime kooli õpilastega suhtlema Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlase Smilersi solisti, Hendrik Sal-Salleri, kes on läbi aastate populaarne ning noorte seas väga austatud olnud
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart ...
Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid kujunema sidemed Viini ülikkonnaga, oli
zanrid sümfoonia ja keelpillikvartett · Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline Huvitavaid fakte elust ja · Beethoven on talle kui oma õpetajale teoseid loomingust pühendanud · Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Lapsepõlv ja Sündis Salzburgis. Ta isa õpetas ise Mozartit erinevaid pille õpingud, mängima. Nooruses liikus ta pere tihti Euroopas ringi ja Mozart ja ta õde esinesid noorte muusikageeniustena. Nendel reisidel tundis ta kontsertreisid õppima paljude muusikute palasid ja komponeeris ka enda palad. Tööaastad, · 1773 1777 töötas Salzburgi õukonnas. loominguperioodid · 1781 1791 töötas Viinis ja selle ümbruses, mängides
oli suuteline kroonitud peadele nende õige koha kätte näitama . Kõigest sellest jutustas helide keeles uues sajandi künnisel ka "Võluflööt"- Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas. Mozart suri 5.XII 1791 aastal Viinis. Arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid, need "öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat ooperiheliloojat ning sümfonisti, kelle talendi inimlikus ning loomingu lahutamatu seos rahvaga on teinud tema teosed inimestele eriti lähedaseks ning kalliks.
1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv,
SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper
Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid Antonio Salieri enda vanas eas üritas teha enesetappu aga see ei õnnestunud tal ja ta viidi hullumajja. Olles hullumajas isa Vogler kes on noor preester külastas Antoniot ja julgustas teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga võimaluse Salieri sol...
Salieri saavutas oma elu jooksul kõrge sotsiaalse positsiooni ja teda seostatakse ning võrreldakse tihti teiste tunnustatud heliloojatega nagu Joseph Haydn ja Louis Spohr. Olulise kultuuritegelasena 18. ja 19. sajandi muusikaelus oli ta ka mitmete teiste kuulsate heliloojate õpetaja: Ludwig van Beethoven, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825. aastal ning maeti Viini, Matzleinsdorfer Friedhofi kalmistule, hiljem maeti ta ümber Zentralfriedhofi, kus puhkavad ka Beethoven, Brahms ning Schubert. Salieri matusetalitusel kõlas esmakordselt tema enda loodud "Reekviem c-moll" (kirjutatud 1804). Tema hauamonumendil on ühe ta õpilase, Joseph Weigli poeem.
Sergei Prkofjev ja Dmitri Sostakovits, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat. AUSTRIA Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka.
tema oratooriumid inglaste Bachi looming on geniaalseks rahvuslikuks uhkuseks ja seal peagi kokkuvõtteks kogu saksa hakkasid toimuma suured Händeli- barokkmuusikale ja mitmes mõttes festivalid. ka palju pikemale ajastule Euroopa Händeli 100. Sünnipäeva tähistati ka muusikaloos. Bachi muusika Viinis. inspireeris Mozartit, Beethovenit ja Tema looming mõjutas Haydnit. paljusid teisi. KASUTATUD MATERJAL 1. Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I" leheküljed 231-253, 253-267
Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused. Mozarti looming oli XVIII sajandi muusikakultuuri suurimaks saavutuseks ja ühtlasi rajas see uusi teid järgenavate põlvkondade kunstnikele. Selle referaadiga olen püstitanud eesmärgi uurida lähemalt Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu ning loomingut, kuna müüte, mis Mozartit ümbritsevad, maailma ülevaimate muusikateoste loojat, on ammu kaugelt rohkem kui tema elu teadaolevaid fakte. Näib nagu oleks Mozart inimesena unustatud ja järele on jäänud üksnes legendid ja hämmastav muusikaline pärand. Lapsepõlv ja poisi-iga W.A. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal, Viini lähedal Austria väikelinnas Salzburgis. Ristimisel pandi talle tolle aja kombe kohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius
Viinis vabakunstnikuna 1781 jõudis konflikt peapiiskopiga Mozarti vabastamiseni teenistusest Esimestel vabakunstniku aastatel andis klaveritunde ja esines autorikontsertidel Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri kontsertidest (ettekannetel oli ise solist) 1782 "Haaremirööv" 1786 "Teatridirektor" 1786 "Figaro pulm" 1787 "Don Giovanni" Kuid tunnustus ? ... Kuigi Mozarti kuulsus oli haripunktis, ametlikku tunnustust ta ei saavutanud 1785 andis kaks avaldust Viini Helikunstnike Seltsi
ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil ta töötas ka oma ooperiga Don Giovanni". Ooperid Mozarti umbes 20 ooperist on kõige olulisemad loodud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. Mozart alustas ooperite loomist ajal, mil zanris toimusid suured muutused: Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatus tõsiste ooperitega. Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, ja ta lähtus peamiselt itaalia koomilise ooperi stiilist. Mozarti ja Glucki eesmärgid langesid mõneti kokku: muuta ooper elutruumaks ja rdaamalikumaks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osatähtsust teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. 1781. aastal kirjutas ta: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ka jubedaimas olukorras
FRANZ SCHUBER (Austria 1797-1828) Sündis Viinis muusikaõpetaja perekonnas. Kodus toimusid tal tihti muusikaõhtud ning siis kuulis ta esmakordselt Haydi, Mozartit ja Beethovenit. Ning see otsustas tema edasise saatuse, temas pidid saama helilooja. Ilus hääl ning hea nooditundmine viib teba Viini õukonna poistekoori, kust tal tuli lahkuda häälemurde tõttu. Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud. Isa arvas, et poja valitud elukutse toob talle kaasa vaid meelehärmi
tema loomingu kõrgperiood, andis ka hulgaliselt klaverikontserte. 1786.a. kirjutas singspieli "Teatridirektor", mille ettekanne ebaõnnestus. Samal aastal kirjutas ta ühe kuulsama OB "Figaro pulma" See oli esimene ooper mille Mozart kirjutas ilma tellimuseta. 1787.a. tuli lavale uus ooper "Don Giovanni" Mozart saavutas küll kuulsuse, kuid väärilist töökohta ta ei leidnud. 1787.a. nimetati ta siiski keiserlikuks kammermuusikuks. See tiitel tagas talle keskmise sissetuleku, Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenud suuri tellimusi ja trükiväljaandeid. 1790.a. kirjutas ta OB "Cosi fan tutte" 1791.a. kirjutas OS "Võluflööt" viimaseks tööks jäi reekviem 5.dets. Mozarti tööd: Muusika kolmel etappil: Varajane 17611772 Keskmine 1772 1781 Hiline 1781 1791 parimad teadaolevad tööd. Mozart lõi üle 600 heloloomingu, sealhulgas: üle 50 sümfoonia, 25 klaverikontserti, 12 viiulikontserti, 27 aaria kontserti, 17 klaverisonaadi jm.
tsello. Keisrikvarteti II osa on Saksamaa hümni meloodia. 11. Mozarti elu ja looming. (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756 aastal, Viini lähistel Salzburgis. Nelja aastaselt mängis juba klaverit ning viie aastaselt andis kontserte. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema enda isa. Mozart suri aga väga varakult, kõigest 35 aastaselt. Arvatakse,et ta suri varakult, sest lapsena oli tal väga suur koormus ja reisimiste tõttu põdes ta palju raskeid nakkushaigusi. Mozartit peeti imelapseks, kuna tal jäi väga palju meelde kuulmise järgi. Oma lühikese eluaja jooksul kirjutas ta üle 600 teose erinevatest zanritest. Eeskujuks oli tal Itaalia muusika. 1773 aastal läks ta tööle Salzburgi õukonda. 1781 lahkus ta aga sealt, sest tema tegevust ja loomingut piirati, ta läks Viini vabakutseliseks. Mozarti looming oli särav. Vähe kirjutas ta aga vaimulikku muusikat (19 missat), neist kuulsaimaks sai "Reekviem", leinamissa
Tantsiti varajaste hommikutundideni. Hermine oli minetanud oma üleoleku, emalikkuse ja pilklikuse. Nad mõlemad olid teineteisele andunud. · Kui pidu lõppes, kutsus Pablo mõlemad eraldi ruumi, kus nad jõid narkootilise toimega jooki. Psühhodeelne retk oli alanud. Nad sisenesid maagilisse teatrisse. Seal sai Harry läbi mitmete juhtumiste läbi aru, et hinge duaalsust ei eksisteeri. On olemas hingede paljusus. Ta kohtas seal ka Mozartit, kes oli sama lõbus ja terav kui Goethe ühes eelnevas unenäos. Harry satub Hermine ja Pablo peale, kes on jäänud magama peale armumängu. Ilma emotsioonideta viib Harry oma lubaduse täide. Ta tapab magava Hermine. Järmisena satub ta väljakule, kus ta hukatakse. Sinna ilmub ka Mozart, kes muutub Pabloks. Harryle tehakse selgeks, et ta peab õppima enda üle naerma, loobuma oma intellektuaalsest tõsimeelsusest, mõistma võllahuumorit
Inglismaa niiske kliima ja üha tihenevad haigushood hävitasid jõuvaru täielikult. Saabunud tagasi Pariisi, jäi ta lõplikult haigevoodisse ja suri 17. oktoobril 1849. Ta suri oma vanema õe käte vahel. Fryderyk Chopini matusele kogunes mitu tuhat tema loomingu austajat. Vastavalt lahkunu soovile saadeti tema süda Varssavisse, kus see müüriti Püha Risti kiriku sambasse. Matustel kandsid tolle aja parimad muusikud ette Mozarti ,,Reekviemi" - Chopin oli pidanud Mozartit mustermuusikuks ja see reekviem oli tema lemmikteos. Looming Chopin on kirjutanud valdavalt klaverile. Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. Ka interpreetidena olid nad erinevad. Ta kirjutab Lisztile: "Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod
Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt
millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja ,,Aida", Puccini ,,Boheem" ja ,,Madame Butterfly" on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit (,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", viimasel ajal ka ,,Cosi fan tutte"). Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel. Eesti kahe ooperiteatri, "Estonia" ja "Vanemuise" sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: "Aida", "Estonias" ning "Madame Butterfly" ja "Traviata" "Vanemuises". "Estonia" noorendas mängukava Tubina ooperiga ,,Barbara von Tisenhusen"
1786.aastaalgul pühendusMozaret peamiseltomatähtsaimaopera bugga ,,Figaro pulm" loomisele.Seeoli esimeneooper, mille Mozart kirjutas tellimuseta.1787. aastasügisel tuli Prahaslavale veel üks Mozarti tähtsaim ooper,,Don Giovanni". 1787.aastakevadelsuri Leopold Mozart ja sellegalõppesWolfgangi tihe ja keeruline sideisaga.SamalaastalnimeatiMozartkeiserlikukskammermuusikuksja seetiitel andistalle mitte suure, kuid ometi pideva sissetuleku. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenudsuuri tellimusi egaedukaidtsükliväljaandeid.Mozarti hiliste aastateainussuurem reis viis teda1789.aastalBerliini. Mozarti elu lõpuaastadoli majanduslikult ebakindlad, kuid oli ta ka kõike muud kui mõistlik majandaja.1791.aastaljõudis Mozart kirjutadaveel mitu suurteost.Prahatellimusel valmis kiiruga tõsine ooper ,,Tituse halastus". Paralleelselt sellega valmis aga üks tema armastatuimooper,,Võluflööt"
Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetamata, kuna Mozart suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. KOKKUVÕTE 6 Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat ooperiheliloojat ning sümfonisti, kelle talendi inimlikkus ning loomingu lahutamatu seos rahvaga on teinud tema teosed inimestele eriti lähedaseks ning kalliks. Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Kahtlemata oli ta üks maailma suurimaid heliloojaid ning inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid.
Kogu 1768. aasta elas perekond Viinis, mil isa valmistas ette 12-aastase poja ooperidebüüdi ning kevadel kirjutas Wolfgang esimese täismõõdus koomilise ooperi ,,Teeseldud lihtsameelsus", mis lavale pääses alles aasta hiljem Salzburgis. Viini aasta lõppes tähtsa kontserdiga keisriperekonna ees, kus Mozart dirigeeris oma esimest pidulikku missat. 1770. 1773. aastal tegid isa ja poeg 3 väga edukat Itaalia-reisi, kus Mozartit võeti vastu mitte kui imelast vaid väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat, virtuoosi ja dirigenti. Roomas tegi paavst Mozartist Kuldkannuse ordeni rüütli ning Bolognas sai ta Accademia filarmonica liikmeks. Bologna Accademia valis oma liikmeid vaid Euroopa kõige väljapaistvamate muusikute hulgast ning 14-aastasele Mozartile oli see väga kõrge auavaldus paraku viimane seesugune tema elus. 1770. aastatel komponeeris Mozart Salzburgis suurema osa vaimulikest teostest. 1774
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Bee...
seal ema haigus ja surm.1781 aasta kevadel jõudis tema konflikt vürstiga teenistusest vabastamiseni. Viin(1781 -91) Algas Mozarti elu vabakunstnikuna, andis kalaveritundening esines kontserditel ja salongides.1782 aasta tähtsaim teos oli " Haaremirööv" samal aastal abiellus ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega. Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit ,, Figaro pulm" ning ,, Don Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele. 20. Ludwig van Beethoven (1770 -1827) Sündis 1770 aasta detsembris Bonnis.Isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ning temalt sai Ludwig ka oam esimesed klaveri ja viiulitunnid
Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791
LOOMING Instrumentaalmuusika · 104 sümfooniat (6 kuulsamat ,,Pariisi sümfooniat", 12 ,,Londoni sümfooniat" ja ,,Lahkumissümfoonia") · Üle 70 keelpillikvartetti ( mis sarnaseid sümfooniaga ) Vokaalmuusika · 24 ooperit, mitu oratooriumit ja hulk vokaalset kirikumuusikat · Lavamuusika- ooper ,, Apteeker" · Oratooriumid- ,,Aastaajad" ja ,,Maailma loomine" P. Tsaikovski Haydni kohta: ,, Kui poleks Haydnit, poleks olnud ka Mozartit ja Beethovenit." Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli pärit Austriast, sündis Salzburgis. Oli helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti poeg. Peeti imelapseks, kuna tema geeniuslikus tekkis üleöö. 5. aastaselt- mängis suurepäraselt klavessiini 7. aastaselt- alustas iseseisvate kontsertite andmisega 8. aastaselt- kirjutas esimese sümfoonia 11. aastaselt- kirjutas esimese ooperi
Saab inspiratsiooni Haydni kuue vene Tellitakse kuus sümfooniat Concert keelepillikvartettist Spiritueli direktorile Le Gros´le, mitte Õpetab Beethovenit ainult 12 päeva Mozartilt Korraldab koduakadeemiaid Valitakse Vene troonipärija Tahtis ka oma naisest lahku minna, klaveriõpetajaks, mitte Mozartit kuid jäi siiski naise juurde, sest neil oli Elas emotsionaalselt üle Mozardi surma just laps sündinud 1790 otsustas oma naisest lahku minna 6 last, kellest kaks elas, kui ta suri Polnud lapsi Õpetas alguses tema isa Õppis ise Elu oli kindlustatud Peale häälemurret pidi lahkuma
t. Samuti suuremad mitmeosalised vormid nagu sümfoonia ja instrumentaalkontsert. 4.1 Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. Klassitsismiajastu kõige olulisemaks muusikakeskuseks euroopas, kuhu tuldi õppima ja kontserte kuulama lähedalt ja kaugelt, oli Austria pealinn Viin. Selles linnas tegutsenud kolme kuulsaimat heliloojat Haydni, Mozartit ja Beethovenit - nimetatakse Viini klassikuteks. Mannheimis sündis klassikaline orkester. Mannhemi kõrval oli teine muusikakeskus Berliinis, Preisi kuninga õukonnas. Valgustatud monarhina ajalukku läinud kuninga õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest. Mannheimi orkestri aluseks oli suur 4 häälne keelpillirühm(viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid), uuenduseks oli keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(klarnet, oboe, fagott, flööt)
ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“. III Viin(1781-1791) 1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“. 1782. aastal ta abiellus Aloysia noorema õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera buffa „Figaro pulm“ loomisele. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid ometi ei kaasnenud sellega suuri tellimusi. Tema elu lõpuaastad oli majanduslikult ebakindlad, kuid ta polnud ka kõige parem majandaja(teenrid ja tõld kuulusid majapidamise juurde). 1791. valmis tema armastatuim ooper „Võluflööt“. Mozart suri 5. detsember 1791 ja tänini ei teata, mis haigus ta täpselt hauda viis, siis on see andnud alust romantilistele legendidele. Ta maeti ühishauda(jällegi teadmata miks).
11 • Uusasjalikkus (kunsti peab saama tarbida) Saksa keeles: Neue Sachlichkeit • Tarbemuusika (Heliloojad kirjutasid teoseid, mida oleks võimalik ka asjaarmastajatel esitada) • Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine • Kasutatakse kabaree- ja revüüooperit, džässmuusikat. • Stseenide simultaansus Minevikust hakati väärtustama Mozartit, keda võeti eeskujuks ooperite kirjutamisel (Sealt leiti kergust, vormiselgust, elegantsi). Ferrucio Busoni (1866–1924) Itaalia helilooja, pianist Tema oli üheks juhtkujuks selliste ideede kujunemisel. Tegeles uuenduslike ideedega muusikas, uue esteetika otsingutega (I MS paiku). Ta on öelnud uueaja ooperite kirjutamise kohta: Ooper võiks olla mäng ooperižanriga. Busoni juures õppis: Kurt Weill Ajastuooperi alla kuulub esimene dšässooper:
kirgedega. Võluvalt värskes, elegantses ja rütmilt tujukas muusikas peegeldub iga pisemgi hingeseisund või mõttemuutus otsekui suurendusläätse all. Köidavad koomiliste stseenide ja lüüriliste episoodide kaleidoskoop ning värvikad üleminekud ühelt sündmuselt teisele. Ooperi harmoonia on julge ja koloriitne, orkestripartii särav ja väljenduslik, meenutades oma kerguse ja vaimuteravusega Mozartit ja Rossinit. "Falstaffi" meloodiline leidlikkus on ammendamatu. Välkkiirelt vahelduvatel muusikalistel kujunditel puudub lõpetatus, nad libisevad üksteisest kiirelt mööda ning asenduvad uute, mitte vähem eredate iseloomustustega. Retsitatiivi ja kantileeni piirjooni ooperis peaaegu pole. On tekkinud itaalia koomilisele ooperile täiesti uudne kõneintonatsioon, mida gruusia muusikateadlane G. Ordzonikidze "retsitatiivse stiili entsüklopeediaks" nimetab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
