prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium
(1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828) Porpora Viini kuulus ooperihelilooja ja lauluõpetaja, kelle käes Haydn õppis muusikat olles ühtlasi ka tema toapoiss. (1686-1768) Teosed ,,Võluflööt" Mozarti viimane ooper, esimene rahvuslik ooper(saksakeelne, mitte itaalia keelne nagu senised ooperid). Muinasjutuline lugu kurjast öökuningannast ja targast ja õiglasest valitsejast. ,,Figaro pulm" Mozarti opera buffa, libretist da Ponte. Koomiline ja irooniline ooper ülikutest ja nende teenritest. ,,Don Giovanni" Mozarti ooper, libretist da Ponte. Ühendab endas nii opera seriat kui ka opera buffat. Lugu küünilisest võrgutajast Don Giovannist(=Don Juan, Don Quijote) 40. sümfoonia, g-moll (<--tema ainus, ülejäänud kõik D-duuris) Mozarti üks kuulsamaid sümfooniaid, mille peateema on rahulik ja ennastvaatlev, kõrvalteema trööstiv ja lohutav, raskuspunkt koondub finaali
Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979
Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda
Anna Haava Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi 15./3. oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9
võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise...
1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel
Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving (jazz), hiljem pop- ja rockmuusika. 3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf. 4) draama kõnedialoogid ja näitlemine 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid) Koostisosad: 1. Solistid poplauljad, kes esitavad meelde-jäävaid poplaule
Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele (Lodovico Viadana) · Kirikumuusika jõudis Veneetsias muusikamoe etteotsa (Claudio Monteverdi), tundeline soolostiil tuleb jumalateenistuse muusikasse · Da capo aria (ABA) · Retsitatiiv kõnelähedane laul · Kantaat aaria ja retsitatiivi vaheldumine väikese ansambli saatel (Itaalias). Keerulise ülesehitusega kirikumuusika Saksamaal
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,l...
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" ...
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe, metsasarve Inno-Mart Kont ja viiulit Kristina Kriit. Laulis Rahvusooper Estonia naiskoor ning ooperikooli solist oli Greete Kivisild. Dirigent oli Kaspar Mänd, imeline koreograaf-lavastaja Marina Kesler, libretist Elfride Saarik ning etenduse juht Anton Osul. „Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö, kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena esimestest Eesti heliloojatest loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline väljenduslaad
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik natsionalist" Helmes Tungal. Väike Leelo aga arvab, et ema (memme) on ära läinud sest ta on paha laps olnud. Helmese...
Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest
Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle". Peale selle on Laurents veel kirjutanud stsenaariumeid mitmetele filmidele. ,,West Side Storyt" võib nimetada tänapäevaseks muusikaversiooniks Shakespeare'i ,,Romeost ja Juliast". Muusikali peategelasteks on Ameerikas sündinud
Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché
' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi
,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine Peaosatäitjad põlatud tegelased: ,,Traviata" lõbutüdruk Violetta; ,,Rigoletto" küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus";
aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali. Helen Lokuta on Rahvusooperi "Estonia" vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates 2006. aastast. Ta on solistina osalenud mitmete suurvormide ettekannetel ning andnud soolokontserte nii erinevates Eesti kirikutes kui ka Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. Ooper põhines samanimelise Charles Perrault' muinasjutu järgi ning oli kahes vaatluses. Ooperi libretist Jacopo Ferretti tugineb oma Tuhkatriinuversiooonis muinasjutule ainult kaudselt - säilinud on küll lugu käimalükkav idee õigluse ja ebaõigluse võitlusest, aga mõned süzeekäigud ja põhiosa fantastikasse kalduvad detalid on asendatud reaalsete asjade ja nähtustega igapäevaelust. Nii on saanud haldjas-ristiemast elutark filosoof, kes end algul kerjuseks maskeerus ja kristallkingakese asemel tunneb prints oma armastatu ära käevõru järgi. Erinevusi
Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883 Muusikuna geenius, inimesena ,,tõbras" Oli helilooja, ooperi reformaator, dirigent, muusikakirjanik, libretist, muusikateoreetik Ooperid -13, 1 sümfoonia, 8 avamängu, marsid sümf. Orkestrile, soolo-ja koorilaulud. Isiksusena vastuoluline, äärmustesse kalduv, unistas suurtest tegudest, kuulsuse januline, luksuse armastaja. Noorusaastad(1813-1833) Treesten ja Leipzig 1821 sureb võõrasisa ja läheb tagasi Leipzigi. Õppis Leipigi gümnaasiumi ja ülikooli. Juhendaja Theodor Weinling. Kasuisa juhendas teda palju teatrialastel teadmistel.
ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus. Järgmine suurooper "Figaro pulm" oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi. "Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2
Kui Saksamaa kaotas II maailmasõjas, hävitati paljud ooperisaalid. Selle põhjal kirjutas helilooja südantlõhestavaid itkesid. Sellest ajajärgust pärineb kõrgelt hinnatud teos Neli viimast laulu. Richard Strauss suri 8.septembril 1949 pärast südameatakki ja 6-nädalast haigust, olles 85. aastane. 4 Looming · 1886 jõuab oma põhilise zanri -- sümfoonilise poeemi -- juurde · 1903 algab koostöö libretist Hugo von Hoffmannstahliga, siitpeale keskendub ooperite kirjutamisele · 1922 hakkab ilmutama huvi minevikupärandi vastu, taaselustab mitmed Lully ja Mozarti ooperid · 1934 kirjutab hümni Berliini olümpiamängude (1936) jaoks, kuid ilmsiks tulevad sidemed juutidega, tänu millele 1935 ametist tagandatakse Hilisromantism sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam
rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja
tõsisemaks muutuvale koomilisele ooperile. Selleks ajaks oli sõna ,,koomiline" zanri nimes saanud eksitavaks: ooper Carmen on näide koomilisest ooperist, mis on traagilise süzeega. Kuigi tavaliselt on tunnustatud Jacques Offenbachi1, kui esimeste operettide kirjutaja, nagu näiteks ,,Ilus Helena" (1864), märkis Ernest Newman, et tunnustus peaks minema hoopis Florimond Ronger'ile (1825-1892), kes oli laulja, helilooja, libretist ja dirigent. ,,Aga see oli Offenbach, kes lõi selle zanri ja andis sellele üüratu populaarsuse Teise Impeeriumi ajal ja peale seda."2 Robert Planquette, Andre Messager ja teised kandsid seda traditsiooni edasi. Kõige väljapaistvam saksakeelne operettide looja oli austrialane Johann Strauss Jr. 3 (1825-1899). Tema esimene teos selles zanris oli ,,Indigo ja nelikümmend röövlit" (1871), siiski tõi talle kuulsuse tema kolmas operett ,,Nahkhiir" (1874) millest sai üks
eest lubab kosida kalmust naise. Kuigi toonelased korduvalt meenutavad noormehele ta lubadust, naib viimane siiski hoopis elusa pruudi. Pulmaööl koju sõites jääb peigmehe vanker kalmuti juures kännustikku kinni. Toonelased nõuavad sõnamurdjalt tema elavat pruuti. Peigmees püüab end varanduse lubamisega lahti osta, kuid toonelased ei nõustu. Noormees lubab lõpuks toonelastele oma pruudi. Koju jõuab ta koolnuga vankris. Meeleheites surmab noormees enda koduõuel. Kuigi libretist pidas enam-vähem kinni rahvaballaadi süzeest, oli tulemus niihästi oma ülesehituselt kui ka sõnastuselt nõrk, kindla dramaturgilise suunitlusega. Et ka helilooja ise ei suhtunud libreto toormaterjalisse kriitiliselt, kujunes "Kalmuneiust" pigem "kostümeeritud kontsert" kui ooperietendus. Libreto ülesehitusest sõltuvalt kujunes kogu teos nii-öelda "numbriooperiks". Minetatud oli retsitatiiv, koos sellega aga ka tegevuse areng. Vaatamata nimetatud puudustele pidas
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
suur ja värvikas, peale klavessiini olid seal teorb (suur lautolaadne basspill), lautod, madalad keelpillid, mis bassiliini toetasid (viola da gamba, lirone, violone jms.). Kõige rohkem raha impressaario eelarvest kulus lauljatele, kelle honorarid olid suuremad kui heliloojal. Järgmisena kulutati palju dekoratsioonidele ja lavaefektidele. Et siin aga siiski raha säästa, kujunesid teatud kindlad lavakujundustüübid, millega pidi arvestama ka libretist teksti kirjutades: sadam, palee, tänav palee ees, magamistuba, magamistuba Veneetsia peegliga, aed jms. Ooperis möödapääsmatud mütoloogilised jumalad saabusid mõnigi kord õhumasinal, siit väljend deus ex machina jumal masinast, s.t ootamatu abi. Nii lava kui ka saal olid etenduse ajal heledalt valgustatud niivõrd kui küünlavalgus lubas. Libretisti ühiskondlik positsioon oli enamasti kõrgem kui helilooja oma, libretistide seas oli näiteks advokaate,
Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse ...
Leipzigi ülikooli õpilaseks heita. Alles siis hakkas tema sisemine sund iluhelide loomist igatsema ja Wagner võttis muude õppimiste kõrval õige suure hoolega iseäranis komponeerimise õpetust. Tema juhendajaks oli Tooma kiriku kantor Theodor Weinlig. Ilmusid esimesed kompositsioonid, avamängud B-duur (1830); d-moll (1831); C-duur (1832); C-duur sümfoonia (1832); klaverisonaat B-duur (1831) jt. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi, võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja
Andrew Lloyd Webber on tuntud kunstikollektsionäär. Tema kireks on Victoria ajastu kunst. Tema kunstikollektsiooni esitleti Kuninglikus Akadeemias 2003.aastal. Lloyd Webber on konservatiivse partei pooldaja. Ta kirjutas neile isegi muusikat, mida kasutati nende propagandafilmis, mis esilinastus 80 kinos ja mida eeldatavasti nägi üle miljoni inimese. 2009.a. aastal avastati tal eesnäärmekasvaja, mis operatiivsel teel eemaldati. IV Karjäär A.Lloyd Webberi esimene koostöö libretist Tim Rice ga oli muusikal ,,The Likes of Us"(Sellised, nagu meie), mis põhines Thomas John Barnardo reaalsel elulool. Esiettekanne toimus alles 2005 aastal Lloyd Webberi Sydmontoni festivalil. Muusikal on kirjutatud 40. 50. aastate Broadway muusikalide stiilis, meenutab veidi Richard Rodgersi või Frederick Lowe stiili. Alates traditsioonilise avamänguga, erineb ta hilisematest Lloyd Webberi töödest, meenutades rohkem ooperit kui muusikali.
komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Fideliole kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio". Samuti on ooperist valminud kolm eri redaktsiooni. Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "Fidelio".[100] Kuigi Beethoven alustas 1803 ka ooperi "Aleksander Makedooniast" komponeerimisega, on "Fidelo" tema ainus ooper. "Aleksander Makedooniast" libretist oli sama, kes Mozarti "Võluflöödilgi", Emanuel Schikaneder. Kuid ajad olid vahepeal muutunud ning tema süzeed ei paelunud enam publikut. Sellest ooperist valmis Beethovenil vaid üks trio, mille muusikat kasutas ta hiljem Florestani ja Leonore duetis ooperis "Fidelio".[101] VOKAALMUUSIKA ORKESTRISAATETA: Edinburghi Thomsoni kirjastuse tellimusel seadis Beethoven suure hulga eri rahvaste, eriti aga iiri ja soti rahvamuusikat
detsembris 2000. Muusikali lavastas Ivo Eensalu, tantsud seadis Marge Ehrenbusch, XXI Sajandi Orkestrit "Vampiiride tantsu" saatis Eestis suur menu muusikali produtsent Anne Veesaar on seda nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma Smithbridge on lavale toonud. Ämbliknaise suudlus Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" muusika on kirjutanud John Kander, sõnade autor on Fred Ebb ja libretist Terrence McNally. Muusikal põhineb Manuel Puigi samanimelisel romaanil, millest autor kirjutas 1983. aastal ka näidendiversiooni. Eesti publikule on see lavateos tuttav 1994. aastal Eesti Draamateatris esietendunud draamalavastuse põhjal, milles mängisid peaosi Jüri Krjukov ja Ain Lutsepp. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" on suure menuga mängitud nii Londoni West Endis kui ka New Yorgis Broadway'l. 1993. aastal pälvis see Tony auhinna parima muusikali
revolutsiooniliste literaatide teosed aga peaaegu sootuks puuduvad? Vastuse sellele paradoksile leiame eelkõige näidendite nõrgas ülesehituses. Ajaloolisest tõelusest ning poiitilis filosoofilisest sisukusest hoolimata jäid lavalisi nõudeid minetavad teosed monotoonseks, venivaks ja jutlustavalt paatoslikuks. Muusika ja tegevustiku vahelist lõhet ning zanri laialivalguvust märgates adus Verdi, et ooperireformi tuleb just nimelt libretost alustada. "Millal ükskord ilmub libretist, kes kingiks Itaaliale huvitava, jõulise ja tinglikkusest vaba melodraama, mis oleks vaheldusrikas ning ühendaks kõiki draama elemente ja mis eelkõige oleks uus?!" küsis Verdi 1854. a. Cesare de Sanctiselt. Seni aga ei jäänud heliloojal muud üle, kui süzee valikust ning stsenaariumi ja libreto väljatöötamisest ise osa võtta. On loomulik, et tegevustiheda, heroilise, emotsioonidelt kontrastse ainestiku otsingud teda eelkõige just Schilleri, Hugo ja Shakespeare'i juurde juhtisid
Opéra'lt (seal esitatigi tõsiseid oopereid). Grand opéra. Kuni 1820. aastate lõpuni valitses prantsuse tõsise ooperina tragédie lyrique (vt eelmine konspekt). Selle vahetas välja g.o., mille esimesed ilmingud pärinevad 1820. aastate lõpust: Auber (üliedukas opéra comique'i komponist, meenutage: "Fra Diavolo") kirjutas suurte kooride ja lavaefektidega ooperi "Tumm Porticist" (La muette de Portici; 1828), mille libretist oli Eugène Scribe. Selle peosa on tumm neiu Fenella (ooperis!) -- pantomiiline roll. Tema karakter, reageeringud, osalemine sündmustikus antakse edasi muusika kaudu ja muidugi pantomiimina laval. On selge, et koos niisuguse teosega kasvasid publiku ootused lavastuse visuaalse külje ja tegelaste liikuvuse osas. Ooperi autorid soovisid pealinna suurt publikut jahmatada ka eriefektidega eriti kuulsaks sai Vesuuvi purse ooperi viimases vaatuses. Teine oluline g.o. 1820
ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814. aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks.
Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi. Ainus ooper "püha Fransiscus Assisis" ta ise oli ka libretist, lavastaja ja dekoratsioonide autor. Messiaen polnud radikaalne uuendaja. Tema uuendused seisnevad pigem rütmis. Nõukogude Liit Alfred Schnittke Vene helilooja. Varajases muusikas sostakovitsi mõju. Hiljem katsetas serialismi ja aleatoorikaga. Uus stiil tema loomingus on polüstilism. Ta pani kõrvuti mineviku ja oleviku muusikastiile. Ta kirjutas kunagi, et tema eesmärgiks on ühendada tõsine ja kerge muusika. Näiteks "Esimene sümfoonia" ja Concierto grosso nr 1, mille
loobuti generaalbassist ,klavesiin muutus orkestris ülearuseks. Klassikalise sonaadivormi areng sümfoonias. Stamitzil suur mõju Haydnile ja Mozartile, nagu ka prantsuse muusikale. Teosed: 50 sümfooniat, u. 100 orkestritriot, kammermuusikat. C.W.Gluck (1714- 1787) on ooperiajaloos tuntud reformaatorina. Sündinud Baieris, noorus Böömimaal, Viin, Milanos Sammartini õpilanne, esimene edu ooperis, London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat.
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
surmast. Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele. Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“