Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on
erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis, pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad esitasid loo nimega „Deepest river“. See oli hästi rahulik lugu ning jättis mõtlema. Järgmised kahed pillid olid järgmised: Kanadas tehtud, haruldane ning erilise kõlaga, inglise keeles fretless kitarr, millel oli 7 keelt. Ning akustiline, klassikaline pill. Esitasid nende kitarridega lugu: „Somewhere over the rainbow“, mille sõnade autor on E.Y. Harburg. See on ülemaailma kuulus laul ning tundsin selle kohe ära. Samuti on see väga
Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico Montagnana Tsello sugulaspillid on viiul,viiola(ehk altviiul) ja kontrabass.
Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeud Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus.
Hääleulatus on eg3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille Apille ja Bpille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust
· Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, Andaluusias. · 16. sajandi muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. sajandi kokkupuutes Euroopa muusikaga. · Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. · Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. · Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. · Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. · Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse niinimetatud varjundamist, see tähendab mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. · Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi
16. saj. muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. saj. kokkupuutes Euroopa muusikaga. Tänapäeva araabia muusikas kasutati msg. heliridu ja rütmimooduseid. Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse nn. varjundamist, s. t. mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja instrumentaalosad
19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud instrumenti Orgue expressif. Arvatakse, et esimese suupilli valmistas Christian Fredrich Bushmann Berliinis 1821.aastal. Aasta hiljem valmistas ta lõõtsaga pilli, millel sai mängida lihtsaid viise - Handäoline, mida peetakse akordioni eelkäijaks. Saatebasse sellel pillil veel ei olnud. Londonis asus pilli teises suunas arendama Charles Wheatstone. Wheatstone pilli nimetati kontsertiinaks. Instrument oli diatooniline ja kaheksanurkse kujuga. 1827.aastal täiendas Viinis seda pilli Cyrill Demian. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida. Akordion patendeeriti 1829. aastal. 1834.aastal konstrueeris Carl Fridrich Uhling saksa kontsertiina
Hamlet 1. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 2. "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad
47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües Rataslüüra-heli tekitab vändaga pööratav ratas, mis höörub vastu keeli. Heli kõrgusi muudetakse klahvidega,pilli sees on ka keeled,millel helikõrgust muuta ei saa(burdaan) Torupill-valmistatud nahast, pillil on mitu toru,ühel torul muudetakse sõrme avadega helikõrgusi, teised torud mängivad Salmei-oboe eelkäija,kahekordse roo huulikuga organum-ainsad/esimesed mitmehäälsed vormid ja Leoninus ja Perotinus-organumite meistrid Keskajal kasutati löökpillidena: positiivare,portatiivarel ja baurebekk, rebekk,fiidel ja harf, psalteerium,rataslüüra,torupill,salmei
aluseks retsiteerimine:kõnelaul,psalmoodia:psalmi tekstide laulmine,antifoon:refrääniliselt korduv vastulaul,responsoorium:koori refrääniga estaatiline koorilaul Ars longa, vita brevis est-meistriteoste väärtus kasvab koos ajaga Notre-Dame'i koolkond(katedraali kool ja ülikool), Leoninus-organumid kahehäälsed,Perotinus-kolme ja neljahäälse organumi ilmumine motetid-13.saj. mitmehäälne laul, laenatud põhimeloodia Ihääl:tenor, teksti vähe, häält võidi mängida ka pillil IIhääl:ladinakeelne vaimulik tekst IIIhääl:prantsuskeelne ilmalik tekst
jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka keskajal ja tänapäeval. Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise ennast mingil pillil saata või tegid seda teenistuses olevad rändmuusikud. Samamoodi on ka tänapäeval. Autor esitab oma lugusid üldjuhul ise, kui ta on ka laulja/artist. Samamoodi võid ta saata ennast mingi instrumendiga või teeb seda tema asemel bänd või keegi kolmas. Arvan, et armastuslaulude mõte on jäänud samaks, kuid laulude ülesehitud ja esitus on sajandite jooksul muutunud. Seega arvan, et seos rüütlilaulude ja tänapäeva armastuslaulude vahel on olemas.
Elatus loomingu müügist, kontsertesinemistest ja õpetajaametist. Eraelu hall. Raske iseloom, tagasihoidlik välimus. 1809- eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt viini. Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest instr. Kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi ideid kuulas alati oma kujutuses mõnel kindlal pillil. Loomingus põimuvad inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest ning targa ja õilsa inimese elu. Ta lõi esimesena võitlusmeeleolu. 10 viiulisonaati, 5 tsellosonaati, 16 keelpillikvartetti, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USAs eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused... Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. John Cage 1912 1992 USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest...
3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid, kummribad, klaasitükid vms.). 4. ,,Water music"- pianistil tuleb klaverimängu kõrval mikrofoni ees vett sorinal kaussi kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile
Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukotist,Õhupuhumistorust,Mänguvilest,Bassvilest
Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e topelttrost(oboe ja faggot) Kaks õhukest omavahel ostast kinnitatud pillirooliistakud hakkavad puhudes huulte vahel vibreerima, tekitades nasaalse tämbri
Oma muusikaliselt sisult on palad erinevad, mõned rohkem rahulikumad, mõned hoopiski väga tempokad . Kava alustada otsustasin rahulikult, kuid palaga, kus on esitavad seda suur hulk inimesi ning saab kuulda nii pillimängu, kui ka laulmist. Osad palad, nagu näiteks ka pala, mis on kavas nr 2 oli sünge ning tiheda vahetuva tempoga , milles võib mingi hetk isegi väga järsk vahetus tulla. Ka pala nr 4 on eriline selle poolest, et esitatakse seda klavessiinil ning selle pillil on väga omapärane kõla Lõpetada kava W.A.Mozarti teosega tuleneb sellest, et teos on väga kiire ning särtsakas, mis lõpupoole kuulaja äratab ning erksuse siise toob.
Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester
maha jätan magamise, kui ep ma ilu unusta, rõõmu ei kallista kaota. Muuseumi rahvapillide kollektsioonis on ligi 200 erinevat eesti rahvapilli. Tähelepanuväärsemad neist on Hageri kihelkonna Kirna-Kohatu vallas 1800. aastal valmistatud moldpill ja Jõelähtme kihelkonna Leppnurme pillimeistri Pilli Antsu (Ants Piilbergi) 1809. aastal valmistatud kannel. Vanimaid ja armastatumaid eesti rahvapille oli kannel, mille iga arvatakse olevat üle kolme tuhande aasta. Rahvatraditsioonis oli pillil aukoht ja temast kõnelesid paljud rahvalaulud. Pill mängiti meelelahututuseks aastaringselt. Teadaolevad vanad eesti kandled olid ühest puutükist õõnestatud ka kiirjalt paiknevate keeltega. Pillil oli 6 keelt. Keelte arv kasvas koos rahvamuusika arenguga. Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad sellistest vanadest pillidest. Vana kandle asemele tuli 19. sajandi teisel poolele kasutusele rohkete keeltega
Retsensioon Käisin 04. oktoober Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Hooaja avakontserti Belle Epoque. Tegemist on Prantsuse dzässivirtuooside Vincent Peirani akordionil ja Émile Parisien sopransaksofonil. Kes on kaks viimaste aastate kuumemat dzässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo PeiraniParisien aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani aasta instrumentalistiks. Möödus paar nädalat ja Peirani kuulutati Prantsuse tähtsaimal dzässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta dzässmuusik ka varem, 2013. aastal, ajakirja French Jazz Magazine hinnangul
Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga üle keelte tõmmates, harvemini sõrmitsedes. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt. Viiul on üks enim kasutatav soolopill, mis on poogenkeelpillidest kõige väiksem (60 cm) ning heledakõlaga. Viiulil on väga lai ja tundlik tämbriskaala: sellel pillil saab väljendada nii rõõmu kui ka kurbust, saab nii hõisata ja särada, kui ka ahastada ja nutta. Sageli on just viiulid orkestriteostes oluliste meloodiate kandjad. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff")
Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester
tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest
Klaveri ajalugu Tiibklaver Pianiino Klaveri ajalugu • Klaver leiutati umbes 1700. aastal, leiutajaks peetakse itaallasest pillimeistrit Bartolomeo Cristoforit. • Nimi tuleb aga sellest, et pillil saab mängida nii vaikselt (piano) kui ka valjusti (forte). • Klaveril oli ka mitmeid eelkäijaid, näiteks klavikord, klavessiin, spinett. • Paljudel klaveritel on kolm pedaali. Kõige parempoolsem on mõeldud selleks, et hoida helid kõlavana ka peale käte äravõtmist. • Kõige vasakpoolsem pedaal muudab klaveri heli vaiksemaks. • Keskmine pedaal lubab jätta helisema mõned valitud noodid. Vanim klaver
tootjad on sellest ajast peale kopeerinud. Joonis 22. Music man StingRay bass StingRay mängijad: · Bernard Edwards (Chic) · Flea (Red Hot Chili Peppers) · John Deacon (Queen) · Tony Levin (Alice Cooper, King Grimson, John Lennon jt) Ebatavalised bassid 1978. aastal valmistas Tony Zemaitis akustilise bassi (joonis 23) spetsiaalselt David Gilmourile (Pink Floyd). Pillil on iseloomulik südamekujuline kõlakasti ava. Joonis 23. Zemaitise akustiline bass. Rolandi teine bass G77 (joonis 24) lasti välja 1985. aastal, mille välimus oli vägagi sarnane Rolandi G707'le, mis oli elektrikitarri versioon, mis oli kombinatsioon basskitarri ja süntesaatori vahel. Kitarril oli nupp, mis lasi reguleerida tasakaalu tavalise bassi hääle ja süntesaatori hääle vahel. Joonis 24. Roland G77
sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine. Kui varem oli instrumentaalmuusika kõlanud rohkem laulu või tantsu saateks, siis nüüd kuulati ka mõnel pillil esitatud populaarse laulu tantsu seadet või improvisatsiooni. Ka tantsupalu hakati esitama nüüd kui omaette muusikat. Kujunes välja mängimisviis e komme, kus alguses tuli mängida aeglane, väärika iseloomuga kaheosalises taktimõõdus tants, millele pidi koheselt järgnema sama viisiga kiire tants, 1
Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine tsüklist: triviumist ja quadriviumist, kus õpetati seitset vabat kunsti. Muusika jagunes kolmeks kategooriaks: Musica Mundana (planeetide liikumisest tulenev mittekuuldav muusika), Musica Humana (inimmuusika, inimese ja mikrokosmose harmoonia) ja Musica Instrumentalis (pillide kõlav muusika).
kitarri ning vahepeal mängis ka süntesaatoril, Tõnu Timm mängis Weissenborni kitarri ja Teet Velling mängis löökpille. Erikülaline Riho Sibul mängis akustilist kitarri ja Indrek Kalda viiulit. Kõige huvitavam pill, mis mul silma jäi, oligi Tõnu Timm-i pill, mis nägi välja nagu kitarr, aga pilli tuli mängida teistpidi käes nagu kannelt. Hiljem internetist uurides selguski, et tegemist oli Weissenborni kitarriga. Sellel pillil on väga huvitav hääl ja kõla. Mul ei jätku kiidusõnu, kui meeldiva kontserdi Jäääär andis. Vaimustav nelik. Nad mängivad hästi kokku ja kõik, mida nad mängivad, on kuld. Kontsertil kõige meeldejäävamad lood olid ,,Vala veini" ja ,,Õhk kõnnib tänaval". Muidugi mängis Jäääär oma kõige tuntumat lugu ,,Lumevärv" kõige viimasena, mis jäi kontserdilt lahkudes veel pikaks ajaks kummitama. Mina jäin ansambli Jäääär kontserdiga väga rahule. Kõik oli väga
Akordioni eriala õpetatakse Elleri-koolis alates 1945. aastast. Akordioniõpetajatena on Tartu Muusikakoolis töötanud Voldemar Koch, Anatoli Zukov, Elle Käppa, Uno Arro, Endel Jukk. Akordioni eriala valmistab ette orkestrante, orkestrijuhte ja muusikakoolide õpetajaid. Tänaseni on kooli lõpetanud 148 akordionisti. Akordioni sugulaspillid ja liigitus Akordionil nagu ka igal teiselgi pillil on oma sugulaspillid ja liik või liigid. Nendeks on: bandoomium, kontsertiina ja harmoonium.Akordion kuulub klahvpillide ja aerofonide liiki. Akordion on võrreldes näiteks klaveri ja viiuliga küllalt noor instrument. Oma suhteliselt lühikese eluea jooksul on pilli pidevalt täiustatud, mistõttu on nüüdseks uuematel pillidel võimalik mängida vasakus käes kahte erinevat süsteemi. Sellest tulenevalt saab
valmistatud savist või luust, hiljem savist või keraamikast. See on ainus säilinud näide maa (nimetatakse ka "savi") instrument traditsioonilise "kaheksa-tooni" (bayin) klassifikatsiooni muusikariist (olenevalt sellest, kas seade on valmistatud metallist, kivist, siidist, bambusest, kõrvitsast, mullast, nahast või puidust). Komponendeid Xun on munakujuline aerofon (puhkpill), mille eesküljel on vähemalt kolm sõrme auku ja kaks pöidla auku tagaküljel. Kõige peal on pillil on puhkumis auk ja sellel võib olla kuni kümme väiksema sõrme auku, igale sõrmele üks auk. See on sarnane Ocarina pillile, kuid ei sisalda plokkflöödid huulikut, nagu teised erinevad Hiina flööditaolistest instrumentidest: Wudu ja Taodi. Xun võib olla erinevates suurustes. Vanim säilinud sissekanne xunist on Hiina entsüklopeediast, Erya (rafineeritud mõiste, u 3. sajandil eKr), kirjeldades pilli kahte tüüpi: 1. Suur, kujult nagu hane muna, lameda põhjaga ja kuue auguga.
proloogiga. Omapoolne arvamus/emotsioon: Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss. Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja mütoloogiline, võimas. Huvitavaks tegi teose kuulamise vahelduvad aeglustused ja kiirendused, kus vahepeal pidid lauljad väga-väga kiiresti laulma. Samuti ka kilked, äkilised valjemad laulufraasid. Võis näha, et kõik oli peensusteni lihvitud, igal pillil täita tähtis koht. Muusikud ja ka lauljad olid väga kõrge tasemega. Koorilauljate ja pillimängijate väga suur hulk üllatas mind.
sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. · Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet. · Gooti motetis on 3 häält tenoris on teksti vähe ja seda võidi mängida ka pillil. Teises hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum) prantsuskeelne ilmalik tekst. · 13.sajandi lõpul keelati motetizanr kirkus, sest tekst muutus kuulajaile arusaamatuks ja ei kandnud enam liturgilist teksti. · 1260.aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi. Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted.
Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud * saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest
katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus. Selle koolkonna silmapaistvaimad heliloojad olid Leoninus ja Perotinus. Motett on mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on võetud alumine hääl tenor. See ei ole mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline. Motette hakati kirjutama 13. sajandil ning nendes on peamiselt kolm häält. Esimest häält ehk tenorit võidi mängida mõnel pillil, teises oli ladinakeelne vaimulik tekst ning kolmandas prantsusekeelne ilmalik tekst. Sajandi lõpul aga keelas kirik motetizanri, sest selle tekst polnud arusaadav ning see lakkas täitmast liturgilise laulu ülesannet. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist. Muusika kuulus teisse tsüklisse ehk nelikusse. See oli kõrgeim, suurima üldistusastmega teadus keskajal. Muusikat seostati siis loodusteadustega nagu aritmeetika, geomeetria ja astronoomia
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud
Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus. Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade. · Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma. Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu. Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal songloorideks. Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad kuulutati lindpriideks (ei lubatud matta pühitsetud maale, võidi röövida ja tappa). Renessanss
Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika). Muusikas eristati 3 kategooriat:
4 keelpilli kvartetti. Pärast kuulmise kaotamist pani ta klaveri klahvide ja hammaste vahele pulgad. Oma sõpradega suhtles ta kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud tänapäevani. Looming: Beethoveni lommingus on esikohal instrumentaalne muusika. See tulenes tema sisemisest instrumentaalsest kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi muusikalisi ideid kuulis ta oma kujutluses mõnel pillil mängitavat. K: Kreutzer Beethoveni loomingus põimuvad ühelt poolt inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest, teisalt kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti.
Rhadamantys otsustavad kes Läheb hirmsasse Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis õnsale muusikat oma pillil. Hadest peetaks allmaailma Zeusiks.Hadesel on mitmeid lisanimesid Nt Pluton mis tähendab rikkust.See nimi on õigustatud sest kõik maa varad on allmaailmast pärit.Kõige iroonilisem hüüdnimi on külalislahke võõrustaja.Kõik on tema riiki teretulnud aga minema ei lase kedagi. Oma riigis on ta halastamatu valitseja kes ei tunne armu Karistab kurjategijaid halastamatult. Aga see eest oli ta õiglane. Hadese kaaskond
laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata (fiidel, lauto, harf) või tegid seda feodaali teenistuses olevad rändmuusikud. Pillid mängisid laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Sekudaarne, kuid hoopis laiem rüütlilaulu traditsiooni kandjate kiht olid rändmuusikud, kellele rüütlilaul võlgneb tänu oma leviku ja lõpuks ka säilimise eest. Keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Antiik-Rooma miimid ja histrioonid
Kõlakasti katavad kalasoomused. Kõlakasti sisse on pandud ka nael, mille küljest hakkavad jooksma kaks keelt. Keelte ja kõlakasti vahele on pandud väike puutükk, hoidmaks keeli pillist eemal. Üks keel koosneb umbes kümnest peenikesest pinguletõmmatud tamiilist. Need tamiilid olid omavahel ühtseks tehtud mingisuguse musta ainega, mis nad just kui kokku liimis, kuid mängides see aine pudiseb ning keelte haakuvus halveneb. Kokku on minu pillil kaks keelt, mida saab üleval pilli kaela küljes olevatest häälestusnuppudest pinguldada või lödvestada. Tegemist on väga õrga ning kergesti puruneva pilliga. Näiteks minu pilliga pole enam võimalik mängida, kuna keeled pole piisavalt pingul, sest häälestusnupud on kulunud ning käivad oma pesas ringi. Pilli saab mängida nii poognaga kui ka ilma – sarnaselt viiulile. Rababi poogen on valmistatud hästi painguvast puust –
Beethoveni käitumine oli küllaltki heitlik ning ta ei suutnud end vaos hoida. Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti. Ta ei hoolitsenud väga oma hügieeni eest. Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus. Kord arreteeris Beethoveni Viini politsei, kuna teda peeti ekslikult kerjuseks Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati.Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on
Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
muusikat. Minu arvates puudus selles teoses meeldejääv meloodia, või kui natukenegi tekkis midagi, mille järgi võiks kaasa ümiseda, vaheldus see koheselt kärtsu-pauguga ehk minu jaoks oli tegemist ootamatu ja veidi närvilise muusikaga. Samuti jäi minu jaoks kohati liialt kontrastide rohkeks ,,24 marginaali" kahel klaveril, kuid mida üldiselt oli meeldiv kuulata. Väga tore oli jälgida, kuidas sujus koostöö kahel erineval inimesel, kahel erineval pillil. Usun, et kontsert õnnestus tegelikkuses väga hästi, kuna tundus, et laval on oma ala professionaalid ning inimesed, kes armastavad seda, mida nad teevad. Ka publiku seas ringi vaadates tundusid enamasti kõik rahulolevate ilmetega, või vähemalt natukene vanem rahvas näis olevat kontserdiga rahul. Kuid muidugi jäi silma ka mõni noorem kuulaja, kes pead kätele toetas - ilmselt väsimusest või muusika mitte mõistmisest. Kuid kes teab, võib-olla oli
Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika: · Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja
Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist. rüütlilaul sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid:
Protestantlik koraal oli uut liiki laul, kus ülemist häält laulis terve kogudus. Saatetausta või akorde mängiti orelil. Rõhutati ülemist häält, teised hääled olid saatehääled. Nii tekkis homofooniline stiil 16 sajandil. Renessanss ajastul katsetati ka uudseid kõlakombinatsioone, otsiti väljendusrikkaid kõlavärve, mis soodustas oluliselt ka instrumentaalmuusika tekkimist. Kui varem kõlas inst. muusika mõne laulu või tantsu saateks, siis hiljem kuulati meeleldi ka mõnel pillil esitatud laulusaadet või improvisatsiooni. Ren. ajastul valmistati ka uusi pille. Ning 16 saj. loodi pill, mis oma vibreeriva kõla tõttu oli lähedane inimhäälele. See pill oli viiul, mille muutis täiuslikuks viiulimeister Stradivari. Ren. ajastul hakati jumala- teenistuseks mõeldud muusikat esitama ka kontsertmuusikana ja nõnda tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed. Missa (tavaline jumalateenistus), Reekviem(leina), Passioon(Kristuse kannatustest).Kõik
(............) Üks mu sõbratar saatis Loorale mängupasuna ( ). Kui pasunat hoiti Loora suu ees, õppis ta pea kuuldavale tooma kõrvulukustavaid törinaid ( ). Teine austaja saatis temale väikese ksülofoni ühes löögihaamritega ( ). Loora hoidis haamrit hambus ja lõi lõi osutatud pulkadele ( ). Säärane harjutamine mitmel pillil võis mind ja tädi hulluks teha ( ). Pillid tuli kõrvale panna ning anda mängimiseks vaid lühikeseks ajaks õhtuti ( ). Lauluõpetuse õnnetu tagajärg oli see, et kui aga mina või tädi hakkasime mängima klaverit, tõstis Loora kohe oma pea ja hakkas uluma fortissimos ( ). Seetõttu tuligi mängida vaid siis, kui Loora oli järves ( ). Koolis olin
annaabi.ee 
