Domenico Veneziano. (ca 1410-1461) Eneli Niinepuu Kunsti- ja arhitektuuriteoste lugemine TTÜ STI -2007- Domenico Veneziano. Täispika nimega Domenico di Bartolomeo da Venezia, oli Itaalia vararenessansi kunstnik, üks 15 sajandi Firenze koolkonna rajajaid. Oma esmase kunstihariduse Veneetsias, kus ta arvatavasti nägi ka Põhja-Euroopa kunstnike töid. Ta asus elama Firenzesse umbes 1439. aastal, ning elas seal praktiliselt kogu oma elu. Temalt on säilinud vaid kas allkirjastatud tööd. Esimene neist: “Neitsi lapsega troonil” ja kaks kahjustatud pühakute pead (asuvad praegu Londoni
Domenico Scarlatti 1685 1757 Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi. Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka
surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
MASACCIO (1401-1428) Masaccio. Kolmainsus. Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) Sandro Boticelli. Venuse sünd. Sandro Boticelli. Kevad. ANDREA MANTEGNA (1431-1506) GIOVANNI BELLINI (u. 1430-1516)
Michelangelo 1475-1564 BIRGIT TOHTER Elulugu Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni. Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja, teadlane. Sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses. Michelangelot väiksena ei huvitanud kool ja hakkas kirikutes maale maha joonistama ja kunstnikutega liikuma. 13- aastaselt sai temast kuulsa maalikunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoisiks. Aasta hiljem veendis isa Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju kui teistele kunstnikele- see oli väga ebaharilik tollal ajal. Elulugu Firenze valitseja palus Domenico Ghirlandaiol oma kaks parimat õpilast saata ja üks nendest oli Michelangelo. 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja
muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15
Eesti mõisad on tagasihoidlikud, ei ole itaaliahõngulist detailirikkust (ornamendid....) ja Palmse mõis (Kadrina kihelkonnas) Laupa mõis (Türi kihelkonnas) Eestisse jõuab klassitsism. Maardu mõis Kõrged katused, aknad tillukesed, Aa mõisa peahoone Ahja mõisa peahoone (1740ndad) hävis tulekahjus Õisu mõisa peahoone Maidla mõis Sagadi mõis (hilisbarokk) BAROKK VENEMAAL · 17. saj lõpul barokkstiili mõju · 1703.a asustatud Sankt-Peterburg · Domenico Trezzini (u. 1670-1734) · Francesco Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) · Peeter I kutsus Venemaale Itaalia meistreid aga saadab ka vene kunstnikke Itaaliasse õppima · Peeter-Pauli katedraal (Domenico Trezzini) u 1670-1734 · Kollegiumide hoone (tänapäeval Peterburi Ülikooli peahoone) · Venemaa barokk detailirohke, suursugune · Tsarskoje Selo, Katariina loss- Francesco Balotome Rastrelli · Talvepalee (Ermitaaz)
3. kohal on 75 aastane Minskis sündinud ameeriklane Ralph Lauren. Filantroop, moelooja ja rõivaid tootva Ralph Laureni nimelise multi-miljardi dollari ettevõtte looja. Omakapital on 7,3 biljoni dollari suurune. Juhtivale kolmele järgneb 5,2 biljoni dollari suuruse omakapitaliga 68 aastane Patrizio Bertelli. Jällegi on tegemist itaallasega. Peale kohtumist tulevase abikaasa Miuccia Pradaga 1977 aastal, ühines Bertelli Prada moetööstusega. Stefano Gabbana ning Domenico Dolce on tuntud moebrändi Dolce&Gabbana loojad. Mõlemale itaallasele kuulub 1,7 biljoni suurune omakapital. 52 aastane Stefano ning 56 aastane Domenico avaldasid oma esimese kollektsiooni aastal 1985. Valentino moemaja asutaja, 82 aastase tuntud Itaalia disaineri Valentino Clemente Ludovico Garavani omakapital on 1,5 biljoni dollari suurune. 8. kohal on 35 aastane Markus Alexej Persson. Rootsist pärit ning põhiliselt hoopis videomänge disainiv mees on rohkem tuntud nimeall
Chronology of Christopher Columbus · Buried in Seville (officially) · Written sources in Spain, Italy, France and United States · Born in 1451 · Birthplace: Genoa · Parents: Domenico Colombo ( worked as a master wool weaver, he also kept a tavern, dabbled in real estate and was a partisan for the mighty Fregoso family, who gave Domenico a gatekeeper's job.) and Susanna Fontanarossa · Christopher helped his father from work, he learned to trade · Learned to write in young age · In 1479- a lawsuit over a sugar, where Columbus was a Genoese agent in transaction with Portugal · In 1470- Columbus starts as a seafarer (merchant). Also he predicted storms, winds. He developed in sea area (reading charts, calculating complex time-speed-distance equation).
Itaalia vararenessanss naiste moes Jekaterina & Leore Sandro Botticelli "Kevad" Fra Carnevale. The Birth of the Virgin (fragment) Domenico Ghirlandaio. The Birth of Maria. (fragment) Trendikad granaatõuna ja paabulinnusule motiivid.
Christoph Kolumbus 2012 Elulugu Sündis enne 31. oktoobrit 1451 Itaalias Suri 20. mai 1506 Hispaanias Isa Domenico Colombo Ema Susanna Fontanarossa 3 venda ja 1 õde Elulugu Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo 2 last Maadeavastaja ja kaupmees Huvitus geograafiast, astronoomiast ja ajloost Huvitus ka piiblist Avastused Kokku tegi 4 reisi 1. reis 1492 2. reis 1493 3. reis 1498 4. reis 1502 Tordesillase leping 1494 Aitäh kuulamast !
wife and family in the town of Settignano where his father owned a marble quarry and a small farm. Michelangelo once said to the biographer of artists Giorgio Vasari, "What little good I have within me came from the pure air of your native Arezzo and the chisels and hammers." Michelangelo's desire to become an artist was initially opposed by his father. After a period of grammatics studies with the humanist Francesco da Urbino, Michelangelo continued his apprenticeship in painting with Domenico Ghirlandaio and in sculpture with Bertoldo di Giovanni. Michelangelo's father managed to persuade Ghirlandaio to pay the young artist, which was unheard of at the time. In fact, most apprentices paid their masters for the education. Impressed, Domenico recommended him to the ruler of the city, Lorenzo de' Medici, and Michelangelo left his workshop in 1489. From 1490 to 1492, Michelangelo attended Lorenzo's school and was influenced by many
Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varki efektist. 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9
teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico Montagnana Tsello sugulaspillid on viiul,viiola(ehk altviiul) ja kontrabass.
.................................................................... 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD............................................................................................................................ 6 2.1 Francesco da Urbino.............................................................................................................. 6 2.2 Domenico Ghirlandaio........................................................................................................... 6 2.3 Bertoldo di Giovanni............................................................................................................... 7 3. LORENZO DE' MEDICI SURM................................................................................................... 8 3.1 Anatoomia õpingud....................................................................................
- Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. Kastraatlaulja Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama. Kastraadi hääl võis olla sopran või alt.
Püha Barbara Püha Barbara Pärit Süüriast Paganliku kuninga Dioscoruse tütar Sündinud 3.sajandil Isa hoidis teda vangitornis luku taga Põgenes kaljulõhesse Timukad polnud nõus teda tapma Surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak Click to edit Master text styles Domenico Ghirlandaio Second level Third level Fourth level Fifth level · 1449 11.jaanuar 1494 · Itaalia renessansiaja maalikunstik · Erakogu ,,Püha Barbara purustamas oma uskmatut isa, koos põlvitava donaatoriga" 1473
Christoph Kolumbus ELU PIIRDAATUMID · Sündis enne 31. oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2
Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD".
Buonarroti Simoni 6 March 1475 18 February 1564 Italian Renaissance painter, sculptor, architect, poet, and engineer The second of 5 brothers Mother was Francesca Neri she died young Father was Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni Childhood in Florence 1488 he got inspiration by painter Domenico Ghirlandaio 1489 he began to study sculpture under the protection of the Lorenzo Magnifico At this time(he was 16) he sculpted the reliefs Madonna of the Steps (14901492) and Battle of the Centaurs (14911492) 14931494 he studied human anatomy In 1496 (21 years old) he went to Rome, and did one of his famous works, the Pietà Pietà and David were two of his bestknown works and he sculpted them before he turned thirty
Antonio Stradivari sündis Alessandro Stradivari ja ema Anna Moroni. Tema sünniaeg ei ole teada, kuid usutakse, et see olevat juhtunud 1644. aastal. Oletatakse, et 16581654 töötas ja õppis Antonio Niccolò Amati juures, ehkki selle kohta pole säilinud ühtki tõendit. Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega sai 6 last. Antonio stradivaril oli kokku 11 last. Antonio Stradivari suri 1737 Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud. Mõningaid neist säilitatakse muuseumides, mõnel mängivad kuulsad viiuldajad. Mõned pillid on erakollektsioonis. Viis läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumenti on Stradivari viiulid ja nende eest on maktud üle poolteise miljoni USA dollari
· - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine · - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid · - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. · Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". PAOLO UCCELLO (1397-1475) · lühendused ja perspektiiviprobleemid; teda peetakse ka teadusliku perspektiiviõpetuse rajajaks. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461 · uudne hele ja värvirõõmus koloriit, uurib valguseprobleeme, pildi ruum täpselt ja selgelt määratud arhitektuurilise tausta abil.
1481 suri tema ema pärast pikka haigust. Seejärel saatis isa ta elama Settignanosse, kus isale kuulus marmorimurd, elama ühe kiviraiduri ja tema pere juurde. Seal õppis Michelangelo kasutama ka meislit ja haamrit. Isa saatis Michelangelo õppima Firenzesse Francesco di Urbino juurde, aga poiss ei hoolinud koolist, selle asemel eelistas ta kirikutes maale maha joonistada ja liikuda kunstnike seltskonnas. 13-aastaselt sai temast Domenico Ghirlandaio õpipoiss. Juba aasta hiljem keelitas isa maksma Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja
8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal
Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugalis 3.Itaalia maalikunst 15. sajandil Masaccio (1401-1428) Paradiisist väljaajamine 1424-1428 Täisprofiilis portree noormehest, u. 1425 Fra Angelico (u. 1388-1455) Madonna inglitega Patron of Artists Paolo Uccello (1397-1461) San Romano lahing Draakonid Domenico Veneziano ( u. 1400-1461) Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese , Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Michele Oliveri portree 1440-1455 Sandro Botticelli (u. 1445-1510) Venuse sünd. Kevade Andrea Mantegna (1431-1506) Laemaal Mantova hertsogilossis. Surnud Kristus Giovanni Bellini (u. 1430-1516) Niitude Madonna Leonardo Loredan Kõrgrenessansi arhitektuur Bramante (1444-1514)
3) Baroki kõrgaeg 1740-1750 Peeter I kutsub välismaalt ehitama-maalima ja õpetama (Holl-st, Saksam-lt, Pr-lt, It-st). Sellest ka euroopa mõjude ja kohaliku laadi sulam. Samuti saadab omi välismaale õppima (pensjonärid). 1704 sai Peterburg pealinnaks. Arh. Peterburgis *Francesco-Bartolomeo Rastrelli (skulptori poeg) -Talvepalee Ermitaaz-maalikogu eriruumid Vallin de La Mothe -Smolnoi kloostri kompleks -Tsarskoje Selo (Puskino) pealoss+park+paviljonid *Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja -petropavlosvski kirki -Kaheteistkümne Kolleegium -Gostinoi Dvor *Mihhail Grigorjevits Zemtov Kadrioru lossi ehituse juht Moskvas *Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuuri kool-töökoda) -Troitse-Seggu jkiistru jekkatirb Skulptuur. Arh-i kaunistuseks. Algul osteti ka välismaalt nn. Tauria Veenus.
Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis. Sündis: 1451, Genova, Itaalia Suri: 20. mai 1506, Valladolid, Hispaania Abikaasa: Filipa Moniz Perestrelo (abiell. 1479) Lapsed: Diego Columbus, Ferdinand Columbus Vanemad: Domenico Colombo, Susanna Fontanarossa Õed-vennad: Bartholomew Columbus, Giacomo Columbus, Bianchinetta Columbus, Giovanni Pellegrino Columbus kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus https://www.google.ee/#q=christoph+kolumbus
Michelangelo ELU JA LOOMING Michelangelo, õigemini Michelangelo Buonarroti, itaalia skulptor, maalija, joonistaja, arhitekt ja luuletaja. Michelangelo sündis 1475. aastal Arezzo lähedal Capreses. Üpris vastumeelselt paneb isa ta 1487. aastal õppima Firenze juhtiva freskomaalija Domenico Ghirlandaio juurde. Lorenzo il Magnifico di Medi võtab 1490. aastate paiku Michelangelo oma famigliasse, kus tulevane kunstnik saab humanistliku hariduse. Michelangelo õpib skulptor Bertoldo di Giovanni juures. Valmivad varajasimad säilinud tööd: vaid mõne millimeetri kõrgune reljeef, Donatello eeskujul loodud ,,Madonna trepi juures" ja Nicola Pisano järgi tehtud ,,Kentauride lahing".(50 klassikut MAALID Rolf H. Johannsen lk 67)
Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sisseju http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_music http://www.baroquemusic.org/ http://baroquemusic.com/
o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga. Kui Michelangelo sai 13 aastaseks sokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas, mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio. Peale ühte aastat õppides freskot läks Michelangelo edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikese aja jooksul kutsuti ta isiklikult Medici elamisse. Michelangelo esimene teadaolev töö on "Head of a faun" Ta tegi selle 13 aastaselt, praeguseni ei ole skulptuur säilinud. (Pildil järgitehtud koopia) Michelangelo esimene maal "The Torment of Saint Anthony", õli ja temperavärvidega.
- Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
Tartu 2013 Michelangelo Buonarroti Michelangelo kunstnikutee algas Firenze linnas Itaalias.See oli tollal majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud ,,jumalikult inspireeritud" geeniusest.
*lühtrid *kuningannasaal e rahusalong , kuningasaal e sõjasalong, peeglisaal. *siseruumid vastuolus välisilmega *on eeskujuks olnud mitmetele Euroopa lossile Venemaal: Lülitus 18.sajandil Euroopalikku kunstiellu. 1703.a alustas tsaar Peeter I uue linna rajamist St.Peterburg Kutsus mujalt (näiteks Itaaliast) arhitekte,kunstnike. Eelistas hollandipärast klassitsismi. 1)Domenico Trezzini Peeter I katedraal,Peterburi Ülikooli peahoone 2)Bartolomeo Rastrelli - Talvepalee,Katariina loss Eestis: 1700 1721 oli Põhjasõda.Jaotas barokiajastu kaheks: -tagasihoidlik hollandipärane barokk ja itaalialik külluslik barokk. Kaitseehitised.Linnade ehitus NARVA 1659 oli suur tulekahju, siis ehitati üles hollandipärases baroklikus klassitsismistiilis. Peeter I tellis arhitekt Michetti Kadrioru loss.
· 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut
Moskva kirikutega. Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I-le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid.
1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Baroki heliloojad: Itaalia - Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean - Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau Inglismaa - Henry Purcell, Georg Friedrich Händel Saksamaa - Johann Sebastian Bach, Heinrich Schütz
korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11. Mille edasiandmisest olid huvitatud vararenessansi kunstnikud? Inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. 12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13. Kes oli Bramante ja millega ta on kunstiajalukku jälje jätnud? Arhitekt, kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. 14. Mis on palladianism ja kellest see alguse sai? Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus. Sai alguse Andrea Palladiost, kes püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15. Kes oli kõrgrenessansi maalikunsti suurimaks esindajaks? Nimeta tema töid. Leonardo da Vinci
Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: ‘’Kas võib Saulist Paulus saada?’’ KELLE VÕI MILLE PÜHAK? Telgivalmistajad Sadulasepad Misjonärid Pühakult palutakse abi mürkmadude vastu IKONOGRAAFILISED EMBLEEMID Masaccio Raamat „Püha Paulus” „St Paul” Pärgamendirull tema kirjadega1426 Mõõk Domenico Beccafumi „Püha Paulus” „St Paul” u 1515 NOOR SAULUS Saulus sündis Tarsuses juudiperekonnas, 3. aastal Tarsuses sündinuna oli Saulus automaatselt Rooma kodanik Haridustee kulges Jeruusalemmas Õppis telgitegijaks Peale aramea keele oskas ka kreeka keelt KUIDAS SAI SAULUSEST PAULUS? Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja. Reisil Damaskusesse, ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus äkki mehe
ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure
anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma. 1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama.
perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts.perspektiivi (Madonna lapse ja inglitega: sinine rüü, pea kohal 2 inglit, süles laps) . Piero della Francesca (Seeba kuninganna Saalomoni kuninga ees: mingi pruun pragu keset maali, Inglid Brera altarilt: uimas näod, üks punases, teine roosas) Paolo Ucello (San Romano lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranzis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad.) Sandro Botticelli (Kevad: nagu meeleheitel koduperenaiste pilt, taust must, kehad valged, Venuse sünd: merekarp, valge naine, paljas, 4 inimest) Pietro
Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone ○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss
Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne
o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga. Kui Michelangelo sai 13 aastaseks sokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas, mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio. Peale ühte aastat õppides freskot läks Michelangelo edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikese aja jooksul kutsuti ta isiklikult Medici elamisse. Michelangelo esimene teadaolev töö on "Head of a faun" Ta tegi selle 13 aastaselt, praeguseni ei ole skulptuur säilinud. (Pildil järgitehtud koopia) Michelangelo esimene maal "The Torment of Saint Anthony", õli ja temperavärvidega.
Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud
Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Tähtsaimaks jäi siiski inimene ja teda ümbritsev loodus oli teisejärguline. Tegijad: Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Venerziano, Bolticelli. Fresko kõrval hakati viljelema tahvelmaali. Veel tehti portree-ja altarimaale.Esimest korda võisime rääkida graafikast.Levinud oli vasegravüür. Madalmaades püüti inimest edasi anda nii nagu ta on ega püütud näidata teda ilusamana kui ta oli. Jan van Eych võttis kasutusele õlivärvid. Kunstnik oli siiani nagu käsitööline, teda ei hinnatud ega kutsutud sündmustele, nüüd aga hakati esimest korda kutsuma kunstnike
Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795). See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad (3). KASUTATUD ALLIKAD 1. Siitan, T., Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile 1. osa. Tallinn: Avita. 2. Ooper. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Ooper 3. Kastraat. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Kastraat 4. Joamets, V. (2008) Ooperi teke. [11.veebruar.2012] http://eller
tud monolooge lauldes. 2. Muusikalised etendused , mis olid k?l peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAR OKK.doc+kunstikeskus+barokk&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a (HTML) l http://209.85.129.132/search?