Muusikaajalugu 11. klass (0)

MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS
BAROKK
Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne
Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks:

• varane periood 1580 -1630
  
• keskmine periood 1630-1680
  
• hiline periood 1680-1740
  

Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne – õukond tellis muusika , organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks – arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass.
Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi.  Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst , monoodia , pateetika, kunstide süntees.
Barokiajastul levinud muusikastiilid :

• Kiriklik stiil – Rooma polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul
  
• Kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid
  
• Teatraalne stiil – uudne ja julge, rõhutatult tundeline , kirglik väljendus, kujunes ooperis
  

Levinuim ansamblikoosseis – barokktrio: 2 meloodiapilli + generaalbass e. basso continuo – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia
OOPER
Ooper on lavaline suurvorm orkestrile, koorile, tantsijatele, solistidele. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud (umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad
Ooperi eelkäijad:
1.      vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
2.      muusikalised etendused ( liturgiline draama – jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal             kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid 
Tekkis umbes 1580 Firenzes: Camrata – poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahvid Bardi ja Corsi. Antiik-Kreeka kultuuri austajad – leidsid , et kaasaja muusikas on lõhe muusika ja teksti vahel, kuid antiikkultuuri muusika on täiuslikult väljendusrikas, meeldiv, selge ja lihtne. Suurem mõju peaks olema sõnadel ja sügavamal sisul.
Esimene ooper / „muusikaline draama“ „ Daphne “ (autorid Peri ja Pinoccini) etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas . Lisaks soolo-osadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria. Teine ooper „Eurydike“ loodi kuninga pulmade tarvis ja kanti ette 1600. Lisandus proloog, suurem osa kooril – kooriooper.
Monteverdi – reformis ooperit:

• Instrumentaalne avamäng: sinfonia – 2-osaline (kiire-aeglane-kiire), sisuga seos puudub, meelelahutuslik pala. Mängiti ka eraldiseisvatel puhkudel – sümfoonia eelkäija
  
• Loobub koorist, kasutab võimekaid lauluvirtuoose. Suurendas orksteri koosseisu – tegelaskujusid toovad esile erinevad instrumendid
  
• Juhtmotiivid – seotud samuti teleaste või situatsioonidega
  
• Intrumentaalsed vahemängud – ritornellid
  
• Aariatüüp kaebeaaria e. lamentoaaria
  
• „Orpheus“ – 5-vaatuseline ooper, efektne ja suurejooneline, mütoloogilise sisuga
  

Itaalia 3 ooperikoolkonda:
1.       Veneetsia – avati esimene avalik ooperiteater , kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid . Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süžee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti – „Kuldõun“
2.       Rooma – tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa
3.       Napoli – kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule , mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp . Palju erinevaid ainestikke – mütoloogia, kangelased, satiir , paroodia. Rahvalikud tüüpkarakterid maskides. Peamised heliloojad Scarlatti ja Porpora
Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos; toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon; muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; numbriooper; rohkelt tantsunumbreid; tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
Bel canto –  (it. k. kaunis laul) kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuooslikkus
primadonna – ooperi naispeaosaline
kastraat – kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega
opera seria – domineeriv tõsine ooper; opera buffa – koomiline ooper
intermedium – meelelahutuslik vahemäng, mida etendati opera seria  vaatuste vahepeal
VOKAALMUUSIKA
Kammerlaul – muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile
Retsitatiiv – kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga
Kantaat – mitmeosaline suurteos solisti (de)le, koorile ja/või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S. Bach “Talupoja kantaat”
Oratoorium – Vokaal-instrumentaal suurteos solistidele, ansamblitele, koorile ja orkestrile. Tekkis Roomas ~1600 a. Oluline sooloaaria – solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses – esinemine retsetatiivne. Koor – kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament , lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel
Passioon – kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava- ja lõpukoor. Bach – "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega )
INSTRUMENTAALMUUSIKA
17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati , Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , samuti kirikute juures
Sonaat – instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku- ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713)
Kontsert – tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud.  Concerto grosso  – mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste. Corelli ja Vivaldi ; saavutab tipu Bachi loomingus – „ Brandenburgi kontserdid“
Soolokontsert – vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses
Süit – eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud:
·         allemande – 4-osaline takt , rahulik saksa sammtants
·         courante – 3-osaline takt, kiire prantsuse hüppetants
·         sarabande – aeglane, 3-osaline takt, pidulik hispaania tants
·         gigue – šoti hüppetants, kiire
Fuuga  – mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatusena prelüüd (polüf. instr. teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus
 
Antonio Vivaldi (1678-1741)
Tema elu ja tegevus oli seotud Veneetsiaga. Isa oli Püha Markuse kirikus viiuldaja , samas alustas viiuldajakarjääri ka poeg. Edasises elus seotud Veneetsia tütarlastekloostriga Ospedale della Pietą, mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks.
Vivaldi loomingu põhiosa moodustavad umbes 450 soolokontserti. Pooled neist on kirjutatud ta lemmikpillile viiulile, kuid ta kasutas ka teisi soolopille flöödist fagoti ja mandoliinini. Vivaldi tuntuim tsükkel on “ Aastaajad ”. Ta on loonud ka 49 ooperit ning vaimulikku muusikat, kuid need teosed alles ootavad laiemat avastamist.
Tol ajal kõlasid publiku ees vaid uued teosed. Heliloojad kirjutasid muusikat kindlaks sündmuseks ja kindlale esitajale. Pärast etendusi visati ooperi noodid sageli lihtsalt minema ning helilooja pidi asuma kiiruga kirjutama uut teost. Ühe oma ooperitest kirjutas Vivaldi vaid viie päevaga ning ta kuulub kindlasti maailma kõige kiiremini muusikat loonud heliloojate hulka, teoste koguarv on umbes 770. Ta oli väga kuulud ning avaldas suurt mõju ka järgnevatele põlvkondadele (nt J. S. Bach).
Barokkmuusika eri maades:
Prantsusmaa
Inglismaa
Saksamaa
Žanritest olid olulisemad õukonnaballett, tantsutraamad ja balletiooperid
Tudorite dünastia viimase valitseja Elisabeth I surmaga lõppes inglise muusika kõrg-aeg. Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV), võeti üle nt avamänd ja retsitatiivid. Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus žanr – õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopereid, milles tegevust kandis edasi dialoog ning kus muusika loodi juba valmisolevatele draama-etendustele.
Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige mood-samaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa ora-toorium, fuuga ning passioon.
 
Jean-Baptiste Lully  (1632- 1687 )
Asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuninga-perekonna muusikaõpetaja.
1672.a. sai õiguse luua ooperi-teatri, temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia juht ja seega Prantsuse ooperi rajaja. Lõi avamängu ouverture (aeglane–kiire–aeglane).
„Cadmus ja „Hermione“, „Alkestis“, „ Roland “, “Armide“
Henri Du Mont (1610-1684)
barokliku kirikumuusika looja
Charpentier (1634-1704)
Rameau (1683-1764)
peamiselt klavesiinimuusika „Harmooniatraktaat“, „Castor ja Polluk“, „ Pygmalion “
D. Buxtehude – orelimuusik
Michael Praetorius (1571-1621) – esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja
Heinrich Schültz (1585-1672) – saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompo-neerima. „Taaveti psalmid“, ooper “Daphne“
Valetin Meder (1649-1719) ooper „Kindlameelne Argenina“
Johan Sebastian Bach
Georg Friedrich Händel
G. P. Telemann (1681-1767)
ooper „Pimpinone“, oratoor-iumid „Päevaajad“ „Kohtu-päev“
 
Henry Purcell ooper “ Dido ja Aeneas ”
Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Sündis Saksamaal Halle linnas. Pärast töötamist Hambrugia läks õppima Itaaliasse, kust lahkus Londonisse. Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti . G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne . Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana.
Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika parimaid  traditsioone. Ta heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa. Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval.
Lavateosed
Lemmikžanriks ooper. Selle žanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele.
Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust . Händeli loomingu populaarsemad ooperid on ajaloolise sisuga „ Xerxes “ ja „ Julius Caesar“ ning Inglismaal ette kantud „ Rinaldo .“ Kokku kirjutanud üle 40 ooperi.
Vokaalmuusika
Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed . 1737 .a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel.
Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks , avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kuulsaim oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Veel tuntumaid oratooriume on „Iisrael Egiptuses” ja „Juudas Makabeus”. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas, kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja ~ 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas ta ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette.
Instrumentaalmuusika
Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid („Veemuusika“, „Tulevärgimuusika“), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.
Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod.
Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:
1.       Arnstadt ja Mühlhausen (1704-1708): Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili.
2.       Weimar (1708-1717): Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga.
3.       Köthen (1717-1723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale
4.       Leipzig (1723-1750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat – kantaadid ja passioonid
 
Instrumentaalmuusika
Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin , klavikord, viiul ). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tema teiseks lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid – süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile
Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaviir" I ja II ning " Fuugakunst"
On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid" – uudsed ja omapärased teosed – kirjutatud orkestri segakoosseisule (puhk- ja keelpillid ). 3-osalised (kiire-aeglane-kiire). Paistavad silma muusikalise materjali sümfoonilise arengu poolest

• Sisu sügavus ja vormi täius teeb nad ainulaadseteks 18. sajandi barokkmuusikas
  

Vokaalmuusika
Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Missa h- moll “. Viimased 2 on ajastu kõige grandioossemad teosed, helilooja pihtimused, milles on kuulda saksa rahva kannatusi ja traagilist saatust
„Jõuluoratoorium“ moodustab  küll tervikliku kuueosalise suurteose, kuid võib vaadelda ka kantaaditsüklina, sest selle osad olid mõeldud eraldi ette kandmiseks
Ilmalikud kantaadid „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“
Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks

• Pärast J. S. Bachi surma kadus tema looming käibelt, seda tundis vaid piiratud huviliste ringkond.