G.F.Händel Händel 1685 -1759 Sündis Saksamaal, pidi varakult leiba teenima hakkama. Lõpetas gümnaasiumi ja õppis Halle ülikoolis õigusteadust. Lapsepõlves õppis mitmeid pille (viiul, klavessiin). Töötas Hamburgi teatris viiuldajana. Tema tippteoseks jäid ooperid ja monumentaalsed suur- vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Me...
*levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit- Tormas ja Väägveres. 1848.a. Adam Jakobsoni poolt asutati Torma pillikoor. 19 saj 60ndatel aastatel tõusis juhtuvaks orkestriks Väägvere puhkpilliorkester David Otto Wirkhausi juhtimisel, mille algusaeg ulatub 1839.a. *Vennastekoguduslaste eestvedamisel levisid rahva hulka viiulid, flöödid, klarnetid ja metsasarved. Jänis Cimze oli lätlane, kes juhtas Valgas koolmestrite seminari. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased, seminaist võrsus hulga mehi kes aitasid edaspidi Eesti kultuuri arengule kaasa.
Domenico Scarlatti 1685 1757 Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi. Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II...
1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid. 4. Muusiku koht ühiskonnas. Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8. Ooperi liigid, seletus + näide
trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat. antud pildil mängivad Mnozil brassi kõik kolm trompetisti. Trompet on kõige kõrgem vaskpuhkpill samas ka kõige tehnilisem. Trompetil on 3pumpa. Trompet on ka ühtlasi kergeim vaskpuhkpill. Trompeti solo on brassi üks peaaegu, et kohustuslik osa. Trompetile tuleb lisada bass, nt. tuba. Sellele saab rajada "tausta" mis on lihtsa ülesehitusega ja toetab solo halt, seda mängivad tavaliselt teised trompetid, tromboonid või metsasarved. tavaliselt puudub trumm. enim mängitavad liigid on klassika, klassikaline rock, rock `n`roll, ballad, popp, swing, jazz jne.
Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka
Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj
Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester,mis on kasutuses täna-seni.Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad,lähtudes õukonnamuusikutest,kuid klassikalises orkestris on kindlad,proportsionaalsed pillirühmad.Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid:viiulid,vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpilliderühm:flööt,oboe,klarnet ja fagott.Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid.Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia.Muudatused toimusd ka teistes instrumentaalkoosseisudes.Kujunes välja klassikalinekeelpillikvartett,milles mängivad :viiul,vioolajatsello.Samuti olid levinud koosseisud,kus põhipilliks on klaver.Näiteks klaveritrio,milles mängivad klaver,viiuljatsello.Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal,ülekaalus oli ilmalik muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel
kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tšello. Samuti olid levinud koosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul ja tšello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika.
Sümfoonia 4v3 Kiire/aeglane/ sümfooniaorkester (tantsuline)/kiire 10. Muutused instrumentaalmuusikas 18. sajandil: a) Kammermuusika- Basso continuo kaob, barokktrio asendub keelpillikvartetiga. b) Orkestrimuusika- Suur 4-häälne keelpillirühm, 4-häälne puupillirühm, trompetid ja metsasarved. Kontrabass, hiljem tromboon. 11. Klassikaline orkester kujunes välja edela-Saksamaal, Mannheimis. 12. Pillirühmad klassikalises orkestris: a) Keelpillid b) Puupillid c) Vaskpillid 2 13. Carl Philipp Emmanuel Bach oli klaverinist ja helilooja. Ta oli eeskujuks kogu afgaklassitsismile. Kuulus klaveriõpik. 14. Ooperite iseloomustused: a) Opera seria- Ehk tõsine ooper
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester. Dirigent oli Risto Joost, kelle repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. Mozarti loomingust esitatud teise ning neljanda teose juures laulis solist Kädy Plaas, Haydni Tromperikontserdi juures trompetil solist Indrek Vau. Orkestrist tundsin ära järgmised pillid: timpanid, viiulid, tsellod, flöödid, metsasarved ja kontrabassid. Tean, et pillirühmad jagunevad ka omavahel näiteks 1.viiul 2.viiul ja 3.viiul- mängitakse küll sama pala, kuid erinevaid häälerühmi. Olen ise orkestris nii teist kui ka kolmandat viiulit mänginud. Kontserdist jäi igati positiivne mulje, mul oli seda huvitav kuulata, sest ma polnud pikka aega klassikalist muusikat kuulanud ning esitajad tõid teosed korrektselt vaatajateni. Mulle meeldis, et kahe helilooja teoste mängimise vahel oli paus- esimene kontserdi osa koosnes
ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna-seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuidklassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest onklassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokilenii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusid ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tsello. Samuti olid levinudkoosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul jatsello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega
sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud
muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. 5 10. Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid. vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba. timpanid, löökpillid, klaver, harf jne. keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. 11. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? barocco – tuleneb Portugali keelest , mis tähendab ebakorrapärast pärli renessainsse – prantsuse keelest ja tähendab taassündi classicus – ladina keelest, tähendab eeskujulik, silmapaistev fuga – ladina keelest, tähendab põgenemine
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
Martin Körberi eestvõttel. 2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 asutatud Väägvere pillikoor. Vennastekogudustes oli esimesi katsetusi laulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. 3) Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos? Too näiteid. V: David Otto Wirkhausi juhtimisel tõusis Väägvere pillikoor 19. sajandi 60. aastail juhtivaks orkestriks. Väägvere eeskujul loodi, eriti pärast esimeset üldlaulupidu, pillikoore kõikjal Eestis kokku üle saja. David Otto Wirkhausi juhatusel mängisid pillikoorid mitmel üldlaulupeol. 4) Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos?
Tenor in B (sopranist p.8 madalamalt) Bariton in Es (aldist p.8 madalamalt) Bass in B ( tenorist p.8 madalamalt) Ulatus: (väikse oktavi)b fis3 Baritonil madalaim (suure oktavi) A Saksofoni registrid: Madal laeva signaal, jõuline. Ei saa vaikselt mängida. Keskmine Kõrge Läbitungiv, kriiskav Saksofoniga on raske mängida vaikselt madalas registris. Subtone tehnika võimaldab seda mängida, kuid toon kannatab. VASKPUHKPILLID Jaotus: 1. Transponeeritavad · Metsasarved · Trompetid Mittetransponeeritavad · Tromboon · Tuuba 2. Huulik · Kausjas trompet, tromboon, tuuba · Koonuseline metsasarv Mida kitsam on huulik, seda eredam on tämber 3. Ülemhelide põhinoodi järgi Trompet ei saa, ülejäänud saavad Tuubapillideks nim. kõiki pille, mis saavad mängida ülemheli põhinooti. Vanasti sai mängida ainult ülemhelide rida. Naturaalpillid METSASARV
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI.SE,KOORILAULUTULEK likooride laialdasemareng takerdus suurestipillide puuduse taha. Ometigi tekkis 19. sajandi keskpaiku Eestiskaks arvestatavatorkestrit * Tormas ja Viiigveres. Mitmehealsetkoorilaulu v6is Eestimaalkuulda t6endoliseltjuba 16. sajandil. 1848
Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest sai II MS ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained. 7. Lühidalt Janáčeki ooperitest, veidi lähemalt ooperist “Kaval Rebaseke” Leoš Janáček (1854–1928) Oli Tšehhi helilooja, pärit Moraavia maakonnast. Temast saab suur Dvořaki sõber, kellele ta usaldab oma kõige salajasemad kavatsused ja kelle arvamus on tema jaoks vaieldamatu. • hilisromantiline emotsionaalsus • Tšehhi erinevate piirkondade rahvaviiside kasutamine, kasutab helikeeles.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
w:val="22"/>
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
