Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokkmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas?
  • Kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas?
  • Mis on basso continuo ehk generaalbass?
  • Kuidas seda kirja pandi kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati?
  • Kes sinna kuulusid milline seos on ooperi sünniga?
  • Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit?
  • Missugune instrument kujunes 17 sajandil ansambli- ja soolopilliks?
  • Mis pille edasi arendati?
  • Mida tähendab tempereeritud häälestus"?
Kordamisküsimused baroki tööks
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
  • Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst , arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel
    Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg)
  • Kolme barokkajastul levinud muusikastiili
    Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem- Itaaliast , mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.
    • vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
    • kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele
    • teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik

  • Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas ? Lk.87
    Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur - ja moll -helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia.
    MONOODIA- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias.
    Vokaalne meloodia on selles stiilis seotud väga tihedalt tekstiga , jälgides täpselt deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni.
  • Mis on basso continuo ehk generaalbass ? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87
    Basso continuo ( it, katkematu bass ) ehk generaalbass.
    Seal osalevad vähemalt 2 pilli: 1) Basspill, mis mängib bassimeloodiat (tšello, viola da gamba , fagott, suuremates koosesiudes ka barokk -kontrabass ehk violoon)
    2)harmooniapill ( klavessiin , orel, lauto ), mis improviseerib bassihelidele harmooniat.
    Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi , ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo’t ka nummerdatud bassiks.
  • Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88
    Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr.
    BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA
  • Kammerlaul – soololaul , aaria , da- capo aaria, retsitatiiv , secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90
    Soololaul – instumentaalsaatega (üks esitaja ) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele.
    Aaria – tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett ) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel.
    Da-capo aaria – koosneb 3 lõigust (ABA) I 2 erinevad teineteisest helistiku ja karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust ARIA DA CAPO ( korrata aaria algusest), siit ka vormi nimetus.
    Retsitatiiv – on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Seal on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga.
    Secco-retsitatiiv – basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade.
    Saatega retsitatiiv – (recitativo accompagnato) teose dramaatilistes kõrgpunktides lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester ning see ongi see.
  • Kantaat . Kirikukantaat lk. 94, 95
    Kantaat – kammermuusikažanr, mis oli barokiajastu vokaalmuusikas üksiku aaria kõrval tähtsaim. 17.saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga.
    Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO.
    Kirikukantaat – 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus.
    Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile.
  • Oratoorium lk. 95
    See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nim. ’’oratoorium’’ pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule.
  • Oratooriumi alaliikpassioon lk. 97
    Passioon – Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast ( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese ) evangeeliumist . Keskseks on evangelisti jutustav retsitatiiv, millele lisanduvad loo tegelaste ( Jeesuse, Peetruse , Juuda, Pilatuse jt) otsekõned samuti retsitatiivses laadis. Suur tähtsus on passioonis kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike, mis on kannatusloos väga olulised.
    Ooper
  • Ooperi eelkäijad lk. 98
  • FirenzeCamerata“ – kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98
  • Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper - helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98
  • Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98
  • Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101
  • Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli ), nende iseloomustus lk. 101
  • Mõisted: bel canto , intermeedium, prima donna , prima uomo, kastraatlaulja , opera seria ja opera buffa lk. 101
  • Ooperi ja oratooriumi võrdlus
    Ooperi eelkäijad: vanakreeka tragöödia, itaalia mütoloogilise sisuga intermeediumid, prantsuse õukonnaballett.
    Firenze ,,Camerata’’ – seal sündis ooperi idee, kuhu ringi kuulusid vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased.
    Esimene teadaolev ooper ,, Daphne ’’ etendati 1597. Aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas . Muusika autoriks oli Jacopo Peri.
    C. Monteverdit peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks , sest tema viievaatuseline ooper ,,Orpheus’’ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selle žanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hilisemad ooperi heliloojad on läbi aegade kasutanud.
    Monteverdi hakkas kasutama teatud tegelaskujude või olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive.
    Esimene avalik ooperiteater: Veneetsias, ’’Teatro San Cassiano ’’ 1637.
    Veneetsia eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Kasutati suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte.
    Napoli stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Keskenduti rohkem muusikale ja laulule . Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn BEL CANTO (kaunis laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseeimine ning esituse väljendusrikkus. Lõpuks arenes sellest tõeline virtuoosikultus . Meespeategelane (prima uomo) nais - (prima donna)
    Tähtsaim helilooja: Alessandro Scarlatti ( üle 100 ooperi)
    BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA
  • Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.104
    17.sajandil kujunes ansambli- ja soolopilliks viiul . Konstrueeriti: viola da gamba, oboe , fagott, plokkflööt, klavessiin, positiivorel ja klavikord.
    11)Mida tähendab „ tempereeritud häälestus“?
    Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada.
  • Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio , barokkorkester Lk. 105
    1)barokktrio – kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid , mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester – neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola (d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester.
  • Instrumentaalvormid – sonaat , kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107
    Sonaat – mitmeosaline, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaaltoes, algselt erinevatest karakteritest, hiljem aga mitmest iseseivast osast. Kontsert – sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso – kontserdi erivorm , kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades. Soolokontsert – seal eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuooseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga . Enamsti kiire-aeglane-kiire, soolopilliks tavaliselt viiul. Antonio Vivaldi.
  • Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109
    Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa – Süit on kolmas oluliseim instrumentaalmuusika vorm. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eelutantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast. Neli tantsu: 1)allemande – 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2) courante – 3osaline tm kiire prantuse hüppetants. 3)sarabande – 3osaline tm aeglane pidulik hispaania tants. 4)gigue – šoti hüppetants, süidi kiireim osa, 6/8 või 9/8 tm. Nende osade vahele pandi ka teisi tantse ning mittetantsulisi osi.
    BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM
  • Fuuga lk. 120
    Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa – toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: ekspositsioon – teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus – teema arendus ja kulminatsioon, repriis – teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles – saba), mis kinnistab peahelistiku
    BACH ja HÄNDEL
  • Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (žanrid ja tähtsamad teosed)
    Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750 ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Bach elukäiku on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks :
    • Arnstadt ja Mühlhausen ( 1703-1708 ) – linnaorganit. Bach kirjutas esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid .
    • Weimar (1708-1717 ) – Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Sel perioodil sündis enamik tema suurtest oreliteostest.
    • Köthen ( 1717- 1723 )- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister. Bachi kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja intrumentaalkontserte.
    • Leipzig ( 1723-1750 )- Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muuikadirektor.

    Silmapaistav osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige on selleks tema kirikukantaadid, mida ta lõi kokku üle 300, neist on säilinud 200. Leipzigis oli kantaadil jumalateenistuses väga tähtis roll. Bachi kantaadid koosnead põhiliselt soolo -osadest ning lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga. Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks. “ Kohvikantaat” ja “Talupojakantaat”.
    Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis ja neist on kõige tähtsamad kaks passiooni - evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Passioone esitati aastas üks kord- suurel reedel. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon".
    Bachi teine peateos on tema hiiglaslik Missa h-moll. Missa h-moll, milles traditsioonilse missatsükli tekst on jagatud 24 osaks, sisaldab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on monument kogu barkoajastu kiriklikule vokaalkunstile. “ Jõuluoratoorium”
    Ta suutis ühendada mitme varasema saksa orelikoolkonnastiilid ja iis täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid. Oreliteos – tokaata d-moll on üks tuntumaid. Bachi klaviirimuusika on loodud Köthenis.Sinna alla kuuluvad 2-3 häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad, “Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik ”. Sootuks kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta prelüüdides ja fuugades kogumikust “ Hästitempereeritud klaviir ( I ja II vihik ) ” - kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mažoor- ja minoorhelistikes).Bach oli esimene, ke püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t.
    Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. “ Brandenburgi kontsert” – ebatavaline koosseis. Bachi orkestrisüitidest on säilinud neli. Bachi kõige nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Aaria" 3. süidist.
    Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tšellole ja sonaat flöödile.
    Bachi looming on geniaalseks kokkuvõtteks kogu saksa barokkmuusikale ja mitmes mõttes ka palju pikemale ajastule Euroopa muusikaloos.
    Georg Friedrich Händel eisab Bachi kõrval teise suurkujuna hilibaroki tähtsaimate heliloojate hulgas. Händel avaldas end põhiliselt ooperis. Händel sündis Saksamaal 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703–1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 1706–1710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse.
    Händel on loonud 40 ooperit, mille kuulsamad on “ Julius Caesar” ja “ Xerxes ”. Händel on osanud siduda üksikuid ooperinumbreid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. Tema ooperite peategelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ooperisüžeeid valitseb sageli tavapärane armastuskolmnurk. Tema aariates on palju lihtsat laululisust.
    Händel rajas inglise oratooriumižanri ning esindas seda omal ajal üksi. Ta võttis küll eeskuju itaallastest, kuid tema väljenduslaadoli nendest ooperlikum ja dramaatilisem. Händelist pärineb 30 oratooriumi. “ Messias ” – erineb teistest. Kõik oratoorumid on kolmeosalised. Ta lõi Vanast Testamendi süžeest suuri rahvadraamasi.
    Suur osa Händeli orkestriteostest on sündinud 1730. Aastatel, mil helilooja majanduslik seis oli ooperiettevõtte läbikukkumise tõttu raske ning ta pidi otsima uusi võimalusi. Ta lõi 18 suurepärast concerto grosso`t, mis on tähtsad kogu orkestrimuuika ajaloos. Orkestrisüidid “ Veemuusika ” ja “Tulevärgimuusika”.
    Händel oli hilisbaroki muusikapildis omalaadne “polüglott”, tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Ta oli muusikaajaloo esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja.
  • Heliloojate võrdlus
    Sarnasused -
    Mõlemad sündisid 1685. aastal.
    Mõlemad olid suurepärased viiuldajad .
    Mõlemad olid Saksamaa barokkheliloojad.
    Nii Bach kui ka Händel surid pimedatena.
    Mõlemad sündisid Saksamaal.
    Mõlemate isad surid 1790. aastatel.
    Erinevused -
    Bach oli pereinimene , Händelil ei olnud perekonda
    Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne .
    Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume.
    Händel oli oma eluajal Euroopas tuntud helilooja, Bach sai tuntuks alles pärast enda surma.
    Bach tundis vähe huvi moesuundade vastu, muusika kirjutamisel kasutas varem väljakujunenud vorme, Händel seevastu eelistas uusi moesuundi.
    ErinevaltBach sattus elu jooksul tihti konflikti ametivõimudega.
    Bachist oli Händel reisihimuline ja nii ta veetiski suurema osa oma elust reisides. Händel alustas ülikoolis juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli , et pühenduda muusikale.
  • Barokkmuusika #1 Barokkmuusika #2 Barokkmuusika #3 Barokkmuusika #4 Barokkmuusika #5 Barokkmuusika #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LiisaLiisake Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused barokkmuusika tööks. 10-11 klass

    Sarnased õppematerjalid

    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
    10
    doc

    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul  Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.

    Muusikaajalugu
    Muusikaajaloo konspekt
    3
    docx

    Muusikaajaloo konspekt

    1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul

    Muusika ajalugu
    BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
    10
    pdf

    BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika ajalugu
    Barokk
    10
    pdf

    Barokk

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika
    BAROKK 16 SAJ LÕPP - 18 SAJ I POOL
    14
    docx

    BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

    - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus

    Muusika
    Barokk - Muusika KT kordamisküsimused
    6
    doc

    Barokk - Muusika KT kordamisküsimused

    Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui

    Muusika ajalugu
    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk
    3
    docx

    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

    Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa.

    Ajalugu
    Barokiajastu muusika
    2
    docx

    Barokiajastu muusika

    Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun