I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi k...
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus
Arenes välja 15.sajandil 16.-18. sajand- Barokk ja renessans Vihueelane HÄÄLESTUS Kvardid Bassgamba: D-G-C-E-A-D Tenorgamba: G-C-F-A-D-G Võrdtempereeritud häälestus VIOLA DA GAMBA TÄNAPÄEVAL Huvi amatööride seas Sobilik alles alustajatele Viini ülikool ,,Orpheon’’´i barokkorkester VIOLA DA GAMBA JA TŠELLO LISAD https:// www.youtube.com/watch?v=r3onO9ZG7io KASUTATUD ALLIKAD Õhtumaade muusikalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Viola_da_gamb a
Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella. Valdavalt lauldi ühehäälselt. 89. Saj. Oli Gregooriuse laulu meloodiate ja tekstide hulk nii suur, et need vajasid ülesemärkimist neumade abil. Gregorian Chant Benedictine Monks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid https://www.youtube.com/watch?v=fCz_kNFludA Tänan kuulamast!
laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast?
Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse sal...
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
neid motiive oma loomingus Fifth level Ta oli väga hea orkestritundja, tuntuim teos "Boléro" Tema muusikal on täpne ja selge vorm Tähtsamad teosed: * "Pavane pour une infante défunte" klaverile . * "Klaverikontsert Gduuris" jne Kasutatud materjal. http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy http://et.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel "Õhtumaade muusikalugu III 20.sajand" "Kunstiajalugu" Tänan kuulamast!J
asjadega. Veebruaris 2001 tehti aga suurejooneline comeback klubis Hollywood, üritusel Hip Hop Cafe. Esineti täiesti uue kavaga. 2001. aastal räppis G-Enka koos Droopyga sisse Eesti hip-hop hiti "Tallinn". Lugu lasti kõikjal raadiotes ja muusikasaadetes. Samal aastal toimus suur Toe Tagi tagasitulek ning korraldati suur Eesti tuur. 2004. aastal ilmus Toe Tagi kauaoodatud täispikk album "Legendaarne". Selle albumi peal on kokku 18 muusikalugu. Plaadi pealt sai hittideks "Deja Vu", "Legendaarne" ja "Pankrot". Lugu "Legendaarne" sai Raadio 2 2004. aastahiti valimisel 2. koha, kus kaotas väga napilt Nexusele. Üritusel andis G-Enka sellepärast peksa Nexuse mänedzerile Peeter Rossile. 2005. aastal jõudis G-Enka, Revo ja Paul Oja lugu "Pankrot" Eesti muusikaedetabelitesse ja mängiti isegi Euroopa MTV-s. 2006. aastal lasi A-Rühm välja oma albumi "Leegion", kus on 23 lugu. Lisaks A-Rühma
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli...
Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks. *Oma eluajal polnud ta sugugi nii imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Kasutatud kirjandus 1. Siitan, Toomas. 1998 Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn ,,Avita". 2. Internet(Vikipeedia-, Google`i otsingumootor)
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
Juba väiksest lapsest peale on ta oma isa käe all õppinud muusikat. Tänapäeval nagu oma eluajal on ta tunnustatud helilooja. Tema teoseid kasutatakse igal pool maailmas erinevatel puhkudel ja erinevatel põhjustel. Võib arvata et ka saja aasta pärast ei ole tema nimi inimestele tundmatu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Muusikaõpik gümnaasiumile 1. Osa. (Autorid: T. Siitan ja A.Sepp) 2. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Õhtumaade muusikalugu 1. Konspekt (a: M.Kaldaru) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart 4. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/muusikaajaloo_kon sp.htm
Tema teoseid esitatakse mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Tema loomingut peetakse kompositsioonitehniliselt meisterlikuks, kuid samas emotsionaalseks ning kaasakiskuvaks. Intellektuaalse rocki kuulajate seas saavutas erilise tuntuse 1979. aastal loodud ansambel In Spe. Tüür oli ka üks NYYD festivali asutajatest, millest on tänaseks välja kujunenud rahvusvahelise tähtsusega kultuurisündmus. Tema panust eesti muusikasse on raske alahinnata. Kasutatud kirjanus 1. Eesti Muusikalugu Kunstmuusika Gümnaasiumiõpik 2. Interneti aadress www.emic.ee 3. Interneti aadress www.koolielu.edu.ee
youtube.com/watch?v=rLobQBGzQDg Walther von der Vogelweide · http://www.youtube.com/watch?v=J6YmO0A-tds · http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8 http://www.youtube.com/watch? v=7rgmPjYVwOM · Minu arvates Walther von der Vogelweide laulud kõlasid palju rõõmsameelsemalt kui ülejäänud kahe omad. Adam de Halle laulud tundusid kohe eriti sünged ja sügavamõttelised. zizzle Kasutatud kirjandus : Muusikaajalugu Gümnaasiumile, Õhtumaade muusikalugu I osa ( 2003.a ) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://aianduskool.ee/eda/keskaja_muusika/ http://opetaja.edu.ee/trump/vanaaeg-keskaeg-renessanss.pdf www.youtube.com
uurimist, õpetajatööd ning heliloomingut. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. üles kirjutatud laulu. KASUTATUD MATERJALID Kaarlep, A. ,,Eesti muusikalugu. Kunstmuusika."Talmar ja Põhi kirjastus, 2007. Lk 123-130 Eesti Muusika Infokeskus. Cyrillus Kreek. (19.11.2011) http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=teosed Cyrillus Kreek Vikipeedias. (19.11.2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja (21. märts 1685 Eisenach 28. (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust ning onu Johann Christoph õppima. Hertsog soovitas Bach (164593) tutvustas Händelil orelimängu õppida, noorele sugulasele ...
1975 Eesti NSV rahvakunstnik 1980 Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Kasutatud kirjandus Kaarlep 2007. Eesti muusikalugu, kunstmuusika, gümnaasiumiõpik. Tln. : Talmar ja Põhi, 350 lk. Eesti Muusika Infokeskus http://www.emic.ee/veljo-tormis-est http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://www.kappiyhing.ee/esi/veljo_tormis_2004.html http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm
· T.Tallis- Videte miraclum - http://www.youtube.com/watch?v=8oYwrgs6rzQ 3. William Byrd · W.Byrd Agnus Dei - http://www.youtube.com/watch?v=ePqqoag8s1E · W.Byrd- Gloria http://www.youtube.com/watch?v=-OHkVV4qGXI · W.Byrd Ave Verum Corpus - http://www.youtube.com/watch?v=vFZZMF7SRRo Zizzle Kasutatud kirjandus : Raamat: Music Theory: Problems and Practices in the Middle Ages and Renaissance Muusikaajalugu gümnaasiumile, õhtumaade muusikalugu I ( 2003.a) http://www.wmich.edu/mus-gened/mus150/Ch4-renaissance.pdf http://svlkmuusikalugu.blogspot.com/search/label/Sumer%20is%20icumen%20in
- jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.) 6 KASUTATUD KIRJANDUS Barber, N., Mure, M. (2000) Muusikamaailm. Tallinn: Avita Kõlar, A. (1997) Muusikalugu. Tallinn: Koge Sepp, A., Skuin, A., Sepp, K. Muusikaõpik 7. klassile. Tallinn:Avita. Tõnurist, I., Sünter, A., Kivisilla, T., Kont-Rahtola, A., Hainsoo, M., Jaago, C., Noormaa, T. (2008). Eesti rahvapille. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus http://www.muusikakool.net/pdf/Puupuhkpillid.pdf http://www.muusikakool.net/pdf/Vaskpuhkpillid.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=209 7
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
Kapp juhatas sümfooniakontserte-VII Üldlaulupidu. 1917 a. anti talle juhtida kogu linna muusikaelu. Hiljem oli tal ka oma klass, kellest kujunes eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kasutatud kirjandus: 1) " Eesti Muusikalugu . Kunstmuusika" A. Kaarlep Talmar ja Põhi 2007 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Eller 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp 4) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kap p/elu.htm 5) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller /elu.htm
Argenia"), mida tunneb ja hindab küll vana saksakeelse ooperi spetsialistide kitsas ring, mille olemasolu fakt puudub aga laiemas ajalooteadvuses; vähemalt eestikeelsed teatmeteosed on ta seni olematuks vaikinud. Me hindame eesti professionaalse muusika ajalugu häbelikult umbes poolteise sajandi pikkuseks. Kummaline, aga samast vaate nurgast pole oluliselt pikem ka näiteks rootsi või taani oma, või lausa üllatav, isegi sak sa muusikalugu mitte. Mõtlen siin rahvuslikku vaatenurka. Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa. Seetõttu ei kipu näiteks rootslased vaidlema, on see ikka rootsi muusika, mida saksa muusikud lõid veel XVIII sajandi lõpul ja muidugi ka palju varem nende kuningakojas. Hansa-ajal, veelgi selgemalt aga XVII sa jandi lõpul kuulusid Eesti rannikulinnad teiste
soololaulud. Konstantin Türnpuu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Ehkki ta oli konservatooriumis lisaks orelile õppinud ka kompositsiooni, piirdus ta enesekriitilise inimesena valdavalt koorilauludega. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme lüüa ei üritanud. Kasutataud kirjandus: http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm http://et.wikipedia.org/ http://www.emic.ee/eesti-muusikalugu-luhiulevaade J. Kulli ,,Eesti muusika ajalugu koolidele"
Järgmiseks tehnikaks on kella vibreerimine väristamisel (Shaking), seda tehnikat kasutades hoiab mängija kella käes ning raputab seda võimalikult kiiresti, mis paneb kellas paikneva tila kiiresti liikuma ja tekitab. Seda tehnikat kasutatakse pigem väiksemate kellade peal, mis on kergemad. 1.4 ARSISE KELLADE KOOLID Arsise kellade koolid asuvad nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas kellade kooli astudes õpitakse neli aastat klaverit, muusikalugu, mis hõlmab endas muusika ajalugu ning kellamängu, millele kaasneb ka solfedžo õppimine. Pärast nelja aastat on võimalik jääda täiendõppele, kus saab jätkata kellamänguga ja lisaks saab jätkata ka klaverimänguga. Kooli saavad astuda erinevas vanuseklassis lapsed. 6 2 UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimistöös kasutasin kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse
Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 Eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane laul. 7 3. Kasutatud kirjandus 1) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm 2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_ajalugu_neegrimusi.htm 3) http://www.emic.ee/eesti-muusikalugu-luhiulevaade 4) http://www.valgavg.edu.ee/loputood/Koidu_Ahk/page3.html 5) http://www.emol.ee/index.php?page=ajalugu 6) http://maatundmine.estinst.ee/kohad/tammelauri/84-lounaeesti-kultuur-ja-nuudne-voru- seto-liikumin/ 8
Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav. Referaati koostades kuulasin ka samal ajal nende kahe impressionisti loomingut, isiklikult mulle meeldis kõige enam Maurice Ravel. 9 Kasutatud materjalid *Garsnek. I. 2004. Õhtumaade muusikalugu III.20 sajand. Lk 31-54 *Kaldaru. M. 2006. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt II osa. Lk 52-54 *Impressionism maalikunstis ja muusikas. URL= http://lepo.it.da.ut.ee/~surrra/Impressionism.html /11.12.2007 * Joonis 1. URL= http://www.notablebiographies.com/images/uewb_04_img0223.jpg / 12.12.2007 10
kõlanud enamikul laulupidudest. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud.Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud Eesti muusikalugu, Kunstmuusika. Gümnaasiumi õpik. (2007.a trükk) Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/herma.html http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=45&table=Persons http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_T%C3%BCrnpu http://pianolog.ru/est/kool/12klass/12klass_3tund/ http://www.temuki
7 ja Händel jäi pimedaks. Siitpeale jätkas ta tegevust dirigendi ja organistina nind redigeeris mõningaid vanu teoseid, ent ei loonud midagi uut juurde. Händel suri 14.04.1759 ja ta maeti tuhandete inimeste osavõtul Westminster Abbey'ssetõelise rahvuskangelasena. Allikad Dean, Winton (1983) The New Groove Handel. New York: W. W. Norton & Company Siitan, Toomas (1998) Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Talmar & Põhi, Avita Westrup, Jack Allan. Handel : Short Biography. London: Novelle https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel 8 Sisukord Daatumid lk2 Elulugu lk3-6 Halle ja Hamburg lk3-5 Hannover ja London lk6 Looming lk7-8 Allikad lk9 9 10
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
jõudsid ka Haydni sümfooniatesse. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat (2). 9 KASUTATUD ALLIKAD 1. Grünberg, L. (2005). 21 maailmakuulsat heliloojat. Odamees OÜ 2. Kaldaru, M. (2003). Muusikaajalugu gümnaasiumil. Õhtumaade muusikalugu 1. Konspekt. Avita. 3. Vikipedia. [10.aprill 2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn 10
Kolme ajastu jooksul on toimunud muudatused. Võrreldes barokiajastu oratooriumi romantismi või klassitsismi ajastuga, näeme, et meloodias kerkib esile muudatusi, harmoonias ja ka koosseis suureneb. Sarnaseid muudatusi näeme ka teistes vokaalsümfoonilistes suurvormides, sellistes nagu missa, passioon ja kantaat. Kolm ajastu vältel arenes see muusika liik kindlas suunas ning muudatused zanrides on nähtavad. Kasutatud allikad: Õhtumaade Muusikalugu 1, Toomas siitan. 1998. www.et.wikipeedia.org.ee www.annaabi.ee www.slideshare.net www.koolielu.ee www.miksike.ee www.abiks.pri.ee www.en.wikipedia.org
Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
Tartus. Arsise Kellade Kool loodi Tallinnas 1999. aastal, pärast seda, kui Eesti Vabariigi Haridusministeerium oli väljastanud tegevuslitsentsi ja andnud Arsisele loa eramuusikakooli rajamiseks. Kaks aastat hiljem avati kool ka Tartus. Arsise Kellade Koolis õpivad lapsed muusikat käsikellade abil. Nädalas on neli õppetundi: käsikellade ansamblimäng, klaverimäng, muusikalugu ja solfedzo. Käsikelladest Kellad on vallutanud terve maailma, kõik maad ja mered. Kellad on kõikjal. Olgu kuidas on, aga võttis siiski palju aastaid, enne kui nad muusikamaailma alistasid. Kuigi tänapäeval kasutatakse käsikelli üha enam nii muusikaõpetuses kui ka professionaalses praktikas, oli see instrument kaua aega muusikute poolt unustusse jäetud.Kuid nagu juba öeldud, on olukord muutumas. Kui soovite teada pisut kellade
Imelaps Mozart on andnud väga palju klassitsismiajastu muusikale ning moodustanud suure osa muusikaajaloost. Seda tõestab ka tema kuulumine Viini klassikute hulka. Ma usun, et teda tunnustatakse veel palju palju aastaid, kui mitte aastasadu ning vaevalt ka tema ooperit ,,Võluflööt" niipea unustatakse. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_muusika Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I" 8
Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. KASUTATUD KIRJANDUS Illustreeritud lasteentsüklopeedia Õhtumaade muusikalugu I Renessanss (Dorling Kindersley) http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee Kunstiraamat noortele
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
Samal viisil ei sobi ta ka muusikaloolaste loodud lahtrisse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma 19. sajandi esimest veerandit pole liiast nimetada Beethoveni ajastuks. Lisa Ludwig van Beethoven www.volny.cz/tokarova/ images/beet_1.jpg events.clowningaround.com/ images/Lookalike%20... Kasutatud allikad N. Kolossova "Tere, muusika!", Tallinn 1975, lk 55-62 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikalugu I", Avita 1998, lk 329-360 http://www.plo.ee/works/beethoven.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/muusika_areng.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/kuulsad_heliloojad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/beethoven_getumerka.htm www.volny.cz/tokarova/ images/beet_1.jpg events.clowningaround.com/ images/Lookalike%20... Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................
Rannamõisa Lasteaed ja Pangapealse Lasteaed. Laste ja noorte vaba aja korraldamisega tegelevad valla noorsootöö- ja haridusasutused ning mittetulundusühingud (MTÜ). Huviringide juhendajate tööd tasustatakse valdavalt valla eelarvest. Lepingute alusel toetab vallavalitsus ka MTÜ-de tegevust. Tabasalu Muusikakoolis õppimine on tasuline, vastuvõtt toimub katsete edukal sooritamisel. Muusikakoolis on võimalik õppida sooloinstrumente, üldaineid (solfedzo, muusikalugu) ja koosmusitseerimisega seotud aineid. Uus eriala on laulueriala. Harku valla Noorsootöökeskuse noortekeskused asuvad Tabasalus ja Harku alevikus. Mitmekesiseid sisespordi harrastamise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele
Idiofonides tekitab heli pilli materjal või korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Membranofonides tekitavad heli pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Kasutatud kirjandus: http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm http://www.rahvamuusika.ee/?s=213 http://www.folk.ee/festival/et/Viljandi-parimusmuusika-festival/Festivalist http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=113 ''Eesti muusikalugu. Kunstimuusika.,, Aime Kaarlep, 2007. http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikainstrumentide_liigitus
Antud õppekava läbimine on oluliseks eelduseks professionaalse muusikahariduse jätkamisele. Viimase 15 aasta jooskul on üha enam hakatud kasutama ka samas dokumendis sisalduvat nn. üldkultuurilise põhihariduse õppekava, mis annab võimaluse õppida instrumenti väiksema koormuse ja ainemahuga, andes seega võimaluse muusikaharidust omandada suuremale arvule õpilastele. Muusikakooli õppekavad koosnevad mitmest õppeainest. Pilliõpetust toetavad järgmised rühmaained: solfedzo, muusikalugu, koosmäng (orkester, ansambel, koor). Õpilasel on võimalik saada õpetust ka teisel ehk nn. lisapillil. Õpilase valikuvõimaluste suurendamiseks valmisid möödunud aastal õppekavad jazz/pop- ja pärimusmuusika valdkonnas. MUUSIKAÕPILASTE ARV 2002-2007[7] 10 9. Kokkuvõte Muusikakooli roll Eesti kultuuris on olnud erinev. Muusikakoolid on kohaliku kultuurielu
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju
Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Üks tunnustatud Eesti muusikaloolane Toomas Siitan igatahes toob oma raamatus "Õhtumaade muusikalugu I" renessansi eraldi jaotisena välja ning ütleb seal: "Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas". Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus
Nii loetud materjalide kui ka küsitluse põhjal võin väita, et see hüpotees peab täielikult paika. Esimene üldlaulupidu ja selle õnnestumine andis tõuke järgmisteks laulupidudeks, mida korraldatakse tänaseni. Arvan, et antud uurimus on täitnud oma eesmärgid andnud ülevaate esimesest laulupeost, tutvustanud selle toimumist ning selle vajalikkust. 19 Kasutatud allikad Palamets, H. 1994. Tartu laulupeod läbi aegade. Tartu: Tartumaa Kaarlep, A. 2007. Eesti muusikalugu. Kunstmuusika gümnaasiumiõpik. Ojaveski, T., Puust. M., Põldmäe, A. 2002. 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi Mesikäpp, A., Pant.V., Tamarkin. A. 1969. Laulusajand. Tallinn: Eesti Raamat. Eesti Kooriühing http://www.kooriyhing.ee/est/main (vaadatud 23.03.2011) Jõhvi Vene Gümnaasium http://www.jvg.ee/tunnid/Data/6/Laulupidu.pdf (vaadatud 22.10.2010) Vanemuise selts http://vanemuiseselts.ee/selts/index.php?id=4 (vaadatud 30.03.2011) Vanemuine. http://www
annaabi.ee 
