Inimest nakatavad viirused herpesviirused RNA viiruste puhul ei saa olla väga pikka immuunsust. herpes simples viirus- epiteelkoe rakke nakatab, levib närvisüsteemis Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused Rinoviirused- põhjustavad nina ja kõrguepiteeli probleeme. Marutõve viirus- viirus paljuneb inimese mõtmetest kudedes. Ohtilkus seisneb, et viirus on võimeline sisenema kesknärv...
Herpes Mis on herpes? Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. Viirus jääb organismi kogu eluks ja kaitsevõime languse korral kutsub esile infektsiooni ägenemisi.
Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel juba on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist (e.ope.ee/herpesviirused). Kuidas haigus algab? Haigus algab valu, kipituse, puutetundlikkusega piiritletud kohas. Võib esineda peavalu, iiveldus, halb enesetunne. Siis ilmuvad punetavad täpid ja sõlmed, neist arenevad paari ööpäeva jooksul villid, mis ilma ravita muutuvad vähehaaval mädaseks. Umbes nädala pärast kattuvad villid koorikutega, mis vähehaaval kaovad, jättes kehale armid ja punetavad piirkonnad, mis võivad olla pikka aega valulikud. Haigus on nakkav, eriti villide tekkimise ajal
kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb
Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09
kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist
Peremeesrakk hukkub. Viiruse genoom võib endaga kaasa võtta peremeesraku geene ning viia neid teise organismi rakkudesse- transduktsioon. Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond),
10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb
päeva. nädalat. nädalat. 3 Mida tähendab haiguse peiteaeg? *Haiguse peiteaeg-alates nakatumisest kuni esimeste selgete haigustunnuste vahel olev aeg. Haiguse nimetus (SUGU)HERPES SÜÜFILIS KONDÜLOOMID ehk teravad tüükad haigus-tunnus Herpesviirused levivad Süüfilis nagu iga teine Kondüloomid esinevad otsese kontakti teel üks suguhaigus võib kulgeda suguelundite limaskestal ja neid alaliik enamasti täiesti sümptomitevabalt, st ümbritseval nahal. Nende mittesuguliselt, teine alaliik haiguse kandjal pole tekitajaks on inimese kaitsmata tupe-, anaal- ja su haigusest aimugi
Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib
DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine
Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad
Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomonoos. Tekitajaks on algloom, levib enamasti sugulisel teel. Naistel võib ägeneda menstruatsiooni ajal. Tekib kipitus ja ärritustunne, valulik urineerimine. Genitaalherpes. Tekitajaks on kahte tüüpi herpesviirused, mis kahjustavad nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne. Genitaalherpes tekib peamiselt noortel. Meestel tekivad sugutile villid, naistel villid tupe-, emakakaela-, tuharate või pärakupiirkonda. Võib kaasneda voolus ja väga valulik urineerimine. Paraneb aeglaselt arsti ettekirjutiste järgi. Klamüdioos. Tekitavad bakterid, mis kutsuvad esile kuse- ja suguelundite põletikke naistel ja meestel. Tunnuseks valge voolus, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine
Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes
· Sugukond:T7-tüüpi faagid (Podoviridae) · Sugukond:Tektiviirused (Tectiviridae) · Sugukond:Kortikoviirused (Corticoviridae) · Sugukond:Plasmaviirused (Plasmaviridae) · Sugukond:Lipotriksviirused (Lipothrixviridae) · Sugukond:Fuselloviirused (Fuselloviridae) · Sugukond:Poksviirused (Poxviridae) · Sugukond:Iridoviirused e. vikerviirused (Iridoviridae) · Sugukond:Fükodnaviirused (Phycodnaviridae) · Sugukond:Bakuloviirused (Baculoviridae) · Sugukond:Herpesviirused (Herpesviridae) · Sugukond:Adenoviirused (Adenoviridae) · Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka
Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena, st viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad ka geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2
o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused
o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused
levivad putukate abil on argoviirused(puukentsefaliit, malaaria). Lindudel omad. · TRANSDUKTSIOON viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA'd · Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3. Krooniline e pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini, kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) · Inimesi nakatavad viirused herpesviirused, papilloomviirused(DNA viisrused, paljunevad epiteelkoe rakkudes, SOOLATÜÜKAD) paragrippviirused(RNA), rinoviirused, adenoviirused, gripiviirused, enteroviirused (seedehäired, lastehalvatus)
2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5. Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused? Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all. 6. Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I? HTLV-leukeemia ja HIV1 immuunpuudulikkuse viirus, kaugelearenenult nimetatakse AIDS-iks. 1
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased
hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas)
jääb inaktiivseks. Viiruste ravimine Kõrgematel loomsetel organismidel on viiruste hävitajateks antikehad, mis on valgulise ehitusega ja mida moodustatakse organismi lümfotsüütides. Antikehad annavad organismile immuunsuse ehk vastupanuvõime viirustele. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused
kromosoomistikuga ja jääb inaktiivseks. Viiruste ravimine Kõrgematel loomsetel organismidel on viiruste hävitajateks antikehad, mis on valgulise ehitusega ja mida moodustatakse organismi lümfotsüütides. Antikehad annavad organismile immuunsuse ehk vastupanuvõime viirustele. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused
inimestel, kes kuuluvad selle haiguse peamisse riskirühma. "Uuringust võib järeldada, et tõsiste probleemide ennetamiseks tuleb jätkata aktiivset teavitustööd," lisas Strauss. Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Ajupõletikku põhjustavaid viiruseid on teada umbes 100, kuid sagedamini tekitavad seda haigust herpesviirused (10% juhtudest), arboviirused ning enteroviirused. Ka leetrite ning mumpsi viirused võivad tekitada ajupõletikku. Haigus algab järsku palaviku ning peavaluga. Ravi on enamasti sümptomaatiline, herpesviiruste põhjustatud entsefaliiti ravitakse acycloviriga. Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast peiteperioodi esinevad gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine. Nädala jooksul sümptomid kaovad. Teises
lehtede aroomiõli, see rahustab limaskesti. Joonis 7. Antiseptiline ravimtaim Somaalia mürripuu 6. VIIRUSLIKUD NAHAHAIGUSED Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus. Tal on 2 alaliiki: huuleohatis ja suguelundite ohatis. Herpesviirused on levinumaid viirusnakkuseid maailmas. Herpes levib ka siis, kui herpeshaigel puudub lööve. Nakatumise järel jääbki viirus organismi immuunsüs- teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene- misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele. Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir-
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased
viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) 15 poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel.
Adenoviiruseid kasutatakse geenisiirdamisvektoritena mitmete inimese haiguste raviks. Viirus inaktiveeritakse E1 ja teiste viirusgeenide muteerimisega, siis sisestatakse vajalik geen, mis viiakse viirusega inimese raku genoomi, kus ta õigesse kohta sisestub. Aga vaatamata muteerimisele, võib ikka haigust põhjustada. Viirused mõmm :) 05/06 Herpesviirused: VZV, EBV, CMV, HHV 6 ja HHV 7, HHV 8 Struktuur. Suured ümbrisega kaksikahelalise DNA-ga viirused. Virion 150 nm. Ikosaeedrilises kapsiidis 162 kapsomeeri. Ümbrises glükoproteiinid. Kodeerivad mitmeid glükoproteiine kinnitumiseks, sulandumiseks, immuunvastuse eest pagemiseks. Ümbrise ja kapsiidi vahel on ruum – tegument, milles viirusvalgud, ensüümid, mis aitavad replikatsiooni alustada. Tundlikud hapetele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele
mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine
annaabi.ee 
