Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus (2)

Q: Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Q: Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Tööõigus

5 VÄGA HEA

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks.

Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
RIIGIS:
ETTEVÕTTES:
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd;
2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus;
3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks;
4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;
5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega;
6.Vähenevad kulud seoses pensioniga .

Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
Sisekontroll
Riskianalüüs
Tegevuskava
Töötajate teavitus
Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine
Tervisekontrollid
Isikukaitsevahendite andmine
Juhendamine ja väljaõpe
Ohutusjuhendite koostamine

Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
Tagada ohutu ja tervislik töökeskkond.
KOHUSTUSED:
1.Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele ja nõuetele. On kaasatud töötajad ja aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
2.Vaatama igal aastal läbi sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohaldama abinõud muutunud olukorrale.
3. Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegusid, möödetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. (Vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat)
4.Riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava , teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid.
5.Korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.
6.Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Ka korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud.
7.Korraldama seadustes või õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud.
8.Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Igas struktuuriüksuses või vahetuses peab kohal olema vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja.
9. Tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas.
10. Viima töötaja töö-ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi.
11. Oma kulul andma töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus-ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
12.Tutvustama töötajale tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist.
13.Korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastama tööohutua-ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe ning seda korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse.
14.Koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised kekskkonna saastamisest hoidumiseks.
15.Kõrvaldama töölt alkoholi-,narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja.
16.Teavitama kirjalikullt Tööinspekstiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest.
17.Tegema tööinspektori ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile.
TÖÖANDJAL ON ÕIGUS: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda.
KOHUSTUSED:
1. Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
2.Järgima tööandja kehtestatud töö-ja puhkeaja korraldust.
3.Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.
4.Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras.
5.Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
6.Kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.
7.Täitma tööandja, tööinspektori, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu-ja tööohutusalase korralduse.
8.Kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt.
9.Hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
ÕIGUSED:
1.Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja ühis-ja isikukaitsevahendeid.
2.Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale.
3.Tõsise või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt.
4.Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
5.Nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.(Ka öötöölt päevasele tööle)
6.Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
7.Pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole,kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat. Ettevõttes, kus töötab rohkem kui 10 töötajat valivad enda hulgast ühe. Kui ettevõttes on vähem kui 10 töötajat, on tööandja kohustatud konsulteerima antud teemadel töötajatega ise. VALIMISE KORD: Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimiseks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda.Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50% kõigist töötajatest. Valimise kord sätestatakse kollektiivlepingus või muud tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates 10 päeva jooksul.
KOHUSTUSED:
1.Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega.
2.Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel .
3. Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul.
4.Tunda töötajate kohustuslikke juhendeid ja õigusakte.
5.Jälgida,et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
ÕIGUSED:
1.Nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
2.Pääseda ettevõtte kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning tööinspektori ettekirjutusest tööandjale.
3.Pöörduda tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal.
4.Peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale ja tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.

Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu(vähemalt 4 liiget, volitused kehtivad kuni 4 aastat), kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajad. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsuseid vastu konsensuspõhimõttel. Liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
ÜLESANDED:
1.Analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks nind jälgib vastuvõetud otsuste täitmist.
2.Osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel.
3.Tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
4.Analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks.
5.Aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
1. Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine
2.Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes
3.Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks
4.Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine
5.Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et
- keda suunata tervisekontrollile;
- milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada.

Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad – tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist , määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse.

Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
1. Füüsikalised ohutegurid on:
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
(2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk
(3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
2. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
3.. Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
4. Füsioloogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
5. Psühholoogilinsed ohutegurid
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);
Müra 60 dB. Niiskuse tase 40-60 %.

Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
Sissejuhatav juhendamine (enne tööle asumist), esmajuhendamine (töötamiskohal), väljaõpe (ohutute töövõtete omandamiseks), täiendjuhendamine (muutuste korral).

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
EESMÄRK on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
(Lisaks statistiliste andmete kogumine, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomine.)
TEATAMISE KORD: Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile
Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris ja esitab need 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

Sisekontroll, milles seisneb?
Selle käigus tööandja kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Seda tuleb igal aastal üle vaadata ja tulemusi analüüsida.

Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
Töölepingu tunnused:
- Alluvussuhe
- Sõltumine tööd andvast isikust
- Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess
- Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1X kuus kokkulepitud ajal
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu.
Töövõtu- ja käsunduslepinguga töötava inimese jaoks ei kehti töölepinguseadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Maksud kõigi kolme lepingu puhul on samad.

Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
-Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
-Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
-Tööülesannete kirjeldus;
- Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
-Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
-Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
-Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
-Töö tegemise koht; (seos töölähetusega!)
-Puhkuse kestus;
- Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad.

Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);
• Kuni 5 aastaks;
• Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine;
• Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord;
• Lõpeb tähtaja saabumisega;
• Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal “väljaostmise” kohustus.

Töö- ja puhkeaeg ;
1. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg);
2.Ületunnitöö piirnorm: maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta!
3.Tagada igapäevane puhkeaeg;
4.Tagada iganädalane puhkeaeg;
5.Järgida alaealiste tööaja piiranguid.
6. Maksimaalne tööaeg 13 h
7.Minimaalne puhkeaeg ööpäevas 11 h
8. Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.( GRAAFIK )
9. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.
10.Ületunnitöö hüvitatakse kas vaba aja andmisega või rahas (1,5x töötasu)

Töötasu, lisatasud;
-Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord;
-Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;
-Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;
-Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt)
-Brutosummana;
-Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;
MUUD TASUD :
-Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud;
-Majandustulemustelt makstav tasu;
-Tehingutelt makstav tasu;
-Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.

Puhkused ;
•Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised , töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus -teadustöötaja;
•Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
•Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;
•Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
• Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
1. Leppetrahv on vastavalt VÕS-i lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma .
2. Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata.

saladuse hoidmise kohustuse rikkumine
konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine
tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel

Materiaalne vastutus.
1. Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
2.Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
- see on sõlmitud kirjalikult;
- see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ;
- töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
- on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
- tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 182 allalaadimist

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #1

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #2

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #3

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #4

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #5

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #6

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #7

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #8

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #9

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #10

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #11

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #12

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #13

Tööõigus-töötervishoid ja -ohtutus arvestus #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

182 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maxu11 Õppematerjali autor

2013 sügissemestri arvestuse kordamisküsimused

Töötervishoid tööohutus tööõigus priit siitan arvestus töötaja tööandja töökeskkonna tervishoiu töötervishoiu ohuteguri

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.)

Ametijuhend

doc

Tööõigus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise väl

Töökeskkonna ohutus

docx

Tööõigus ja tööõhutus

1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vas

Tööõigus

docx

Hindelise arvestuse üldküsimused ja vastused

saamiseks (nt sõiduauto kasutamine),kuidas töötasu arvutatakse ja makstakse ,millal on palgapäev,tööaeg ,töö tegemise koht,tööülesanded,puhkuse kestus,töökorralduse reeglid 18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul.;Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused. 19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Juhul kui töölepingus ei ole katseajast sõnakestki, on töötajal katseaeg 4 kuud.Töölepingus võidakse

Tööõigus

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövah

Tööohutus ja töötervishoid

pdf

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ......................

Tööohutus ja töötervishoid

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

kui 1 kord; ·Lõpeb automaatselt tähtaja saabumisega; ·Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal "väljaostmise" kohustus. 17. Töö- ja puhkeaeg; Tööaja arvestust peab tööandja. (lisaks kohustus säilitada viimase 12 kuu sõidumeerikute salvestised ettevõttesiseste kontrollimiste jaoks) - Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt. - Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel. - Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul. - Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Ületunnitöö - tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; -

Tööõigus

docx

Tööõigus, tööohutus kordamisküsimused

,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õiguse

Tööõigus

Rohkem sarnaseid