Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil
2 Väetamine Väetamine on tegevus mille abil reguleeritakse taimede toitumist ning suurendatakse või säilitatakse mulla viljakust. Väetamiseks kasutatakse väetisekülvikut, mille abil laotatakse väetise graanulid põllule. Joonis 3. Pildil on väetisekülvik 3.3 Külvamine Külvamine on põlluharimisel kõige tähtsam tegevus. Külvamine on seemne viimine mulda. Pärast külvi jääb põllu pind tasaseks. Külvamise juures on väga tähtis et muld oleks niiske ja soe. Sama tähtis on ka külvitihedus-ja aeg. Külvamiseks kasutatakse külvikut mis laotab seemned terade ja ketaste abil korrapärastesse ridadesse ja kindlaks määratud sügavusele Joonis 4. Pildil on külvik 3.4 Pritsimine Pritsimine on taimekaitse võte millega kantakse taimekaitse vahend ja haigustõrje töödeldavale pinnale. Taimekaitse prits kinnitatakse traktori taha. Seade on varustatud pumba ja veepaagiga kuhu lisatakse taime kaitse. Pritsimisel on väga oluline tuulevaikne ilm. Joonis 5. Pildil on prits 3
mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine. lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. 3.3 Mullaharimine Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3.4 Külvinormid, külvitihedus, külviaeg Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast
Seeme ja väetis viiakse mulda ühise ketasseemendiga. Varasemaid väetamismeetodeid eelis-tades võib külviku loomulikult varustada eraldi väetise- seemenditega. Kasutamisel esilibistiga või kombineerituna erinevate esiäketega saab Maestro külvikust minimeeritud mullaharimismasin ning kombinatsioonis hambuliste ketastega isegi otsekülvik. Külvikul on kahte tüüpi väljakülvirullid. Soovitud külvitihedus saadakse väljakülvirullide pöörlemiskiiruse sujuva reguleerimise teel reduktorihoova nihutamisega astmeteta ja kiirelt. Peenseemne jaoks kasutatakse tiheda naastuga väljakülvirulli, kus külvitihedus algab 1,5 kg/ha. Samaaegse peenseemne allakülviks on masinal olemas eraldi võimalus. Maestrol on mahukas külvisekast, vastavalt 3500 või 4700 liitrit - vähem täitmist, rohkem aega külviks. Ülevalt laienev kasti kuju kergendab täitmist. Külvisekasti
Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT = -3/2 ASTME SEADUS Konstantse saagi seadus käib peamiselt põllukultuuride kohta, kus saaki korjatakse kogu biomassiga (söödakultuurid, nt ristik). Kogu saak ei sõltu istutamistihedusest. Konstantse saagi seaduse kontroll ristiku ja luste (kõrreline) liigiga. x-telg: külvitihedus y-telg: saagiks saadud biomass pindalaühiku kohta Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN hüperbool logaritmidega taandub lineaarseks: Konstantse saagi seadus on üldisema seaduse – isehõrenemisseaduse – erijuht.
2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
annaabi.ee 
