Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris. On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole. Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad:
arenenud pähikut. viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nuntantia Rühm deficientia külgmistel viljatutel külgmistel viljatutel pea eelmisest pähikutel on pea tihe pähikutel arenevad hõredam arenenud libled ja ainult libled sõklad peateljelülid pikad, pähikud hoiduvad peatelg ei ole peatelg külgvaates
pähikut keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest Külgmistel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad hõredam viljatutel pähikutel pähikutel on arenenud peateljest eemale Pearao lülid pikad on arenenud libled ainult libled mõlemal pool peatelge jättes pähikute vahele ja sõklad Peatelg külgvaates 3 korrapärast tühja ruumi Peatelg ei ole nähtav vertikaalset teraderida Mõlemal pool külgvaates nähtav pea ristlõikes 6-tipulise peatelge keskmised tähe kujuline terad tugevamini
keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest hõredam Külgmistel viljatutel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad peateljest Pearao lülid pikad jättes pähikutel on arenenud pähikutel on arenenud eemale pähikute vahele tühja libled ja sõklad ainult libled mõlemal pool peatelge 3 ruumi Peatelg ei ole Peatelg külgvaates nähtav korrapärast vertikaalset Mõlemal pool peatelge külgvaates nähtav teraderida keskmised terad pea ristlõikes 6-tipulise tähe tugevamini arenenud ja
ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Fusarium Fusarium`seened Toidu-ja söödaohutuse seisukohalt on teraviljal üheks suurenevaks ohuks maailmas vilja saastumine Fusarium`seentest. See toimub nii pähikute ja peade nakatumisel punakastesse (nakkushaigus), kui ka saprofüütselt või epifüütidena taime pinnal elunevate liikidega. Kas ja kuivõrd võiks meie tingimustes areneda teravilja peadel ja pähikutel ning teradel ohtlik haigus punakaste (fusarioos), on täpset ilmastiku prognoosi omamata raske ennustada. Haiguse esinemist soodustavad perioodil õitsemisest valmimiseni esinevad rohked sademed ja kõrge õhuniiskus ning temperatuur (optimaalne temperatuur on 28-30oC). Meil on võimalik haigusetekitajatena mitmete Fusarium`i liikide, eelkõige aga F. avenaceum ja F.sporotrichiella arenemine, mille puhul toksiliste tüvede esinemine on sagedane ( vt. ka minu eelmist artiklit ajakirja märtsi
*Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste) *tungaltera-sklerootsiumina säilib haigustekitaja mullas kuni 2 aastat. Tungaltera sklerootsiumid sisaldavad ergotamiini mida ei tohi söödaviljas olla üle 0,5%. *Lehelaiksused lehtedele, vartele, kõrtele ilmuvad tumepruunid kuni mustad ringidena laigud millel hiljem moodustub eoskirme . nt ristõieliste kuivlaiksus *Õunapuu kärntõbi
*Triticale on siledam kui rukis *Triticalel pähikus 3-6 õit, rukil 2-3(max) Oder(HORLEUM) *40 liiki erinevaid otrasid *Pähik 1-õieline *Pealülil 3 üheõielist pähikut 6-realised odrad jaotatakse: 6-tahulised, 4-tahulised(ristkülikuline) 3 korrapärast, vertikaalset teraderida *pea ristlõikes ristkülikukujuline Kaherealine oder *külgmised pähikud steriilsed *3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele Rühmad 1)nutantia *külgmistel pähikutel on arenenud sõklad *peatelg pole külgvaates nähtav 2)deficortia Kaer(AVENA) *Väga liigirikas (kultuurkaeraliike ja metsikkaeraliike) *Kultuurkaerte alla kuuluvad järgmised liigid: harilik kaer(avena sativa), bütsantsi kaer ja liivkaer ehk must kaer *Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer Kaera õisik: pööris. Mitmeõieline(2-4) II rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused
Ehkki penitsilliine kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval, on paljud bakterite tüübid nende suhtes resistentsed. Kõik penitsilliinid on beetalaktaam-antibiootikumid ning neid kasutatakse peamiselt grampositiivsete bakterite tekitatud haiguste ravis. Enamik penitsilliine on 6-aminopenitsillaanhappe derivaadid, mis erinevad üksteisest asenduse poolest aminorühma külgahelas. Penitsilliinide toimemehhanism ei ole täielikult teada. * Fusarium - Seenhaigus , eeskätt kahjustab nisu. Pähikutel areneb roosakas seeneniidistik , nakatuvad ka terised , mis on toksilised. 1. Bakterid * Salmonella: - Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid. Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens
mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) – Lehtedel, kõrtel ja pähikutel tekivad heledad laigud, millel hoolikal vaatlemisel võib näha musti punktikujulisi eoslaid. Ennetatav ja agroteehniline tõrje Taimejäänuste kündmine aitab vähendada nakkatumise allikaid.Peamine allikas – taimejäänused, mullas peaaegu ei säili. Nii viisi kõik mullaharimis viisid, mis seotud taimejäänuste koristamisega on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle agrotehniline harimisviis kõikjal kohal, sõltumatu regioonist.
raiesmikud ja sihid. Pikk tarn on heleroheline, 30-70 cm kõrge, lühikese risoomiga hõremurusalt kasvav taim. Varred peened, kolmekandilised, püstised, viljunud taimel veidi longus, ülemises osas karedad. Lehed 2-4 mm laiad, lamedad, pehmed, umbes varte pikkused. Õisik 2-8 cm pikk, 5-8 pähikuga; pähikud 0,5-1 cm pikad, ülemised ligistikku, alumised üksteisest eemal. Õisikul ja pähikutel puuduvad alumised kandelehed. Põisik 3-4 mm pikk, süstjas, rohekas, hiljem kollakaspruun; põisikud asetsevad valminult rõhtsalt. Õitseb juunis, viljub juulis. Kasutamine: pehmete lehtede tõttu omab teatavat tähtsust looduslikkude karjamaade taimena. Samblaid kasvab peamiselt mikrokõrgendikel, esineb metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, lainjas lehiksammal, harilik roossammal.
annaabi.ee 
