Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima
Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid Talirukistkahjustavad ripslased Talvitumishaigusena esineb lumiseen Eesti Rukki Selts ...on Eesti mittetulundusühing, mis propageerib Eestis rukki kasvatamist ja kodumaiste rukkisaaduste, eelkõige rukkileiva, tarvitamist. Asutati 24. märtsil 2000. aastal Eesti Rukki Selts korraldab iga- aastaseid konverentse "Rukkipäev" Tänan kuulamast!
Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane.
Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid
istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist –
Seega sobivad hästi lääne- ja idapoolsed ruumid. Talvel tuleks Eesti tingimustes panna taim valgusrikka akna peale ja püüda anda lisavalgust nii, et taim saaks valgust kokku 10-14 tunni jooksul ööpäevas. 3.4 Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi). 3.5 Kahjurid ja haigused Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi ja villtäi. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. 9 4. HAVISABA 4.1 Üldiseloomustus Pärineb Lääne-Aafrika savannidest. Lehed on püstised ja mõõkjad. Kõrgus varieerub sõltuvalt liigist 20 cm kuni 3 meetrini. Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks. 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuiv õhk ei tee liiga, st ei vaja palju õhuniiskust
taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse. Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured. Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi). Haigused Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata. Pelargoon Varakevad on paras aeg pelargoonide paljundamiseks. Ladvapistikuteks kasutatavad võrsed peaksid olema terved ja tugevad, liiga rohtsest ja õrnast võrsest ei pruugi asja saada. Emataimelt võetud pistikuist saadakse identsed taimed. Paljundamiseks võib kasutada nii varre- kui ladvapistikuid.
Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale. Ümberistutamisel kärbitakse vajadusel juurepalli alt ja taim istutatakse nii, et juurekael jääb tasa mulla pinnaga või isegi pisut sügavamale. Üldiselt tuleks ümberistutamisel vältida juurte vigastamist. (Rünk, 1999) 3.4. Kahjurid ja haigused Toasõnajalad on üsna vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele. Peamiselt esinevad ripslased ja lehetäid, seda eriti kevadeti, kuid esineb ka kilptäisid, okastäisid ja villtäisid. Liigniiskuse korral võib tekkida hahkhallitus vt seenhaigused. (Bland, Davidson, 2004 ja toataimed.eu ...19.01.2020) 9 4. LEVINUMAD TOASÕNAJALAD Kai Rünk (1999) on kirjeldanud 47 liiki toasõnajalgu. Alljärgnev nelja enamlevinud liigi lühikirjeldus on koostatud Kai Rünki (1999: 31, 138, 192, 226) ning Jane Blandi ja
Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star. Õlleodra puhul kasutatakse üldjuhul ühekordset pritsimist enne loomist, et kaitsta võimalikult pikalt valmimiseeelset rohelist lehestikku. Selleks sobivad preparaadid on Duett Ultra, Tango Super, Falcon. Õlleodra kahjuritest on olulisemad lehetäid ja ripslased, kes toitudes kahjustavad pähikut juba selle arengu algfaasis. See läbi terad ei moodustu või jäävad peenemaks, saak langeb ja proteiinisisaldus suureneb. Ripslaste puhul sobib insektitsiid Danadim. Spetsiaalselt lehetäide tõrjeks on mõeldud Aztec, võib kasutada eraldi või paagiseguna Fastaciga. Põhimõtteliselt tuleks preparaate nii umbrohu kui haiguste tõrjeks kasutada nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Koristamine ja hoiustamine
fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12 kraadi. Kahjurite Maakirp, Decis 27,00 /l Pritsitakse Pritsida ei tohi tõrje viljakukk, Mega 4,05/ha putukate märgi taimi. ripslased, 0,15 l /ha ilmnemisel või Lehetäide lehetäi esimeste tõrjumisel lisada kahjustuste paagisegusse ilmumisel. kleepainet. 6.3. Porgand Tehtava Tõrjutavad Prepara Kg või l Tõrje aeg Märkusi d tööd objektid adid ja hind/ ha
Vastsed toituvad puukoore all üraskitest. Mardikad peavad jahti puukoore peal. Munad munetakse mulda. Jooksiklane vastsed ja valmikud segatoidulised: söövad limuseid, röövikuid, tõuke, vihmausse, ka puuvilju ja õietolmu. Vaba nukk. Talvituvad vastse või valmikuna mullas. Munevad mullapragudesse ühekaupa, sest vastsete seas esineb kannibalismi. Lühitiiblased väikesed mardikad, vastsed ja valmikud rööveluviisiga. Toituvad väikestest putukatest: lehetäid, kilptäid, tõugud, ripslased, võrgendilestad, munad. Emane muneb mulda, talvitub valmikuna mullas. Lepatriinu röövtoidulised. Tähtsad lehetäide, lehekirpude, kilptäide jt hävitajad. Valmik hävitab elu jooksul umbes sada lehetäid, vastne 10 korda rohkem. Munad munetakse lehetäide koloonia ligidusse, et kindlustada vastsetele toit. Talvitub valmikuna suurtes kolooniates, varjulistes kohtades. 1 pk aastas. Kahetiivalised. Sirelane valmikud toituvad nektarist ja tolmeldavaid taimi, vastsed röövtoidulised
viisil ka söötmürgina. Fastac 50-ga töödeldud taimik säilitabvastupanuvõime kahjurite suhtes kauaks. P Kulunorm-5 ml /10 liitri vee kohta 250 m² pritsimiseks Kordus-2, ooteaeg 30 p Hind-12.78 eur/kg Herneripslane (Kakothrips robustus) Ennetatav Viljavaheldus.Õige istutusmaterjali ettevalmistada.Taimejäänused korjata ja hävitada.Varajane külv. Agrotehniline Viljavaheldus.Paigutada hernes võimalikult kaugel kohadest, kus eelmisel aastal ripslased elasid. Füüsikalis-mehaniline Umbrohutõrje, erititi – hanemalts,ohakas.Sügisel sügavkünd. Bioloogiline Pritsida hernes raudrohuekstraktiga. Keemiline Decis 2.5EC Toimeaine: deltametriin 25 g/l Laia toimespektriga kiiretoimeline putukatõrjevahend.Kiire mõju.Sobib paljudele kultuuridele. Toimib nii kontaktselt kui söötmürgina Kulunorm-03.05l/ha veekulu 200...300 l/ha Kordus-2 Hind-380 eur/l Kestac 50 Toimeaine-alfa tsüpermetriin 50 g/l Kulunorm-0,4-0,6 l/ha
Perekonda Heterophyidae kuuluvate trematoodide lôpp-peremehed on tavaliselt kalatoidulised linnud; kalu nakatavad larvi vormid. Cryptocotyle concava vajab oma elutsükli läbimiseks kolme vaheperemeest. Elutsükkel on järgmine. Suguküps isend mariit (marita) on vihmapiisa kujuline ja teda esineb kalade (ja imetajate) seedetraktis. Munad väljutatakse väliskeskkonda ehk merevette, kus nad edasi arenevad. Nendest kooruvad miratsiidid ehk ripslased, kes on vôimelised limuseid nakatama. Tavaliseks vaheperemeheks on tigu, Läänemeres sugukond ranniklaste (Littorinidae) esindajad, kelles miratsiidid arenevad edasi sabaga tserkaarideks ehk händlasteks. Tserkaarid lahkuvad limustest ja ujuvad kohtama lisaperemeest, kelleks on kala. Kalas tungib ta kudedesse (uimedesse ja lôpustesse) ning ümmistub (lisa 8). Kui nakatunud kala langeb saagiks kalatoidulisele linnule, siis areneb
annaabi.ee 
