Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Külvisügavus" - 36 õppematerjali

thumbnail
54
docx

Taimekaitseplaan

Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...

Põllumajandus
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

Niisiis iseloomustab silo tihendatud, kobestatud pinnakihi sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. kvaliteeti selle toiteväärtus ja söömus. Uuskülviviisid: 1. reaskülv- külviks tuleb kasutada spetsiaalseid heintaimede külvikuid, seemedite Heina väärtus seisneb eelkõige kiutarbe ktamises, D-vitamiini allikana, kinnis-ja haigete loomade ning vahekaugus peaks olema 7,5 cm ja külvisügavus 1-2 cm. 2. hajuskülv- teravilja külvikust jookseb seeme vasikate söödana. Hein peab olema korralikult kuivatatud, sest muidu kaasnevad suured käod. Hoidlas hajusalt maapinnale kus see segatskse mullaga külviku järel veetavate äketega või turvsmuldadel peaks heina kuivaine sisaldus olema 80-85%. kahekordse rullimise abil...

Taimekasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rapsi kasvatamise tehnoloogia

Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp ­ niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7....

Taimekasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed:...

Taimekasvatus
228 allalaadimist
thumbnail
29
pdf

Põllumajandus masinad

10 päeva jooksul); 2) külvata tuleb ühtlase külvisenormiga (teraviljadel 200...300 kg/ha ehk 400...600 tera ruutmeetri kohta) nii üksikridades kui ka kogu põllul; normist kõrvalekalle ei tohi ületada ± 3%; 3) seemned tuleb külvata ühesugusele sügavusele (taliteraviljadel 2...4 cm, suviteraviljadel 3...6 cm, hernel 4...6 cm ja heinaseemnel 2...3 cm, kusjuures raskematel ja niiskematel muldadel ning hilisemal külvil on külvisügavus väiksem kui kergematel ja kuivematel muldadel ning varajasel külvil); keskminekülvisügavus ei 15 tohi ettenähtust erineda üle ± 15%; 4) reaskülviread peavad olema sirged ja ühesuguste reavahedega: reavahede hälbed ei tohi põhiridadel ületada ± 1 cm ja puuteridadel ± 2 cm; 5) külvamisel ei tohi esineda vahelejätte ega ülekülvi, tekkinud tühikud tuleb kohe täis külvata;...

Põllumajandus masinad
174 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

· Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1...

Taimekasvatus
196 allalaadimist
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

30 cm ilutaimena istikud tuleb ette kasvatada. Avamaale istutamisel peab istikul olema 2 - 3 pärislehte, tugev madal vars ja tihe juurestik. Avamaale istutatakse taim alles juunis, kui muld on juba üsna soe. Et noore kõrvitsa taime juurestik on õrn, siis ei tohi juuri tugevasti mulda suruda, vaid ainult kergelt kinni toidu valmistamiseks, vajutada. Pärast istutamist koheselt kasta. hoidiste tegemiseks jne Maa ette valmistada. Külvisügavus 3 - 4 cm, ridade vahekaugus 25 - 30 c. Seemet võib ka leotada - kiirendab idanemist. Kui tõusmetele ilmuvad pärislehe algmed, tuleb taimi harvendada, lämmastikuga väetada ja mulda kobestada. Lõplik taimede vahekaugus ridades peaks olema 10 - 20 cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht....

Aiandus
145 allalaadimist
thumbnail
20
docx

PORGANDIKASVATUS

VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle too...

Majandus
51 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Kergemal mullal külvatakse varem Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C mullas, kuid tärkamiseni kulub üle kahe nädala +10 °C juures külvatud seemnest tärkab raps juba 4...5 ndal päeval Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Kitsa reavahega (10...15 cm) külvatud raps surub umbrohud paremini maha, seeme valmib ühtlasemalt ja mõne päeva võrra varem Rapsi optimaalne külvisügavus on 3...4 cm Külvile peab kohe järgnema rullimine Soodsates tingimustes võib seeme idaneda kiiresti ja 2...3 päeva pärast võib rullimine idandeid kahjustada Ebaühtlase sügavusega külv põhjustab ebaühtlase tärkamise Külvisenorm Optimaalne külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha...

Taimekasvatus
218 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Talinisu kasvatamine söödaks

Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib ette tulla külvi ebaühtlast tärkamist, mis võib viia selleni, et taimed läbivad erinevad kasvufaasid erinevatel aegadel ja jõuavad küpsuseni ebaühtlaselt. See võib tingida saagi kvaliteedi languse. Külvijärgselt põlde tavaliselt ei rullita...

Eritaimekasvatus
84 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sojauba

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje...

Taimekasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele

Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang ­ saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed ­ valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu ­ enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...

Taimekasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus , read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult ­ 20 kraadi. Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset,...

Agronoomia
49 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

PÄEVALILL (esitlus koos tähtsama infoga)

KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks. Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse,...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Suvirapsi kasvatamine

Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve ­ väga suur kaaliumitarve ­ suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega ­ rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega ­ kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 ­ 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete kü...

Eritaimekasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS

17 · Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda külma -3°C. · Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. · Kasvuks optimaalne temperatuur on 25-30°C (peaks olema kogu kasvuperioodil). · Üle 32°C puhul ja madala õhuniiskusega on tolmlemine raskendatud. 18 · Soodsaim külvisügavus on 3-4 cm, kuival mullal 5-6 cm. · Tärkamisjärgne hooldamine seisneb äestamises ja vaheltharimises (umbrohutõrje). 19 Mais ja Eesti · Eestis katsetati maisi kasvatamist esmakordselt 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis. · 1920-30. aastatel korraldati maisi, kui silokultuuriga katseid TÜ Raadi Katsejaamas. · Laialdasem kasvatamine algas 1954. aastal. 20...

Toiduained
9 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Köögiviljad

Toiduks kasutatakse lehti ja kasvades on lehed ja varred viljakamatel muldadel kui söögipeet väliseid lehti varsi mahlasemad Külvisügavus 2-3cm Üsna kiiresti kasvavad Põuale vastupidav Seemnest saagini umbes 2- Vahekaugus reas 30-35cm südamikust uued lehed Suurte siledate või kurruliste 2...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Õlle odraks või seemneks kasvatamisel on mõnevõrra erinevad nõuded kui söödavilja kasvatamisel. Külvata tuleks esimesel võimalusel. Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem kui hiliseid. Varem külvatud teravili valmib suvelõpus. Agrotehnilised nõuded ­ külviks peab olema korralikult ettevalmistatud seeme, külv peab toimuma õigeaegselt, väljakülv peab olema ühtlase normiga. Neljandaks peaks olema ühtlane külvisügavus . Külviread peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega. Ei tohi olla vahelejätmisi ega ülekülve. , põld peaks olema tasane ja kivid koristatud. Külvisenorm kaaluliselt : · Oder 200-280 kg · Kaer 190-250 kg · Suvi nisu 220-280 kg Tali teraviljad Rukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavad nad olema teatud perioodi olema jahedas. Nisu ja rukis peavad olema 30...60 päeva jahedas ­ 0... + 3 kraadi.Kui kevadel külvame siis jäävadki võrsumisfaasi...

Agronoomia
35 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1....

Lambakasvatus
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun