Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik kõrvits (0)

1 Hindamata
Punktid

HARILIK 
KÕRVITS
Koostanud : Eliisabet  Ojar
PINNASE ETTEVALMISTUS
Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises 
kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal.
 Künni sügavus umbes 30 cm.
 Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 
10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse 
umbes 60-90 kg/ha lämmastikku,  fosforit  ja kaaliumit. 
  https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, 
kobestus, komposti jms lisamine.
Lisaks videod:
  https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla 
ettevalmistus,  kasvatamineistutamine
  https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – 
Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine,  kahjurid .
KASVATATAVAD  SORDID  
 ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor  
kollakas -valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed  triibud
Väikesed  viljad  kaaluga kuni 200 g.  Viljaliha  oranž ja magusa maitsega. 
Varajase saagi saamiseks külvatakse seemned pottidesse aprill - mai. 
Hästi kasvab viljakal mullal, tuulte eest kaitstud kohal.
 ‘Baby  bear ’ - Väikeste lapikümarate viljadega tuntud kõrvitsasort. 
Külvist saagi valmimiseni kulub ~100 päeva. Vilja mass 1-2 kg. 
Läbimõõt ~12-15 cm. Ühel taimel 6-8 vilja. Vilja koor on alguses 
tumeroheline, kuid muutub valmides erkoranžiks. Viljaliha on tihe ja 
õrnmagusa maitsevarjundiga. Sobib kasvatamiseks ka rõdul ja terrassil 
suuremates  pottides või konteinerites. Väga hea säilivusega sort. 
Taimed ette kasvatada.
 ’Moonshine H’- erilise valge  koorega  kõrvits. Et võimalikult valge 
koorevärv säiliks, siis võib viljad ka  katta , et nad päikese käes oma 
värvi ei muudaks. Viljade keskmine kaal 4-6 kg ja säilivusaeg 3-6 kuud.
‘SWEET DUMPLING’
‘BABY BEAR’
‘MOONSHINE H’
KÜLV JA  ISTUTUS
 Kõrvitsa  kasvatamisel  on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis  külvata  
seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini 
põhjapoolsematele  aladele  või siis keskvööndis hiliste sortide 
kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad.
 Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui  muld  on 8-15 cm sügavusel 
soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned 
külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31.  maini .
 Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast. Kõrvitsa külvil on väga tähtis jälgida 
külviskeemi (istutusskeemi). Reas kasvatamisel peaks  reavahe  olema 1,5-
2m, taimede vahe reas 1-1,5 m. Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 
kg/ha.
  https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, 
kasvatamine, istutamine
Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt 
ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad 
lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. 
KASTMINEVÄETAMINE
 Hooldustööd seisn K
eva O
d kuiBEST
va ja  palava  i AM
lmaga k I
a NE
stmises ning 2-3 
väetamises suve jooksul  mineraal - ja orgaaniliste väetistega, pärast neid 
töid aga kobestatakse maapinda. 
 Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas 
väetamine väätide moodustamise faasis. 
  Mineraalväetised  antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed 
pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 
kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. 
  https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise 
pritsimine taimedele.
  https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje
VÄETUSPLAAN
 Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul.
 Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg.
 Sügiskünni alla:  795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca
 Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 
100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca
   Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 
14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca.
   Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO
 Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 
121 kg N-i.
HAIGUSTE JA KAHJURITE 
TÕRJE
 Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja 
kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad  lehetäid   pidurdada 
taimede, eriti just noorte, arengut.  Suuremaid  taimi kahjustab  kedriklest .
 Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema.
 Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda  jahukaste . Kuigi selleks 
ajaks on viljad juba moodustunud, sõltub siiski nende areng ja küpsemine 
lehtedest. Seepärast tuleks teha keemilist tõrjet.
  https://www.youtube.com/watch?v=rfBXJ30Cguk – Pritsimine
  https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje
TAIMEKAITSE  TABEL (PUTUKAD, 
SEENHAIGUSED)
Kahjustaja(d)
Tõrjeaeg
Tõrjevahend  + 
Ooteaeg
kulunorm
Kurgi -antraknoos;  Kurgi -
Enne õitsemist kuni 
Topas 100 EC 
3 päeva
askohütoos; Kurgi närbumistõbi,  viljade täisküpsuse 
(penkonasool) 0,5kg/ha
Kurgirõuged
saavutamiseni.
Kurgi- ebajahukaste
Viljakandeperiood, 
Aliette 
3 päeva
pritsida 14 päevase 
(fasetüülalumiinium)
intervalliga
3 l/ha
Kurgi-makrosporioos, Kurgi-
1-2x pärast külvi + 
Previcur Energy 
3 päeva
jahukaste, Tõusmepõletik, 
tilkkastmine 1-4x alates  (propamokarb, fasetüül) 
Valgemädanik
2. lehepaarist
0,1-3ml/m2
Kalifornia ripslane, Lehetäilane, 
Viljakandeperioodil,
NeemAzal T/S 
puudub
Punane kedriklest, 
7-10-ste intervallidega 
(asadirahtiin) 0,3-0,5% 
Tubakaripslane
(4x)
30-100ml 
pitsimislahust/m2
Kasvuhoonekarilane
Kogu kasvuperiood (3x) Steward (indoksakarb) 
1 päev
0,085-0,125 l/ha
TAIMEKAITSE TABEL (UMBROHUD)
Kahjustaja(d)
Tõrjeaeg
Tõrjevahend +
Ooteaeg
kulunorm
Lühiealised 
Kõrreliste 3 lehe 
Agil 100 EC 
30 p,  tööoode  
kõrrelised, 
faasisist 
(propakvisafop) 0.500 - 
7 päeva
Umbrohud
kõrsumiseni 
0.800 l/ha  
1. Pritsimine (pärast külvi): Previcur Energy
2. Pritsimine (pärislehtede faasis, umbrohud idulehtede faasis): 
Agil 100 EC
3. Pritsimine (enne õitseminst): Topas 100 EC, Aliette, Neemazal 
T/S  seguga .
SAAGIKORISTUS JA 
 Eeldatav saagi kogu S
s: 5 Ä
0t/hIaLITAMINE
 Kõrvits koristatakse enne külmade tulekut, kuna külma saanud viljad 
säilivad vaid 1-2 nädalat. Koristatakse kuiva ilmaga. Saak realiseeritakse 
kas kohe peale koristamist või siis hiljem, talve jooksul. 
 Talvel muidugi hind tõuseb, kuid sel juhul on vaja ka hoidlaid. Sügisel võib 
hoida tuulutatavas ja külmavabas ruumis (kuur,  veranda  jne). 
Pikemaajaliseks säilitamiseks valitakse viljad, mis on iseloomuliku 
välimusega , ilma lõhede ja plekkideta. Transporditakse  vilju  korralikult ja 
käsitsi. Kõrvitsa säilitamiseks soovitatav temperatuur on 12’C,  õhuniiskus  
60-70%. Niisugustes tingimustes säilib kõrvits märtsini.
 Enne realiseerimist viljad lõigatakse väiksemateks  osadeks  kaaluga umbes 
1kg. Iga  tükk  pakitakse eraldi toidukilesse.
  https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa 
ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid.
  https://www.youtube.com/watch?v=MmDEK0cZo3g – Suurtootlus, 
saagikoristus

Document Outline

  • Slide 1
  • Pinnase ettevalmistus
  • Kasvatatavad sordid
  • Slide 4
  • ‘Baby bear’
  • ‘Moonshine h’
  • Külv ja istutus
  • Kastmine, väetamine, kobestamine
  • väetusplaan
  • Haiguste ja kahjurite tõrje
  • Taimekaitse tabel (putukad, seenhaigused)
  • Taimekaitse tabel (umbrohud)
  • Saagikoristus ja säilitamine
Vasakule Paremale
Harilik kõrvits #1 Harilik kõrvits #2 Harilik kõrvits #3 Harilik kõrvits #4 Harilik kõrvits #5 Harilik kõrvits #6 Harilik kõrvits #7 Harilik kõrvits #8 Harilik kõrvits #9 Harilik kõrvits #10 Harilik kõrvits #11 Harilik kõrvits #12 Harilik kõrvits #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor betibeti Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Harilik kurk avamaal
22
pptx

Harilik kurk avamaal

Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasv

Bioloogia
Taimekaitseplaan
54
docx

Taimekaitseplaan

liitrit ha-le maksumus Haiguste tõrje Nuuter Thiovit Jet 25 eur/kg 1 Enne Microbilles 100 eur/ha istutamist 4kg/ha Kumulus DF 3.6 eur/kg 1 Enne 5 kg/ha 18 eur/ha istutamist Harilik Folicur 1l/ha 22 eur/l 2 korda jahukaste 22 eur/ha Profit gold 60 340eur/kg 2 korda Hommikul g/ha 20.4 eur/ha või õhtul pritsida Kahjurite Kapsaöölane Steward 7 eur/kg 3 korda

Põllumajandus
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

· Sõlmekohtades on kiud nõrgem Kanepi õied · Isasõied ­ väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 ­ 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied ­ tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Lina vars · Vars on peenike, ümmargune ja sile · Hargnemine oleneb lina botaanilisest vormist · Kiulina · Kiulina · Õlilina · Hõredama taimestiku korral hargnevad taimed rohkem Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina valmimisfaasid · ROHELINE KÜPSUS - 65-75 % kupardes seemned täitunud. Seemnete värvus on heleroheline või roheline.

Taimekasvatus
Taimekaitse plaan
15
doc

Taimekaitse plaan

Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks harilik naistenõges, aedtill või harilik raudrohi, mis meelitavad ligi kasulikke putukaid nagu sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised. (www.loodusaed.kikiri.ee) Põhilised võtted: · Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes · Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine · Kasulike organismide paljundamine laborites

Taimekahjustajad ja nende tõrje
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad ­ kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine

Agronoomia
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods

Taimekasvatus
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

- ristõielised ­ raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused

Põllumajanduse alused
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun