püünisesse ainult kindla liigi või lähedaste liikide isendeid. Nende kasutamisel välditakse keskkonna saastamist ja resistentsuse tekkimist. · Tööstuslikult toodetud biopreparaadid · Taimsed leotised Söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) on efektiivne jahukaste vastane tõrjevahend, mida tuleks kasutatada kord nädalas. Potas (kaaliumkarbonaat) on söögisoodast tõhusam fungitsiid, mis aitab jahukaste vastu ja ka kartuli kuivlaiksuse puhul Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul Küüslaugu-pipra-sibulatõmmist Kasutada lehetäide ja lestade tõrjeks Seebivesi on tõhus vahend lehetäide, kilptäide liikuvate arengujärkude, ripstiivaliste, kedriklestade ja teiste pehme kehaga kahjurputukate tõrjeks
haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada fungitsiidi paagisegu ühe kasvuregulaatoriga või bioloogiline toode (Binoram, Well; Batsifit), sel juhul fungitsiidi kogus vähendatakse 50-70% soovitatavalt. Seemnete puhtimine Baytan Universal'i, Raxil Extra või Raxil 060 FS-ga. Taimede pritsimine kõrsumisfaasis Falcon'i, Folicur'i või Rombus'ega. Zantara (toimeaine - Biksafeen 50 g/l; tebukonasool 166 g/l). Laia toimespektriga süsteemne fungitsiid suvi- ja taliteravilja haiguste tõrjumiseks.Eelised-kindel saagitõus,tulemuslik tõrje,väga lai spekter,pikk kaitseaeg (38 p),ravivad omadused,kiiresti vihmakindel, uus toimemehhanism - anti-resistentsus,põuakindlus, Zantara on laia toimespektriga süsteemne fungitsiid, mis tõrjub tõhusalt lehtedele ja pähikutele lööbivaid haigusi tali- ja suvinisul, tali- ja suviodral, rukkil ja tritikalel. Fungitsiid toimib ennetavalt, kui seda kasutatakse profülaktiliselt – enne haiguste
tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele. 13. Missuguse taimekaitsevahendi (toote nimi) toimeaine on fenamidoon? Kas seda taimekaitsevahendit tohib kasutada ilma tunnistuseta? Mis on selle ohtlikkuse kategooria? Mille jaoks seda toodet kasutatakse? Kas seda kasutatakse avamaal või kasvuhoones? Fungitsiid GLORY üks toimeainetest on fenamidoon. Kasutuspiirang: Glory’t võib osta ja kasutada ainult taimekaitsetunnistust omav isik, kuna see sisaldab ohtlikke aineid ning võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet. Kasutusala: profülaktilise ja raviva toimega fungitsiid kartuli-lehemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks. Kasutatakse avamaal.
Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid. o Herne ebajahukaste haigustekitaja võib mullas eostena säilida aastaid. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiid. o Põldoa-sokolaadilaiksus haigustekitaja talvitub mullas olevatel taimejäänustel seeneniidistiku, seenemügarate või eostena. Kasvuperioodil levib putukate, tuule ja vihmapiiskade abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Põldoa-rooste tõrje: vältida tihedat külvi, roostekindlamad sordid.
Agrotehnilised tööd põllul Tööde kirjeldus (aeg, külvisenorm, viis, sügavus, kordade arv jne) 1. Külvieelsed mullaharimistööd Kõrrekoorimine, väetamine NPK Kohe pärast eelvilja koristamist 2. Kevadised mullaharimistööd Äestamine Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist
Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam. Eriti tuleks haiguste tõrjega arvestada kaasaegsete kõrgesaagiliste sortide puhul, mis on haigustele vastuvõtlikumad. Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele. Tavaliselt toimib kindel fungitsiid teatud haigustekitajate rühmale ehk nn. haiguste kompleksile. Sarnase käitumise järgi võib taimehaiguste tekitajad jaotada fungitsiididele alluvuse järgi: 1. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu triasoolid, bensimidasoolid jt, ja mida leidub teraviljadel, viljapuudel, köögiviljadel, dekoratiivtaimedel - kottseened: jahukasted, võrklaiksus, puuviljamadanik, karntõbi, tähnlaiksus jt, - kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt,
E: *Eksportkultuur- on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks. *Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused *emis- emane siga *esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks *embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse *embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused
..24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel. Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks. Soodustab kevadeti vihmade vaheldumine soojade kuivade ilmadega. Tõrje:
S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku tõkestamiseks. Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas. Seega saab haiguse levikut pidurdada kastmise ja mulla hapestamisega (S). Tegelt see kärn rikub peaasjalikult ainult kartuli välimust. · Mükostop on bioloogiline fungitsiid, mis sisaldab aktinomütseedi Streptomyces griseoviridis spoore (koniide). Kaitseb taimi seenhaiguste eest. Mõjub Fusariumile, Alternariale, Botrytisele jt. · Kasutatakse aedviljade ja lillede puhul. Sugukond Streptosporangiaceae · Moodustavad mütseeli, millel spoorid võivad paikneda mütseelil kahekaupa (Microbispora), neljakaupa (Microtetraspora) või paikneda sporangiumis ( Planobispora, Planomonospora,Streptosporangium).
As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende käitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda, ohustades töötajate tervist või keskkonda. Kemikaaliriskide hindamiseks tuleb mõõta kemikaalide (aurud, tolm, gaasid, aerosoolid jm) sisaldust töötsooni õhus
1), Se , Cr (0.03), Sn (0.2), F (37), Si (260), Ni (0.1), As (18), Cd (0.7). Mõju veeorganismidele kirjeldatud teatud tõenäosusega surmava doosiga. Raskused: erinevate elementide ja ainete koosmõju. Reostuse mõju komplekssel hindamisel veekogudes: bioloogilised indikaatorid. · Anorgaaniline reostus: metallid. Palju uuritud: kindel põhjus (tehas-reostusallikas), lihtne määrata. Elavhõbe: 1953 Jaapan, Minamata tõbi, Hg bioakumulatsioon käiades; Iraak 1971-72, Hg fungitsiid, külvamise asemel söödi seemneid. Kaadmium: Jaapan, Zintsu jõgi - itai-itai tõbi. Sisaldus vees seotud ioonilise vormiga ja selle lahustuvusega, lahustuvus paljude metallide puhul (Cu, Zn, Pb jt.) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas, üle 150 mg/päevas - aneemia, ca 6000 mg/päevas: surmav
Kui see võimalus puudub, on vaja koheselt tihendada mulda rullidega või nugaäkkega. Kevad- ja sügiskünni võrdluskatsed on näidanud, et umbrohupuhastel põldudel ei ole künni ajal teraviljasaagikusele olulist mõju. Kümne aasta keskmisena on ekstensiivse kemiseerimise foonil (ilma pestitsiidideta) olnud odra saagikus kevadkünniga 128 kg/ha ehk 4,1% väiksem kui sügiskünniga. Intensiivse kemiseerimise foonil (herbitsiid + fungitsiid) on saagikused nii sügis- kui kevadkünni puhul olnud võrdsed. Tugevasti umbrohtunud (harilik orashein) põldudel on kevadkünd vähendanud saagikust 15...20%. Küllalt sageli on kevadel vaja teha ka korduskündi, peamiselt rühvelviljade alla minevatel põldudel selleks, et viia mulda orgaanilisi väetisi. Sagedasemaks puuduseks on see, et korduskünd tehakse sama sügav kui sügiskünd, see pole aga õige. Korduskünni sügavus peaks olema 5...7 cm madalam, siis on umbrohutõrje effekt
annaabi.ee 
