Friedebert Tuglas (8)

Friedebert Tuglas
1886 -971
Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane , kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, „Looming“ üks juhtides.
Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp . Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ( Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas . Seal valmib pikem proosaluuletus „Meri“, kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904 -1914 on paguluses , enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni . Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes „Siuru“ ja „ Tarapita “. Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi „PEN“ liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell „Viimne tervitus “, mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks . 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale
TEATMEKIRJANDUS:

Põhjalik monograafia Juhan Liivist

Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist

Palju esseesid, milledes analüüsinud kirjandusvoole. Nt kogumik „Marginaalia“. Marginaal - lühiessee. Mõtiskleb kultuuri ja kunsti teemadel.

„Lühike eesti kirjanduslugu “

ILUKIRJANDUS

I periood 1901-1914
Otsingute periood, kus läbipõimunud romantism ja realism . Palju novellette ja laaste.
Alustab lühikeste lastelugudega „Siil“ ja “Hunt“, mis saavad väga populaarseteks. Tugevamaks tööks novell „ Hingemaa “, näide puhtast kriitilisest realismist . kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega.
„Jumala saar“ puhas uusromantism. Tegevus toimub pärisorjuse ajal. Vaatluse all vanaisa ja pojapoja vastuolud mõisaga.( käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud.)
Kogud „Kahekesi“ ja „Õhtutaevas“. Olulisemad novellid neis-
„Suveöö armastus“ väliselt üks ehalkäimise lugu, kus poiss ja tüdruk ei leia ühist keelt. Selle novelliga Tuglas vaatleb inimest kui bioloogilist olendit. Märksõna- füüsiline iha.
Paljud novellid käsitlevad initsiatsiooni- lapse täiskasvanuks saamist vaimses mõttes.
Näide initsiatsioonist- novell „ Toomehelbed “. " keskendub tütarlapse hingeelule. Selles jälgitakse, kuidas toomingate õiesajus nukkudega mängiv Leeni avastab enda jaoks armastuse - temas ärkab naine, ema.
Üsna olulised on impressionistlikud kirjeldused. Nt novell „Õhtutaevas“. Tegevust eriti pole, autor püüab kirjeldada 2 inimese absoluutse õnne lähedast seisundit

II periood 1914-1925
Peetakse kõrgperioodiks. Parimad novellid. Tegu puhta uusromantismiga, kus segunenud impressionism ja sümbolism. Hästi metafoorilised, palju kirjas ridade vahel.
Kardinaalselt erinev. Kirjutatud 2 romaani. 1915. aastal „Felix Ormuson“ nn. suvitusromaan. Räägib kahe õe ja Felix Ormusoni vahelisest armastuskolmnurgast. Kui Felix näeb et ühe õega ei õnnestu proovib teisega jne. Lõpuks Felix peab naeruvääristatult lahkuma . Impressionism.
Novellistika 3 kogu: „Saatus“ „Raskuse vaim“ ja „Hingede rändamine“. Eelkõige sümbolistlik, palju sümboltegelasi ja vastandamise printsiipi . NT: „Popi ja Huhuu “ vastandub Huhuu ja isanda maailm. Huhuu maailm on kaos , isanda maailm on turvaline ja korrapärane. „Vabadus ja surm“ vastandub vangla ja vabadus. Iroonlinine lugu vangist, kes püüab põgeneda. Õnnestub. Peale põgenemist jääb auto alla. „Inimesesööjad“ laste-täiskasvanute maailm.
„Popi ja Huhuu“ Lugu ahvist Huhuust ja koerast Popist, kelle peremees lahkub. Huhuu saab puurist välja, tekitab kaose. Popi alistub kuna Huhuu meenutab isandat ja Popil on peremeest vaja. Ühel päeval otsib Huhuu alkoholi, kuid leiab püssirohutünni ja maja lendab õhku.
Popi ja Huhuu sümboliseerivad inimloomuse kaht poolust: Popi arukust, truudust, tundelisust; Huhuu aga tigedust, toorust ja kergemeelsust. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus ( Isand ), siis jääb puhkevas võitluses peale võim oma rumaluses ja jõhkruses (Huhuu) ning kõiki ootab katastroof. Selle novelliga osutab kirjanik, et inimeste saatus on maailmas (ühiskonnas) sageli vastandjõudude mängukanniks.
„Maailma lõpus“ aluseks on episood kalevipojas, kus Kalevipoeg sõidab maailma lõppu hiiglaste maailma.
„ Kuldne rõngas“ vastandub kuldiga- lapseiga . Peategelane saab kuldset rõngast järgides lapsepõlve episoode uuesti läbi elada. Segunevad fantaasia ja reaalsus.
„Inimese sööja“ Initsiatsiooni teema, üks parimaid. Initsiatsioon - arusaam, et armastus toob kaasa surma. Lapsed mängisid, et nad on inimese sööjad, mis oli nende arvates maailma kõige hirmsam asi, kuni leiavad poodud õe. Päris hirm on jubedam kui oodata oskasid. Armastus tõi surma.
„Taevased ratsanikud“ 13. aastane poiss Bova rändab koos vana türklasega idamaades . Nendega rändab ka türklase ahv. Türklane ahistab poissi, poiss kägistab ta. Ahv kägistab poisi . Initsiatsioon- Poiss puutub kokku täiskasvanute maailma pahupoolega.
„Inimese vari“ Ema Maret ootab sõjast poega koju, leiab vigastatud noormehe , keda usub enda poeg olevat. Mees sureb , tekib kahtlus , et mees oli poja mõrvar. Kuuliaugud ei läinud kokku haavadega kehal. Kunstilises mõttes tugev novell. Saatuse iroonia .
„Androgüüni päev“ Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle.

III periood 1925- 1971
Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut.
O. Vilde on Tuglast sügavalt mõjutanud, ka Poe. Novelli ehituses mõjutanud pr. Flaubert ja filosoofia poolelt Nietzsche .
Läbini realistlik , valitseb psühholoogiline realism ja inimese hingeelu pool. Mälestusromaan „Väike Illimar “ räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus , kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon . Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks.
Novellides 1941. a ilmus „Viimane tervitus“ hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega „Õhtumaade allakäik“.
„Teoste sünnilood“ on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki.
Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt „Jumala saar“ „Inimese vari“ „Popi ja Huhuu“ „ Merineitsi “