Friedebert Tuglas (8)

Friedebert Tuglas
1886 -971
Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane , kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, „Looming“ üks juhtides.
Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp . Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ( Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas . Seal valmib pikem proosaluuletus „Meri“, kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904 -1914 on paguluses , enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni . Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes „Siuru“ ja „ Tarapita “. Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi „PEN“ liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell „Viimne tervitus “, mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks . 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale
TEATMEKIRJANDUS:

Põhjalik