1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. 8 (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.49-50) Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
eneseusaldus ja austus MÄLU: keskendumine lühi- ja pikaajaline mälu KOKKUVÕTE Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Et oma kuulamisoskust parandada ning arendada on olemas erinevaid kuulamistehnikaid mida võiks inimene teadlikult kasutada. Hea on ka silmas pidada kuulamistõkkeid, et neid vältida, ning eduka kuulamise tähtsamaid märksõnu. Hea kuulamisoskus on õpitav. KASUTATUD ALLIKAD Bolton R. 2007. Igapäevaoskused, Väike Vanker Postimees [WWW] URL http://www.postimees.ee/221105/lisad/tegija/183055.php Weebley [WWW] URL http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.p df
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid keh...
Mina õppisin hea kuulamise kohta seda, et alati pole mitte oluline anda nõu, vaid lihtsalt kuulata teine ära ning lasta tal rääkimise käigus aru saada oma mõtetest ja tunnetest, mida ta ise soovib ja mõtleb edasi teha, sest vahel pole meie arvamused ühesugused ja nii võib teist inimest mõjutada hoopis vastupidiselt tema tegelikele soovidele käituma ja see võib tuua kahju. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Bolton, R. 2006. Igapäevaoskused. Tallinn. OÜ Väike Vanker. Kuulamine http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamine.h tml (11.11.2011) Rajaleidja http://www.rajaleidja.ee/84482/ (11.11.2011) Suhtlemispsühholoogia üldkursus http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.p df (11.11.2011) 11
Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel Suhtlemine on üks tähtsamaid inimestevahelisi teabevahetuse protsesse, mis on enamusele elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antu...
Mina isiklikult arvan, et iga inimene teab täpselt ise, kuidas ennast arusaadavaks teha. Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse. KASUTATUD KIRJANDUS 1. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker; 2. Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker; 3. Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine ei või jah ?. Tartu 2009; 4. Gordon, Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;
erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes. x Oskuste hulka kuulub interkultuurilise stressiga ja pingega kohanemine. Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine.
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tiht...
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmi...
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
ühiskonnas lihtsa kuritegevuse ilming, mis ei ole seotud haigusega. Sellised juhud on paremini käsitlevad politsei, vangla ja kohtu poolt. Kuid, otsustamaks, kas agressiivne käitumine pole mitte haiguse tagajärg, on võimalik vägivallatseja füüsilise ja vaimse seisundi hindamine. KASUTATUD KIRJANDUS Bandura, A.( 1977).Self-efficacy: Toward a unifying theory of behavioural change. Psychological Review, (84),191-215. Bolton, R.( 2006). Igapäevaoskused: Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Puhja:Väike Vanker Keltikangas-Järvinen,L.(1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata lapse isiksuse arengut. Tallinn: Koolibri Krips, H. ( 2011). Konfliktidest ja suhtlemioskustest õpetamisel ning juhtimisel. 2. tr. Tartu: Atlex Kõrgvee, A.(2011). Agressivne patsient erakorralises meditsiinis. Konferents- näitus"Kiirabi 2011" http://www.kiirabi.ee/index.php? tid=UsHfXplZdzkUsfJ0XXu7LiO6HxR6lRgggd6k8u&ylemus_id=201106031112211
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
võib sellest väheseks jääda, ka suhtelemise- ja kuulamisoskusi tuleb arendada. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 15 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., Liigand, J., Viroverre, A. (2005). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külim. 2. Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Kirjastus Külim. 3. Alas, R. (2001). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Kirjatus Külim. 4. Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker. 5. Kjerulf, A. (16.02.2009). 5 essential steps to resolve a conflict at work. [http://positivesharing.com/2006/07/5-essential-steps-to-resolve-a-conflict-at-work]. 6. Lacey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. 7. Lehtsaar, T. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Mind Tools Ltd, (16.02.2009). Conflict Resolution. [http://www.mindtools.com/pages/article/newLDR_81.htm]. 9
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
On olemas nelja erinevat keeldumist: diplomaatiline ei, täielik keeldumine osaline keeldumine ja muudatuste ettepanek. Kolm aspekti aitavad mul esitada kaeblust või kedagi kritiseerida: Esiteks selge rääkimine, teiseks tunnete ja arvamuste sõnastamine ja kolmandaks täpsustamine, mida ma tahan. Keskastme juht saab ennast kehtestada hea mõjutaja teguritega, mis on vajalikud, et töö sujuks. · KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. 2. Butler, G. 2006. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle. 3. Davis, M.; Flanning, P.;McKay, M. 2000. Suhtlemisoskused. 4. Krips, H. 2002. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. 5. Petitcollin, C. 2004. Kuidas enda eest seista. 6. Samel, E. 2005. Suhtlemine keskastme juhi proovikiri. Äripäeva Kirjastus AS.
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
· Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust.
10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
22 Kasutatud kirjandus 1. Suhtekorralduse käsiraamat.AS Äripäev 2007 2. Matthew Mckay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2000 3. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008 4. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 5. Robert Bolton Ph.D. Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker 2002 6. http://www.wikihow.com/Resolve-a-Conflict-at-Work 7. Vihma, Ü. Inimene konfliktide keskel. AS Äripäev 8. Hoda, L. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Elmatar 2002 9. Suhteprobleemide lahendamine. AS Äripäev 2010 10. Dr. Gary S. Goodman. Palun ärge tulistage sõnumitoojat. Sinisukk 2001 23
suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises. Töötajatele võiks korraldada suhtlemist käsitlevaid koolitusi või loengud ning korralda ühiseid üritusi. Kokkuvõtvalt võib uuringule anda positiivse hinnangu, kuna see on aidanud üles leida esinevad probleemid töötajate suhtluses. 31 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker, 2007, lk 31-47. 2. Kidron, A. Suhtlemine. Tallinn: Mondo 2004, lk 9, 15. 3. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus, 1986, lk 30-32. 4. Berkowitz, E.N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur,
Hindamisjuhend 1. Kaitseb paaristööna koostatud lihtsustatud äriplaani Hindekriteeriumid 2. Kaitseb koostatud individuaaalse lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Kasutatav õppekirjandus Allen, R.E., Allen, S.D. Puhh lahendab probleeme. Olympia 2000 /õppematerjal Baker, A. Ajurünnakuks valmistumine. TEA 1993. Bolton, R., Igapäevaoskused: kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Väike Vanker, 2007 Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Perioodika 1991 Davis, M., Robbins, E., McKay, M. Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004
Kirjandust suhtlemise kohta KIRJANDUST SUHTLEMISE KOHTA 1. Avalikud suhted mis need on? 2. Bachmann, T. Sõnatu keel. - Noorus, 1984, 1,3,5,7,9,11 (mitteverbaalsed suhtlemisvahendid) 3. Berne, Eric Suhtlemismängud : mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Tartu, Väike Vanker, 2001 4. Bolton, R. Igapäevaoskused : kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. 2002, 2005 5. Bolton, R. People skills. 6. Borodkin, Korjak. Tähelepanu, konflikt! 7. Cialdini, R.B. Mõjustamise psühholoogia 2005 8. Clayton, P Kehakeel töökeskonnas 2004 (piltidega) 9. Demarais, A. Esmamuljed : mida te ei tea sellest, kuidas teised teid näevad - 2005 10. Frost, P Mürgised emotsioonid (konfliktidega toimetulekust) 11. Gordon, T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
