Rakvere Ametikool Rico Ridala AV14 Tarkvara kui firma ja kliendi vaheline suhtlemiskeskkond Referaat Rakvere 2014 Kliendisüsteemi olemus Enamasti on ettevõttel tarnijad, kes toodet/teenust levitavad. Tarnimine toimub klientidest lähtuvalt. Siit võime juba öelda, et kliendid on prioriteet number üks ja siis tuleb toode ja selle tarnimine ehk levitamine. Tarneahelast on kujunenud ka üks võtmeküsimus firma strateegilise arengu ja konkurentsieelise saavutamisel. Sellest
· poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus *regioonide vahelised suhted, mitte ainult regioonid *ei pea tegelema miteme erineva nähtuse vastastikmõjuga korraga. Karuteened *vale siht ja vale loosung- geograafia matematiseerimine *inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse
• Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted)
avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine
avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?) Suhete ümberkujunemine: ruumiline korraldumine
Tänapäeval on naiste staatus oluliselt paranenud, kuid ka praegu leidub mitmeid inimesi, kes arvavad, et naise parim koht on köögis. Kohad ei vali inimesi, inimesed ise seavad kriteeriumid, mille alusel nad inimesi kohatadele määravad. See pole siiski õige, kuna igal inimesel on oma soovid ja tahtmised, mida tuleks arvestada. Avalikest ja privaatsetest kohtadest rääkides seostan ma neid eelkõige sotsiaalsuse ja suhtlemisega. Avalik koht palju inimesi ja sotsiaalne suhtlemiskeskkond. Tema mõte seisnebki selles, et ta on avatud ja kättesaadav kõigile, mitte kindlate tunnustega isikutele ning avalike kohtade loomisel ei tohiks olla poliitilisi tagamõtteid nagu Buenos Aireses, kus sealsetele inimestele püüti peale suruda teatud korda ja käitumist. Allumatud lihtsalt kaotati. Samuti on hästi näha ka meeste domineeriv võim ja autoriteet, naistele avalike kohtade keelustamine. Privaatsed kohad on teisest küljest aga vastupidised, isiklikud,kus inimene võib tunda
käsitluse kava. Ruumikorralduse paradigma Suureks labimurdeks ruumikorralduse paradigma rajamisel osutus William Bunge 1958. aastal valminud doktoridissertatsioon "Teoreetiline geograafia" (Theoretical geography). Bunge peamised väited: · Bunge mõistis geograafilist ruumi teisiti, rikkamalt kui seni. Tema jaoks polnud Maa ruum mitte ainult asukoht, ruum, millessse geograafilised nähtused tahes-tahtmata peavad ära mahtuma, vaid ka suhtlemiskeskkond. · Igasugused geograafilised nähtused on omavahel neis või teistes vahekordades, mis võivad tekitada nende vahel suhteid, suhtlernist. Kuid need suhted toimivad paratamatult läbi nähtusi lahutava ruumi, selle ruurni ulatus ja iseloom mõjutavad tekkivaid suhteid üsna oluliselt. Esialgu pöörati suuremat tahelepanu vahepealse ruumi suhtlemist takistavale toimele, mille jaoks kujunes ja muutus kiiresti populaarseks uus terrnin -vahemaa summutav toime.
● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu
· Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted)
● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt
- afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!). TEABE VAHETAMINE Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969).
teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt.
- ta oli esimene konkreetne juhtum, kus ruumiline korraldus suudeti seostada vahemaa summutava toimega, kasutades seejuures pealegi matemaatilisi meetodeid; - tal oli ilmne rakenduslik väärtus linnade kavandamisel. Ruumikorralduse paradigma esialgne valjakujunemine ja Inimgeograafia uue paradigma pohijooned. Kujunes välja inimgeograafia uus paradigma. Sellel on kolm põhimõistet: -geograafiline ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond, -ruumiline korraldumine ja korraldus, -funktsionaalregioon (ruumanalüüsi vool kasutab seda mõistet harva). (lisa lk 51-53) INIMGEOGRAAFIA ARENGUD PÄRAST KVANTITATIIVSET REVOLUTSIOONI MITU VOOLU VÕl MITU TEADUST Peamised voolud uusima aja inimgeograafias Inimgeograafia viimasel 30 aastal hargnenud mitmeks erinevaks vooluks. (lk 64) Marksistliku inimgeograafia teke. Harvey panus sellesse
annaabi.ee 
