Suhtlemispsühholoogia (0)

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud).
Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt
- afektiivne, kognitiivne , käitumuslik komponent
- sotsiaalne kontekst

• Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises)
  
• Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega
  
• Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid)
  
• Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad
  
• Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud
  

Interaktsioone mõjutavad tegurid
- isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid , suhtlemisoskused )
- suhtlemispartner
- suhtlemine kui sotsio -kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole “kultuurivaba”
- situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum)
Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992)

• materiaalne, instrumentaalne , informatiivne abi, emotsionaalne toetus
  
• Areng, mina- kontseptsiooni kujunemine
  
• Edu, karjäär
  
• Elukvaliteet
  
• Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
  
• Kohanemine
  

Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994)

• Bioloogilised vajadused
  
• Sõltumine teistest
  
• Liikmeks olemise vajadus
  
• Kontroll, domineerimine, võim
  
• Seks
  
• Agressiivsus (nt. instrumentaalne)
  
• Enese väärtustamine
  
• Altruism ja hoolitsemine teiste eest
  
• Saavutusvajadus
  

Heterogeenne suhtlemiskeskkond
Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996)
Põhilised sotsiaalsed võrgustikud:

• Olulised teised (significant others )
  
• Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne)
  
• Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt
  

Suhete tüüpe

• Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised
  
• Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted)
  
• Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt. abielu)
  

Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks
Teabe edastaja
Teabe vastuvõtja
Teade
Kanal
Sümbolid
Kontekst
Tagasiside
Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas -Maddox, 2000)
Suhtlemisoskused

• Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid
  
• Õpitavad oskused
  

• oskuse vajalikkuse teadvustamine ( motivatsioon )
  
• oskuse olemuse mõistmine (teadmised)
  
• praktiseerimine (kordamine)
  
• tagasisidega arvestamine (analüüsioskus)
  
• julgustamine (motivatsiooni hoidmine
  

Riskimine
Enesekindlus
Ebaõnnestumine
Jätkuv praktiseerimine
Enda käitumise analüüs
Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK)
Mina- kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist („Mina sellistega ei suhtle “)
MK  suhted ja suhtlemine
Enesehinnang  avatus , emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil  suhted
MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele
Minapildi sarnane defineerimine
Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt)
Mõjustamine

• Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine.
  
• Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele
  
• Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja
  
• Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine
  
• Erinevaid viise mõju avaldamiseks
  

Hoiakud, veenmine
Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine
Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus
Komponendid:

• Kognitiivne (tunnetuslik)
  
• Afektiivne (afektist tingitud)
  
• Käitumuslik
  

Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants
Tsentraalne ja perifeerne tee

• Tsentraalne:
  
  • loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu
    
  • Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus
    
  • Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks
    

• Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent
  

Allikas:
usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed)
sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus
Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus)
Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine
Grupimõju. Konformsus .
Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta
Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda
Mõjustamisvõtteid ( Bachmann , 1994)

• Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu))
  
• Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks teile seda öelda, aga …” – “aus” klienditeenindaja )
  
• Meelitamine, kiitmine , väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine )
  
• Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma
  
• “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne)
  
• Assotsiatsiooniefekt – stiimulite vahelise seose tekkimine (nt x tähendus muutub positiivsemaks, kui x esitada koos y’ga, millel on juba positiivne tähendus)
  
• Kaastundele rõhumine
  

Transaktsioonide analüüs - Berne , E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book
Mina- seisundid (ego states ) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina:

• lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu;
  
• täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus
  
• lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll , kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks.
  

Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne.
Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker )
 
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel
Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused”
Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication . Research, Theory and Practice . 4th Ed. NY: Routledge
Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika , silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil).
Müüt: iga liigutus tähendab midagi.
+ Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus.
Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu)
Valikuline tõlgendamine
Konteksti olulisus

Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke

• Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu)
  
• Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks)
  
• Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine)
  
• Vestluse reguleerimine (nt. pausid)
  
• Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
  
• Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine
  

MVK tüüpe

• Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne;
  

sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine
armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine
- juhuslik
- interaktsioonide suunamine

• Kehalised liigutused
  

zestid
embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega),
illustraatorid (kõnega kaasnevad),
adaptorid (endale suunatud, tahtmatud),
afektide väljendamine
peaga sooritatavad (nt. noogutus )
kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse)
pilk (normid – jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring )
näoväljendused
naeratused
paralingvistilised, vokaalsed signaalid
Prokseemika
- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants )
Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur

• 0 - 45 cm - intiimne tsoon
  
• … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga)
  
• … - 360 cm – sotsiaalne tsoon
  
• … - 610 cm – avalik tsoon
  

Ruum tingib käitumise.
Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted.
Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall):

• formaalsuse määr (nt. rituaalse käitumise nõue)
  
• soojus (turvaline, mugav ümbrus)
  
• privaatsus
  
• tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda)
  
• piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist)
  
• distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga)
  

Keskkondlikud tegurid – sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu
Paralingvistilised, vokaalsed signaalid
Konflikt

• Konflikt …
  

• lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel.
  
• suhete loomulik osa
  
• destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted
  
• konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda
  
• konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele
  
• toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged )
  

Miks on konflikt positiivne?

• aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra
  

Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes:
autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …)
avatus (enda avamine ) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine)
ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus rutiin )
Negatiivset suhtumist konflikti tingivad:
- moonutatud taju, eelarvamused;
- olukorra emotsionaalsus;
- kommunikatsiooni vähenemine;
- ebaselge probleem;
- jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine .
Konflikti lahendamist toetavad tegurid:

• selge arusaam probleemist;
  
• selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?);
  
• enesetõhususe tunne;
  
• arvestatakse teiste seisukohtadega;
  
• motivatsioon, koostöövalmidus;
  
• sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms..
  

Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt , selektiivsus jms.)
Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele)
Mäluvead
Tagasisidega arvestamata jätmine
Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel):
suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine , suhe elus oluline
Suhe või eesmärk?

• Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine
  

• Eesmärk pole oluline, suhe on
  
• Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav
  
• Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita
  

• Võit-kaotus
  

• Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on
  
• Suhte jätkumisel kaotaja hilisem reaktsioon (kättemaks)
  
• Jätkuva suhte korral kasulikum, kui teise osapoole soovid rahuldatud
  

• Silumine
  

• Eesmärk ebaoluline, suhe oluline
  
• Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised
  

• Läbirääkimine
  

• Suhe ja eesmärk mõlemad olulised
  

Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine
Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge
Bolton , R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker
Erinevaid reageerimisviise

• Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse “mina ise”, vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine
  

Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon
Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust.

• Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav*
  
• Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes
  

Kehtestamise oskused on õpitavad!
Kehtestamise funktsioone:

• isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine);
  
• põhjendamatutest nõudmistest keeldumine ;
  
• mõistlike/põhjendatud nõudmiste esitamine teistele;
  
• saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud;
  
• teiste käitumise muutmine kehtestaja enda suhtes;
  
• vältida ebavajalikke agressiivseid konflikte;
  
• enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine;
  
• luua ja säilitada enesetõhusustunnet.
  

Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist
Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorras
Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak), sotsiaalne ärevus, depressiivsus ja kehtestamine
Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”; “Ma olin kohutav”)
Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine, kuna nad on nö abivalmid )
Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded
Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on
kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg
Kontrollitunne elu üle, rahulolu suhetega , eesmärkide saavutamine
(A) Olukorrad, kus on keerulisem kehtestada ning millistes olukordades ei peaks/võiks kehtestada (B)
A

• Teisi isiku territoorium (kodus, kabinetis jne)
  
• Teine (sub-) kultuuriruum
  
• Ülemustega, kõrgemal positsioonil olevate isikutega
  
• Endiste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu)positsioonile
  
• Sõprade ja lähedaste kolleegidega
  
• Vanemate inimestega
  

B

• Suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma , füüsiline rünnak)
  
• Keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane)
  

Kehtestamise tüübid

• Basic /……/ - inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi . “Vabanda, ma ei ole nõus selle väitega, et ….. Ma arvan teisiti.”
  
• Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes. “Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et …”
  
• Eskaleeruv – samm-sammult “kasvav/tugevnev”* kehtestamine “Ei, ma ei soovi osta.”, “Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta”, “Ma olen juba mitu korda … . ”
  
• Konfronteeruv – juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele)
  
• Mina-sõnumeid kasutav – objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne.
  

Otsene ja kaudne kehtestamine
Linehan, M. ja Egan , K. : otsene kehtestamine ei pruugi olla teatud olukorras efektiivseim reageerimisviis (eriti isikutele, kes soovivad meeldida ja on teiste poolt hinnatud
Väike vale? Oht eetilisele käitumisele.
Kehtestava sõnumi sisu:
Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine.
Kolme tüüpi sisu:
- käitumise kirjeldamine
- käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega
- lisaks esitatakse soov/nõue
Mina-sõnumid (I- language ) – Mul on kõht tühi.
Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda.
Empaatia väljendamine – Ma saan aru, et sa ei taha veel sööma minna, kuid ma ei saa edasi töötada tühja kõhuga.
Soovi (muutus) esitamine – Lähme täna varem sööma, palun.
Kehtestav sõnum (Õige inimesega, õige asja puhul)

• Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta)
  
• Tunded (mida see käitumine tekitab)
  
• Mõju (milline on selle käitumise tagajärg)
  

Ei- ütlemine

• Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid)
  
• Kuulamine ja “ei”
  
• Põhjendatud “ei”
  
• Muutlik “ei”
  
• Rikkis plaat
  
• Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta
  
• Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.”
  

Negatiivseid reaktsioone kehtestamise korral
Albert , Emmons (2001)
Back-biting – “Kus nüüd arvab endast!”
Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks
(Liigne) vabandamine
Emotsionaalne reageering - “Sa ei armasta mind enam!”
Kättemaks
Alistuv käitumine

• Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise
  
• Kahtlev, räägib vaikselt , vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel
  
• Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad.
  

Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet ), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton)
Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton)

• Agressiivne käitumine
  

Buss, Perry : agressiivsuse neli dimensiooni:
füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt)
Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine
Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv ( sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton)
Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon (vt Bolton)
Teabe vahetamine
Erinevaid definitsioone:

• Informatsiooni, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel
  
• Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon
  
• Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine
  

- kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine , kanal, vastus, müra ( saatja , vastuvõtja, kanal)

• Efektiivne kommunikatsioon – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru
  

Erinevad mudeleid:
Lineaarne ühesuunaline ( Shannon - Weaver’i mudel)
- saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal
Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood-Schramm´i mudel)
- kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja)
Spiraalikujuline kommunikatsioon ( Dance ’i mudel)
- Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist
Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes
Muutus suhetes  muutus kommunikatsioonis
Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus)
Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine)
Teemade hulk (nt kõigest)
Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed)
Sõnumid on

• seotud kontekstiga
  
• seotud kontrolliga
  
• emotsioone suunavad
  
• sisaldavad teavet
  
  • interaktsioonide,
    
  • läheduse /selle puudumise,
    
  • mina-pildi,
    
  • suhte kohta.
    

Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu
Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus
Efektiivne sõnumi saatmine

• “mina”-sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast)
  
• ideede korrastamine enne sõnumi edastamist
  
• seisukoha selge esitamine
  
• sõnumi kordamine
  
• tagasiside küsimine
  
• suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega)
  
• teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline)
  
• verbaalne ja mitteverbaalne info
  

- püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused
Aktiivne, tähelepanelik kuulamine

• kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine).
  

Tähelepanelik, abistav kuulamine

• aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne.
  
• Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil
  

Oluline:
- kuulaja enda kuulamisharjumused ja – oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon
Abistava kuulamise korral:
- see on rääkija jaoks keeruline olukord
- hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb

• Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks
  
• Huvi teise isiku vastu
  
• Kehakeel ja vestlejate vaheline distants
  
• Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside
  
• Tähelepanu rääkijal
  
• Psühholoogiline kohalolek
  
• Tähelepanelik vaikimine
  

Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused.
Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid:

• võrdlemine
  
• mõtete lugemine
  
• vastuseks valmistumine
  
• unelemine
  
• samastumine
  
• väitlemine
  
• õigustamine
  
• teema vahetamine
  

Mida tähele panna:

• Meeldida rääkijale
  
• Olla kena inimene
  
• Mitte solvata teist inimest
  
• Teatud info otsimine
  
• Manipulatsioon
  

• Keda kuulan huviga?
  
• Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)?
  
• Miks on raske kuulata?
  

Identiteet ja kommunikatsioon
Küsimuste esitamine
Peegeldamine
Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis:

• saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla)
  
• teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne.
  
• enda esitlemine, mulje loomine ( viisakus kui strateegia)
  
• enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X)
  

Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine:

• Teadmine ( skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist)
  
  • iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine
    
• Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile
  
• Hoiakud
  
• Emotsioonid
  
• Vanus (nt lihtsustamine , selgitamine, “pudikeel”)
  

Küsimuste esitamine
Vestluse juhtimise tehnika
Küsimuste esitamise funktsioonid:
- info kogumine
- kontroll interaktsioonides
- huvi loomine teema vastu
- huvi väljendamine
- vastaja teadmiste kaardistamine
- tähelepanu hoidmine
Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse)
Kas see pole ilus?
Ega sind see film ju ei huvita?
Sa ju ei teeks niimoodi?
Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii?
Vastused

• Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse
  
• Vaikus
  
• Keeldumine
  
• Teema vahetamine
  
• Aus vastus
  
• Huumor
  
• Valetamine
  
• Küsimuse esitamine
  
• Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus
  

Peegeldamine
Funktsioonid

• Huvi väljendamine
  
• Kuulamissoovi väljendamine
  
• Kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti
  
• Rõhk on sellel, keda kuulatakse
  
• Aidata rääkijal ennast väljendada
  

- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine
- emotsioonide peegeldamine
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine
Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis
Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon
Enda avamine ja avatus suhetes

• iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted
  
• kui intra - ja interpersonaalne dialektiline protsess
  
• seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega
  
• teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe
  

Avatust x olukorras sõltub:

• isikule tüüpiline käitumine avatuse määr
  
• teise isiku käitumine
  
• suhe
  

Enda avamise plusse

• Mõju suhetele:
  
  • rahulolu suhetega
    
  • võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne.> suhte areng
    
• Võimalus õppida teist inimest tundma (kes ta on, mida soovib)
  
• Jagatud tähenduste loomine
  
• Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
  
• Enda tundma õppimine (informatsioon teistelt)
  
• Stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi)
  
• Lähedus suhetes
  

Enda avamise riskid
- haavatavus , naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht
Soovimatult palju avamist , emotsionaalne distants -> negatiivne mõju
Sobiv avamine

• Avamine on vastastikune
  
• Situatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine)
  
• Suhete muutmine
  

Enda esitlemine
- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist)
- normid enda esitlemisel (nt. formaalsed suhted)
Motiivid, nt.:
- enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.)
- strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile toomine, nende rõhutamine
Enese-monitooring(self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil
Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted

• Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus
  
• Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus
  
• Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne.
  
• Teiste aktsepteerimine
  
• Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel
  

JOHARI aken

• Avatud ala ( iseendale ja teistele teada)
  
• Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud)
  
• Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte)
  
• Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele)
  

Usaldus
- kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes

• Usaldus on suhtes
  
• Usaldust mõistetakse erinevalt
  
• Suhte käigus muutuv
  
• Raske luua, kerge lõhkuda
  
• Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav )
  
• Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?)
  
• Koostöö suurendab usaldust
  

Suhtlemispartneri tajumine
Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks
Taju sisu sõltub varasematest kogemustest

• Üldmulje
  
• Samastumine
  
• Refleksioon
  
• Empaatia
  
• Projitseerimine
  
• Oreooli efekt
  
• Esmamulje
  
• Järjestus-efekt
  
• Stereotüübid
  
• Hoiakud
  

 hinnangute andmine, prognoosid, käitumine  tõlgendamine
Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead
Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus
Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)