Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodustavad läheduse teket pärast võitlust. 4. koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – nende abil saab leida kõiki pooli rahuldavad lahendused konfliktsete vajaduste
korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste esitamine, juhtnööride jälgimine, pingutamine raskuste puhul, vestlusesse sekkumine) 18
jagamine; ülesannete kuulata enamasti kuni nukunurga ära". täitmine ja lõpetamine; kümme minutit. töövahendite ja Jälgib lihtsamaid mänguasjade koristamine. sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi. Kehtestamisoskused Tegutseb ja mängib Suudab kuigivõrd Rühmas on olemas mõned Initsiatiivi ülesnäitamine omaette, oskab leida vastutada oma tegevuse lapsed, kes näitavad üles teistega suhtlemisel; mängukaaslasi. eest. initsiatiivi teistega
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp.
Lahendus antud olukorras: Naine peaks ka rasketel hetkedel meest toetama. Eks osalt on ees ka selles süüdi, et on naise ,,ära hellitanud". Mees peaks naisele selgitama, et korterisse kolik ning auto välja vahetamine on päästnud neid võlgadest. Selle paari koostööl põhinev konfliktilahendusoskus ei ole piisavalt hea, sest naine heidab ette, kuid midagi välja ei paku, mees jällegi on liiga ,,pehmeke". Toimub küll pidev interaktsioon, kuid pigem negatiivne, kui positiivne Kehtestamisoskused Eelmise alatüki lõpust tuligi välja, et mehe iseloom ei loo tugevat aluspinda, et konflikte lahendada. Osalt sellepärast, et ta tunneb naist juba hästi ning raske oleks loota, et ta ühel hetkel muutub mõistvaks. Selles peres on otsustamisõigus pigem naise poolel. Üks halb asi, mis naine teeb, on see, et naine arvab, et tema käitumine on õige. Ta kasutab näidise esitamise viisi selleks. Näiteks annab ta mõista, et naisel on kindel
üle järgi mõelda. Kolmas samm: sõnastage oma vaated, tunded ja vajadused. Kui teise inimese suhtes on lugupeetav oldud ja antud mõista, et saadakse temast aru, siis on vajalik anda enda mõtet teisele edasi: 1. Esiteks sõnastage lühidalt oma seisukoht. 2. Vältige laetuid sõnu, näiteks sõnada pingelisel momendil üllatunult: ,,Mu jumal!" 3. Öelge, mida mõtlete ja mõelge, mida ütlete. Olulist informatsioon ei tuleks varjata. 4. Avalikustage oma tunded. Kehakeel ja kehtestamisoskused tulevad siinkohal abiks. Kuigi mõnikord pole kolmandat sammu vaja, piisab sellest, et teist inimest aktsepteeritakse ja koheldakse lugupidavalt. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 9 Tõnu Lehtsaare (2008:270) läheneb konflikti lahendamisele kindlate kriteeriumite alusel, mis tähendab konflikti analüüsimist ehk konfliktidiagnostikat. Konflikti hindamise
kontrollimine, koostöö, kriitika talumine, reeglite järgimine jne 3. akadeemilised oskused: õpetaja juhtnööride kuulamine ja järgimine, iseseisvalt ülesannete täitmine, oskus vaba aega kasutada, küsimine, küsimuste esitamine, oskus ignoreerida jne 4. kuuletumine: reeglite järgimine, töövahendite ja mänguasjade koristamine, ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne 5. kehtestamisoskused: initsiatiivi ülesnäitamine suhtlemisel, komplimentide tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine, enesekindlus, sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2
oskus küsida vajaduse korral abi; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi). 4. Kuuletumine instruktsioonide ja juhendite järgimine; reeglite järgimine; oma mänguasjade jagamine; kohene reageerimine kriitikale ja märkustele; määratud ülesande täitmine ning lõpetamine; töövahendite ja mänguasjade koristamine. 5. Kehtestamisoskused initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel; komplimentide tunnustamine; mängude alustamine, teiste kutsumine; enda kohta positiivse väljatoomine; enesekindlus; sõbrunemine; ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine); enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta
halvemaks». Kui suhed ei saa tugevaks, siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad vähem produkstiivsemaks. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Inimsuhete kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked
oodatakse. ( Vadi 1997 ) · Mingi rolli meisterlikuks valdamisks tuleb: · Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et..
Zaragoza, 1991). Sellisel treeningul oli positiivne mõju ka emotsionaal- või käitumisraskustega laste sotsiaalsetele oskustele (Desbiens & Royer, 2003) ja hüperaktiivsetele lastele - paranesid kehtestamisoskused, kooperatiivsed oskused, empaatia ning koope- ratiivsed oskused interaktsioonis eakaaslastega ja enesekontroll (Antshel, & Remer, 2003; Colton, & Sheridan, 1998). 11. Käesolevas artiklis keskendutakse teisele
annaabi.ee 
