Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodustavad läheduse teket pärast võitlust. 4. koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – nende abil saab leida kõiki pooli rahuldavad lahendused konfliktsete vajaduste
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Ärikorralduse kõrvaleriala Elmo Jõeleht Ev-2-Q-E-Tal SITUATSIOONI ANALÜÜS Juhendaja: Jüri Uljas Tallinn 2012 Sissejuhatus Võtame situatsiooniks, mida kirjeldame hakkame, elulise, majanduslangusest tingitud olukorra, kus kõrgelt haritud pereisa koondati oma endiselt kõrgepalgaliselt töökohalt väikeettevõtte harukontori juhataja kohalt. Mehel on praegu töökoht, kuid see on ilmselgelt alakvalifitseeritud, ning palk on samuti 3x väiksem. Samas annab praegune töökoht mehel oluliselt rohkem vaba aega kui varem. Mees kasutab seda targalt ning uurib turgu, et suunduda ettevõtlusega tegelema. Naine töötab samas kohas juba 8 aastat, kus saab alla Eesti keskmise palka. Naine on tsehhis õmbleja. Pere on pidanud uhke auto tagasihoidliku vanema mudeli vastu välja vahetama ning maja pangale tagastama, kuna see käis üle j...
üle järgi mõelda. Kolmas samm: sõnastage oma vaated, tunded ja vajadused. Kui teise inimese suhtes on lugupeetav oldud ja antud mõista, et saadakse temast aru, siis on vajalik anda enda mõtet teisele edasi: 1. Esiteks sõnastage lühidalt oma seisukoht. 2. Vältige laetuid sõnu, näiteks sõnada pingelisel momendil üllatunult: ,,Mu jumal!" 3. Öelge, mida mõtlete ja mõelge, mida ütlete. Olulist informatsioon ei tuleks varjata. 4. Avalikustage oma tunded. Kehakeel ja kehtestamisoskused tulevad siinkohal abiks. Kuigi mõnikord pole kolmandat sammu vaja, piisab sellest, et teist inimest aktsepteeritakse ja koheldakse lugupidavalt. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 9 Tõnu Lehtsaare (2008:270) läheneb konflikti lahendamisele kindlate kriteeriumite alusel, mis tähendab konflikti analüüsimist ehk konfliktidiagnostikat. Konflikti hindamise
kontrollimine, koostöö, kriitika talumine, reeglite järgimine jne 3. akadeemilised oskused: õpetaja juhtnööride kuulamine ja järgimine, iseseisvalt ülesannete täitmine, oskus vaba aega kasutada, küsimine, küsimuste esitamine, oskus ignoreerida jne 4. kuuletumine: reeglite järgimine, töövahendite ja mänguasjade koristamine, ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne 5. kehtestamisoskused: initsiatiivi ülesnäitamine suhtlemisel, komplimentide tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine, enesekindlus, sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2
oskus küsida vajaduse korral abi; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi). 4. Kuuletumine instruktsioonide ja juhendite järgimine; reeglite järgimine; oma mänguasjade jagamine; kohene reageerimine kriitikale ja märkustele; määratud ülesande täitmine ning lõpetamine; töövahendite ja mänguasjade koristamine. 5. Kehtestamisoskused initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel; komplimentide tunnustamine; mängude alustamine, teiste kutsumine; enda kohta positiivse väljatoomine; enesekindlus; sõbrunemine; ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine); enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta
halvemaks». Kui suhed ei saa tugevaks, siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad vähem produkstiivsemaks. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Inimsuhete kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked
oodatakse. ( Vadi 1997 ) · Mingi rolli meisterlikuks valdamisks tuleb: · Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et..
Zaragoza, 1991). Sellisel treeningul oli positiivne mõju ka emotsionaal- või käitumisraskustega laste sotsiaalsetele oskustele (Desbiens & Royer, 2003) ja hüperaktiivsetele lastele - paranesid kehtestamisoskused, kooperatiivsed oskused, empaatia ning koope- ratiivsed oskused interaktsioonis eakaaslastega ja enesekontroll (Antshel, & Remer, 2003; Colton, & Sheridan, 1998). 11. Käesolevas artiklis keskendutakse teisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
