Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria suhtlemispsühholoogia - 52 õppematerjali

Psühholoogia >> Suhtlemispsühholoogia
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhesõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
7 allalaadimist
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomuli...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
105 allalaadimist
8
docx

Suhtlemispsühholoogia videoanalüüs

Lühiülevaade loo taustast: Toomas on 17aastane tubli ja korralik noormees, kes õpib koolis headele hinnetele. Kahjuks on aga Toomase kodus kõik halvasti. Toomase isa Kalju on alkohoolik, ema on nende juurest 5 aastat tagasi ära läinud. Isa ei tee tööd, neid on mitmetest korteritest välja visatud, sest üürivõlad on suureks kasvanud. Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
29 allalaadimist
7
odt

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi heiki.krips@ut.ee faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on t...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
27 allalaadimist
22
docx

Suhtlemispsühholoogia Eksam 2015

TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütak...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
111 allalaadimist
3
doc

Suhtlemispsühholoogia

novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme:  Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed.  Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine.  Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus.  Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri pahesid,siis tihti just kooselu lõhub meil kujunenud illus- sioonse pildi kallimast.Lihtsalt kui me oleme inimesega koguaeg ninatpidi koos, si...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
139 allalaadimist
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisosk...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
307 allalaadimist
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõn...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
108 allalaadimist
9
rtf

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võ...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
71 allalaadimist
2
docx

Suhtlemispsühholoogia - Mina kui teiste mõjutaja

Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen sisendamist kasutanu...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
57 allalaadimist
2
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Läbirääkimised · On protsess ,milles osalevad kaks või rohkem osapoolt , kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. · On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised ­ pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised ­ pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö ...

Suhtlemispsühholoogia - Kutsekool
4 allalaadimist
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tu...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
51 allalaadimist
4
docx

Suhtlemispsühholoogia kodutöö

Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt. suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüd...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
30 allalaadimist
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud teg...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
30 allalaadimist
10
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunika...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
14 allalaadimist
1
odt

Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik

Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kultuur on terviklik nähtus, hõlmates teadmisi, tõekspidamisi, kunsti moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Igas kultuuris on väga palju erinevaid käitumisnorme, mis on lubatud ja mis mitte. Ebakultuurne käitumine omaenese kultuuriruumis võib eraldada suuremeelsest sotsiaalsest elust. Tavade ja normide rikkujale saab omaks ühiskondlik hukkamõist. See on natuke karmilt öeldud, kuid nii on. Inimest, kes tänaval valjult vannub, viskab prügi avalikus kohas maha, ei paku vanematele inimestele istet, ei taheta võtta kergelt omaks. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kindlasti ma e...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
43 allalaadimist
10
pptx

Konflikt

vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumisemuutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingiv...

Suhtlemispsühholoogia - Keskkool
14 allalaadimist
16
docx

Intervjuu analüüs

a Analüüs – Kahekõne Saades. Koostaja: Sinu Nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Tartu 2016 Eesti Televisioon on Eesti avalik-õiguslik telekanal. Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. aastal. 1955–1965 kandis ETV nime Tallinna Televisioonistuudio (TTS) 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks.Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Intervjuu toimub vastavalt 2011.a märtsis, mille saadejuhiks on Indrek Treufeldt. Selle saade analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Jaapani toimuvate sündmuste kohta ja kummardada jaapani rahvale selles vanas kultuuris kummardamine on terve te...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
12 allalaadimist
3
doc

Kas olla või omada?

Tundub, et kõigi jaoks on kõik teed valla, tuleb ainult tahta. Igaüks teeb valikuid oma väärtustest lähtuvalt ja sellest kujuneb iga konkreetse inimese elukäik. Aga kas me saame siiski alati valida seda, mida soovime? Eesti ühiskonnas on ebavõrdsus – ühiskond jaguneb vaesteks ja rikasteks, inimestele pole tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Ag...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
1 allalaadimist
5
docx

Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik : Internet

Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline r...

Suhtlemispsühholoogia - Tallinna Ülikool
15 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun