Praktika aruanne kokandus erialal (1)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
KM32
Epp Nuhkat
TREEGERI KOHVIKU OÜ
Praktika aruanne
Juhendaja : Tiia Paosalu,
juhataja
Särevere 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 4
1.1. Tegevusvaldkond /pakutavad tooted ja teenused 4
1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur 5
1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs 5
1.4.Tehnilise varustuse iseloomustus 6
2.PRAKTIKA KÄIK 7
2.1.Tööohutuse alane instruktaaž 7
2.2.Õppepraktikal teostatud tööd 7
2.3.Tööde organiseeritus 8
2.4.Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal 8
2.5.Töödega toimetulek /eneseanalüüs 9
2.6.Arvamus õppepraktika kohta 9
KOKKUVÕTE 10
LISAD 11

SISSEJUHATUS

Käisin ajavahemikus 06.02.2012-27.04.2012 Treegeri kohvikus praktikal,kus läbisin 420 tunnise(12 õppenädalat) praktika. Kuna eelmise aasta praktika sooritasin samas ettevõttes köögi poolel,siis seekord otsustasin proovida kuidas toimib teeninduse pool. Oma töös tutvustan lähemalt ettevõtet ja sellega seotud toiminguid . Aruandesse panin kirja selle,mis olid minu ülesanded ürituse ettevalmistamises ja läbiviimises. Samuti seletan ära,mis olid minu ülesanded siis kui kohvikus ja kultuurimajas polnud suuremaid üritusi. Oma aruandesse panin kirja juhendajate osa ettevõttes ja praktikal. Praktika eesmärk on arendada õpilastel tehnilisi teadmisi ja rakendada neid praktiliselt. Praktika valmistab õpilasi ette eluks,see tähendab et praktikal olles õpilased harjuvad ära iseseisvalt toimima erinevades olukordades ,mida neil läheb kindlasti tulevikus tööle minnes vaja. Teeninduse poolel praktikal olles õppisin kuidas tuleb käituda kui kliendil tekib pretensioone ja kuidas peab neid lahendama . Tänu praktikale õppisin kuidas peab tööaega efektiivselt kasutama. Praktikal olles õpitakse kuidas kohaneda erinevate olukordadega.

1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS

1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused

Treegeri Kohviku OÜ on tegutsenud Paide Kultuurikeskuses pikka aega. Seoses sellega on tulnud teenindada seminare , nõupidamisi, peo- ja peielaudu, temaatilisi üritusi. See nõuab teenindajalt väga suuri oskusi, enesealgatusvõimet, fantaasiat ja käitumist erilistes olukordades, arvestades kliendi soove, mis ei pruugi olla reeglipärased. Igapäevatöös ei vaja teenindaja kõiki neid teadmisi. Selleks on vaja eraldi väljaõpet. Kuna nende töö on orienteeritud väga laiale tarbijaskonnale, siis tuleb teenindada sees ja väljaspool ettevõtet.
Näiteks: Raekojas – kohvipausid, vastuvõtud (kallim lauakate).
Grillpeod – täiesti erinev lähenemine teenindamisele võrreldes igapäevatööga.
Imavere Saeveski – toitude serveerimine ja pakkumine lauapakkidel.
Pulmalauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruumi nii maakonnas kui ka väljaspool maakonda.
Peielauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume .
Sünnipäevalauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume.
Muud üritused – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume.
Teistele toitlustusettevõtetele kondiitritoodete valmistamine.
Lastelaagrid: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning toote märksõnad on lihtne, odav, tervislik ja kvaliteetne.
Pidulikud vastuvõtud suupistete ja teenindusega - ka väljaspool kohviku ruume.
Kohvipausid – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume.
Eritellimusel tortide, kookide , kringlite, küpsiste valmistamine (erikujulised ning logodega). Kohviku poolt on välja töötatud südamekujuline küpsis, mida pakutakse Paide linna erinevatel üritustel (Paide on Eestimaa süda). Fantaasiatooted vastavalt teemale ja tellimusele- Haapsalu linna 725. aastapäeva üritusel esindasid Paide linna viie meetri pikkuse tordiga 125 meetri pikkuse juubelitordi valmistamisel. Tordi teema oli Haapsalu Piiskopi linnus. Uute roogade väljatöötamine. Roogade ja kondiitritoodete kohalevedu kliendile sobivasse kohta. Laste üritusel lastele sobilik menüü. Nõude laenutus . Uute töötajate väljaõpe kohapeal. Koolidest saadetud praktikantide väljaõpe.
Analoogset nimekirja võiks veel jätkata. Arenev elu nõuab ajaga kaasaskäimist ka teenindajalt. Et üritusi muuta huvitavamaks, meeldejäävamaks, kvaliteetsemaks, tõstes teeninduskultuuri, vajavad teenindajad selleks eriteadmisi, mis on aastate jooksul kogunud .Põhikirja järgi on kohviku tegevusaladeks kondiitritoodete tootmine, meelelahutusürituste organiseerimine ja nende teenindamine, toitlustamine, ost- ja müük, jaekaubandus ja komisjonikaubandus. Kohvik kasvatab väga palju juurvilju, puuvilju ja marju ise. See annab ettevõttele kasu ja saab pakkuda kodumaist toorainet. Ettevõtte ise valmistab ka õunamahla, oma õuntest.

1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur

Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne-Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad.
Töötajad käivad tööl graafiku alusel. On kaks vahetust, praeguse seisuga töötab kohvikus 14 töötajat, nende hulgas kolm kondiitrit, kolm kokka, kaks sõõrikuküpsetajat, kaks ettekandjat, kaks baaridaami, üks raamatupidaja ja juhataja. Kuna ettevõttes päevad on väga erineva kestvusega, siis tuleb kasutada lisatööjõudu. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks.

1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs

Töö on orienteeritud väga laiale tarbijaskonnale. Teenindatakse sees kui ka väljaspool ettevõtet. Töötajad töötavad kahes vahetuses graafiku alusel. Kohvik kasvatab enamus puuvilju ,juurvilju ja marju ise. Kohvik töötab väikese kasumiga. Ettevõtte tuleb toime klientide erisoovidega. Hinnad on tarbijaskonnale taskukohased. Peamiseks sissetuleku allikaks on kondiitritooted . Kohvik tegutseb klientide rahulolu nimel. Aeg-ajalt ületab töökoormus töötajate arvu. Tellitud kauba kogused on väiksed. Kohvik tellib oma kaupa erinevatelt kaupmeestelt. Kohvik laenutab teistele nõusid välja. Uute töötajate väljaõpe toimub ettevõttes. Kohvik viib soovi korral kliendi tellitud kauba talle sobivasse kohta. Ettevõte toitlustab ka lastelaagreid.

1.4.Tehnilise varustuse iseloomustus

Kauba vastuvõtmine kui ka väljastamine toimub saatelehtede kaudu. Arvlemine toimub sularahas , kaardimaksega kui ka ülekandega. Kaup saabub ettevõttesse hulgiladudest, kogused on sellised, mille tõstmisel ei ole vaja kasutada kärusid ja tõstukeid. Kaup saabub kastides, kottides, plokkides, mille tõstmiste sooritatakse käsitsi. Kaupade kogused ei ole
väga suured. Kaup väljastatakse alustel, kilekottides, pappkastides, vaagnatel, kaussides,
termostes. Ettevõttes on kaks elektripliiti, kaks kombiahju, kuus külmkappi, kolm sügavkülmikut, mikrolaineahi , fritüür,kaks kohvimasinat, veekeetja , nõudepesumasin ja köögivilja tükeldusmasin. Ettevõttes olevad noad olid alati teritatud ja nõud olid puhtad. Ettevõttes olevad masinad olid alati puhtad ja töötasid korrektselt.

2.PRAKTIKA KÄIK

2.1.Tööohutuse alane instruktaaž

Kuna ma viibis ka eelmine aasta samas praktika kohas olid mulle juba tööohtus nõuded teada. Praktika juhendaja selgitas mulle kõik igaks juhuks veel üle. Samuti on iga masina juures olemas ettekirjutised kuidas tuleb masinat kasutada, hooldada ja puhastada. Juhenditesse on märgitud mida ei tohi teha ja kuidas ei tohi masinat kasutada.

2.2.Õppepraktikal teostatud tööd

Igal hommikul ettevõtesse jõudes puhastasin katlakivi eemaldajaga nõudepesumasina. Seejärel tegin saalis kõik lauad puhtaks, puhastasin tolmuimega vaibad, pesin põranda puhtaks ja koristasin tualetid ära. Kui need tegevused olid tehtud pidin vaatama teadete tahvlilt kas sellel päeval üritusi toimub. Kui toimus pidi komplekteerima üritusele vajalikud linad,sööginõud ja muud sarnast.Minu igapäevaste tööülesannete hulka kuulus leivataldrikute tegemine ja pidin viima klientidele nende tellitud praed lauda,samuti koristama laudadelt mustad nõud ja seejärel need ära loputama ning nõudepesumasinasse panema . Praktika kõige esimesel nädalal pidime toitlustama ja tagama 141-e rahvaloendaja rahulolu. Rahvaloendajate ürituse programmi kuulus:

Hommikul oli vaja katta kohvilaud ja pakkuda kohvi ning teed,

lõunaks oli vaja katta supi söömiseks lauad ja pakkuda neile suppi ,

peale lõunat oli vaja katta kohvilaud ja pakkuda kohvi,teed,ning küpsiseid.
Kohvikus toimus igal nädalavahetusel üritused,millest peamised olid sünnipäevad. Siis kuulusid minu tööülesannete hulka laudade paigutus ,laudade linutamine,nõude poleerimine ja laudade katmine .Samuti pidin suupisted lauda viima,tegema leivataldrikud,puuvilja vaagnate tegemine, mahla ja vee lauda viima ja mõnel üritusel oli vaja šampuse,veini või konjaki välja valada. Siis kui mõnel nädalavahetusel toimus mitu üritust korraga sain ma kindla ürituse lauad iseseisvalt katta.Mitmed üritused toimusid maavalitsuses,kuhu oli vaja teenindajat,kellele pole vaja pikemalt seletada tema tööülesandeid. Kuna ma viibisin eelmine aasta samas kohas praktikal ja mulle olid minu tööülesanded selged usaldas praktika juhendaja mind üksinda maavalitsusse kohvilauda tegema ja serveerima kohvi , katma lauda ja serveerima suppi ning serveerima kooki. Igal aastal on vastlapäeval kohvikus väga kiire ja kuna praktikandist kondiiter oli haigeks jäänud pidin mina vastlakuklitelt kupleid maha lõikama, laskma peale moosi ja vahukoort ning kupli uuesti peale panema,raputama peale tuhksuhkrut ja klientide jaoks ära pakkima . Kui majas toimus teater,tantsuõhtu,loeng või muu sarnane pidin komplekteerima müügiks vajalikud asjad ja müüma neid külastajatele. Sellistel üritustel pidi müüma vett, mahla, kohvi, küpsiseid, komme, kooki, likööri ning konjakit. Alkoholi valamine toimus kohapeal ja valamiseks kasutasin mensuuri .Kui majas toimus öömuusika katsin veinilaua ja tordilaua,lõikasin tordi lahti ja serveerisin ning valasin veini välja samuti müüsin ka kohvi. Kohvikus toimus ka üritusi,kus oli vaja lauad ja toolid paigutada,lauale lina panna,laud katta ning portsonidega praed lauda viia. Toimus ka üritusi kus oli vaja peielaua katta. Sellised üritused toimusid tavaliselt peeglisaalis ja me süütasime ka küünlad,et klientidel oleks hubasem. Majas toimus ka tuletõrje koolitus,misoli mõeldud ka kohviku töötajatele. Paar nädalat pärast koolitus oli tuletõrje õppus,kus ma pidin alarmi kuuldes juhatama kliendid kohvikust välja,kontrollima tualetid üle,et seal kedagi ei oleks, lülitama enda tööruumis masinad välja, haarama oma isiklikud asjad ja sulgema vahelt kõik võimalikud uksed ning minema kohvikust välja ja sealt edasi kogunema kultuurimaja ette. Hiljem kui tuletõrjujad andsid tagasisidet meie käitumise ja tegevuse kohta tuli välja,et terve maja peale toimisime kohvikus kõige efektiivsemalt. Samuti sain proovida kuidas on töötada kassas,arveldada rahaga ja võtta vastu klientide tellimusi.

2.3.Tööde organiseeritus

Tööd olid ettevõttes hästi organiseeritud. Tööd planeeriti eelmisel päeval järgmiseks päevaks. Igal töötajal oli meeldetuletuslehed ,mille pealt nad nägid mida peab sel päeval tegema. Suurte ürituste puhul telliti ürituse jaoks vajalik kaup paar päeva varem. Samuti saalis paigutati enne üritust lauad-toolid kliendi soovil. Suuremadel üritustel kasutati lisatööjõudu. Alati oli kõikidel töötajatel tööd , mida nad pidid tegema. Samuti oli ka üritusi, mille plaaneerimist pidi alustama nädal aega varem. Töid plaaneeriti meeskondlikult,et kõik saaksid aru oma ülesandest.

2.4.Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal

Minu juhendajateks olid kaks klienditeenindajat ja kaks ettekandjat,kes vaheldusid iga kahe päeva tagant, ja Treegeri kohviku juhataja. . Ettekandjad vastutavad saali ja tualetti korrashoiu eest ja nõude puhtuse eest. Samuti vastustavad ettekandjad klientidele toidu kohaletoimetamise eest ja majas toimuvate koolituste toitlustamise eest. Klienditeenindajad vastutavad menüü õigsuse eest, teenindusletti puhtuse eest , sissetuleva tule eest kui peaks tekkima kassas puudu-või ülejääk , klientide tellimuse õigsuses. Samuti viibis iga päev kohvikus ka juhataja,kellelt sai näiteks nõu küsida erinevate üritusete läbiviimise kohta.

2.5.Töödega toimetulek/eneseanalüüs

Minule antud töödega tulin toime ilma probleemideta ja küsimusteta. Kohanesin uute olukordadega kiiresti ja ilma probleemideta. Alguses kui ma ei olnud kindel kas teen õigesti küsisin juhendajatelt abi. Kuigi minu enesetunne ja arvamused olid enamus ajast õiged,kuidas kliendil oleks mugavam ja kuidas oleks loogilisem lauad paigutada ja katta. Sain alati oma töödega õigeaegselt valmis ja kliendid olid pakutava teenindusega rahul. Kohviku külastajatele roogade serveerimisega sain hästi hakkama ning nad olid rahul. Esimest korda kassas olles pabistasin aga kui tulid kliendid ja ma võtsin ennast kokku sain hästi hakkama rahaga arveldamisel ja tellimuste vastu võtmisel. Väljaspool ettevõttet teenindamisega sain hästi ja probleemideta hakkama ning kliendid jäid mu teeninduse ja laua katmisviisidega rahule. Paljude ürituste korraldamisega sain kasutada oma algatusvõimet ja katta laud ning kujundada ruum nii nagu minu arvates on hea ning alati meeldis see ka kohviku juhatajale. Kuna ma viibisin ka eelmine aasta samas kohvikus praktikal usaldas juhataja mind erinevate ürituste planeerimisel täielikult.

2.6.Arvamus õppepraktika kohta

Õppepraktika on kindlasti õpilastele vajalik. Ettevõttes praktikal olles saab omandatud teadmisi rakendada ja arendada tööelus. Õpitakse oma töö eest vastutama ning praktikal olles kujuneb isiksus. Õpilased saavad uusi teadmisi ja kogemusi. Klientide tagasisidest lähtudes saab teada,mis oli hea ning mis oli ülepakutud ja see annab võimaluse järgmine kord paremini teha. Praktika valmistab õpilasi eluks ette.

KOKKUVÕTE

Praktikal olles sain teostada erinevaid töid. Enamus tööülesandeid olin ma enne sooritanud ning oskasin neid ilma juhendamata. Õppisin erinevaid võimalusi kuidas saab erinevate ürituste tarbeks ruumis olevaid asju paigutada ning laudasid katta. Sain uusi kogemusi rahaga arveldamisel ja klientidega suhtlemisel. Paljude ürituste läbi viimisel sain katmisel ja ruumi paigutamisel kasutada oma algatusvõimet. Kliendi positiivne tagasiside suurendas enesehinnangut ja kindlasti muutis enesekindlamaks. Õppisin erinevaid viise kuidas salvrätikuid voltida ning kuidas laualina ja lauanõudega sobitada. Sain teadmisi kuidas tööaega efektiivsemalt kasutada.Õppisin mensuuri kasutama. Lõpetasin oma praktika positiivse hinnanguga ning juhataja ootab mind sinna ka edaspidi tööle.

LISAD

11