TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
II Ä KÕ
Nastasja Musienko
TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA
aruanne
Praktikajuhendaja : Heve Kirikal
Mõdriku
2011


SISSEJUHATUS.
Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare , õppepäevi – eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele.
Kuna praktika teema on „Töökorralduse praktika“, siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtlemise tasandid , tööaja regulatsioon ja arvestus, ettevõtte töötasustamise süsteem.
Kirjutan ja analüüsin ka sellest, kuidas motiveeritatakse töötajaid. Aruandes loon palgaklassid ametikohtadele antud hinnangute alusel ja viin läbi tööanalüüsi.
1.Üldiselomustus
Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, kolmandal jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas. Kuna kultuur ja toitlustus on oma aruandlusest nii erinevad, siis esimesel aprillil 1995. aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts „Treeger“ kahe aktsionäriga. Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega. Ettevõtte kujundati ümber Treegeri kohviku osaühinguks seoses 19. novembril 1996. aastal äriregistrisse kandmisega.
1.1 Põhitegevus
Põhikirja järgi on kohviku tegevusaladeks kondiitritoodete tootmine, meelelahutusürituste organiseerimine ja nende teenindamine, toitlustamine , toitlustusalane väljaõpe, põllumajanduslik tootmine. Kuna kohvik asub Paide Kultuurikeskuses, siis oma igapäevases töös tuleb arvestada selle maja üritustega. Kuna ettevõtte töö on orienteeritud väga laiale tarbijaskonnale, siis tuleb teenindada sees- ja väljaspool ettevõtet.
Näiteks:

• Raekojas – kohvipausid, vastuvõtud (kallim lauakate ).
  
• Grillpeod – täiesti erinev lähenemine teenindamisele võrreldes igapäevatööga.
  
• Imavere Saeveski – toitude serveerimine ja pakkumine lauapakkidel.
  
• Pulmalauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruumi nii maakonnas kui ka väljaspool maakonda .
  
• Peielauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume .
  
• Sünnipäevalauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume.
  

Analoogset nimekirja võiks veel jätkata. Arenev elu nõuab ajaga kaasaskäimist ka teenindajalt. Et üritusi muuta huvitavamaks, meeldejäävamaks, kvaliteetsemaks, tõstes teeninduskultuuri, vajavad teenindajad selleks eriteadmisi, mis on aastate jooksul kogunenud.
Kohviku klientuur on väga erinev – lapsevankrites lapsed koos emadega kuni vanuriteni välja. Menüü on koostatud vastavalt sellele. Tuleb arvestada inimese maitse ja ostuvõimega. Kohvikus toimub teenindamine baarileti kaudu iseteenindamisega. Tellitavad road tuuakse lauda ning koristatakse kasutatud nõud. Suuremate ürituste korral toimub teenindamine ka majas lisalettide kaudu. Kondiitritsehhis valmivad saiakesed , pirukad ja plaadikoogid. Väikese ruumi tõttu ei ole võimalik valmistada pidevalt torte, seega on tordid ettetellimisega.
Enamus torte valmistatakse konkreetse soovi järgi, näiteks ettevõttete logodega tooted, lastele lastepärased tordid, arvestada tuleb ka tellija maitset .
Valmistatavate toodete sortiment kohvikus on väga suur, lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja. Pidevalt tuleb uusi tooteid katsetada ja klientidele pakkuda. Paide sümbol on süda, täiesti loomulik, et selleks puhuks kohvik juurutas südameküpsise retsepti. Südamekujulisi küpsiseid on kaubandusvõrgus kõikjal müügil, kuid Paide linna sümbolina peab ta teistest toodetest erinema.
Taignatoodetest kõige rohkem valmistatakse pärmitaigna tooteid, sellega seoses otsustati täiendada sortimenti sõõrikute näol. Kuigi paljudes kauplustes pakutakse sõõrikuid, annab see võimaluse osta värskelt valmistatud tooteid, pool aastat tagasi avatud jaamahoone kohvikus. Pakutakse ka külmi ja kuumi roogi. Kokkuvõtet äratasuvusest on natuke vara teha, selle ajaga on tõustnud kõik toorainehinnad, elekter jne. Sõõriku hinda tõsta ei ole võimalik, sest kohvik peab arvestama Järvamaa elanike ostuvõimega. Inimestel on valiku võimalus väga suur ja tihti peale ajapuudusest või lihtsalt mugavusest on nõus ostma säilitusainega või eelmisel päeval valmistatud tooteid kauplustest.
Kohvik kasvatab väga palju juurvilju, puuvilju ja marju ise. See annab ettevõttele kasu ja saab pakkuda kodumaist toorainet. Ettevõtte ise valmistab ka õunamahla, oma õuntest.
Hinnakujundus: Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida? - on väga oluline küsimus iga ettevõtja jaoks. Toodete hinnad Treegeri kohvikus kujunevad vastavalt Paide linna inimeste ostuvõimele. Osad hinnad tuleb kujundada vastavalt eelarvele. Mõni kord kujundatakse hind kokkuleppes klientidega. Ettevõtte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks.
Suuremad tarnijad on:

• Aida OÜ – piima ja vorstitooted.
  
• AS Balt -Hellin – kondiitri tooraine .
  
• Vilmix OÜ – kondiitri tooraine.
  
• Viciuani Baltic OÜ – kalatooted.
  
• Sacco OÜ – puhastusvahendid.
  
• AS Maag Grupp – lihatooted .
  
• Wiiberg Food OÜ – köögiviljad.
  

1.2 Struktuur ja koosseis
Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne-Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad , kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad.
Töötajad käivad tööl graafiku alusel. On kaks vahetust, praeguse seisuga töötab kohvikus 14 töötajat, nende hulgas kolm kondiitrit, kolm kokka, kaks sõõrikuküpsetajat, kaks ettekandjat, kaks baaridaami, üks raamatupidaja ja juhataja.
Paide Kultuurikeskusese kohviku töötajate tööaeg oleneb väga palju üritustest, mille kestvus ei mahu tööaja sisse (sünnipäevad, tantsuõhtud, teatriõhtud jne). Sel juhul kasutatakse lisatööjõudu, et ei tekiks ületunnid ning töötajad saaksid kinni pidada oma graafikust, mis annab töötajale kindlustunde oma kuu plaanidest ning võib oma igapäevast tööd alustada puhanuna.
Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks.
1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon .
Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid . Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Iga ettevõte peab endale kinnitama oma eripärale ja tööiseloomule vastavad eeskirjad, ei ole standardeeskirju, mida võiks kasutada. Ka kõigil toitlustusettevõtetel ei ole võimalik kasutada ühesuguseid eeskirju.
Treegeri Kohviku OÜ lähtus eeskirjade koostamsel Paide Kuultuurikeskuses toimuvatest üritustest ja igapäevasest lahtioleku ajast ning teenindamisest väljaspool ettevõtet. Teades ja tundes teisi Paide linna toitlustusettevõtteid, võib öelda, et kohviku koostatud eeskirjad ja juhendid neile 100% kindlasti ei sobi.
Treegeri Kohviku OÜ koka ametijuhendit analüüsides, selgub , et kokal peab olema keskharidus ja erialane väljaõpe, teadmised roogade serveerimisaluste kohta, praktilise töö kogemus, ausus, kohusetunne , hoidma ärisaladusi, tundma sanitaareeskirju, seadmete kasutamise oskus, tuletõrje ja ohutustehnikast kinnipidamine .
Treegeri Kohviku OÜ koka ja ka teiste töötajate ametijuhendisse on väljatoodud märge, kus töötaja peab andma nõusoleku töötama ka väljaspool tööaega. Kultuurikeskuses toimuvad tihti üritused, mis ei mahu töötajate tööaja sisse (teatri-, tantsu-, peoõhtud, kontserdid, pulma ja sünnipäevalauad). Töölepingu järgi on töötajatel kuupalk ja kui tekivadki ületunnid, siis antakse need kohe tagasi, kas järgmisel hommikul hiljem tööle tulles, või õhtul varem tööd lõpetades. Töölõigud on omavahel põimunud, see tähendab seda, et vastavad lõigu töötajad ei saa rangelt kinni pidada oma tööspetsiifikast, vaid tööprotsess koosneb koostööst. Ka kauba tellimisel tuleb arvestada toimuvate üritustega, seega saab juttu olla ainult koostööst. Kultuurikeskuses toimub väga erinevale klientuurile üritusi, seoses sellega Treegeri kohviku kokad peavad oskama valmistada lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja, uute roogade juurutamine on kohustuslik. Kokkadele pakub lausa huvi katsetada ja proovida. Kokk peab olema suuteline pakkuma tooteid kliendile vastavalt nende soovile. Kokk peab vastutama väljastatavate toodete arvele võtmise ja hea ning efektse väljanägemise eest.
Tanapäeva kiirelt muutuvas, nii tööandjatele kui ka töötajatele pidevalt uusi ülesandeid püstitavas majanduses omab üha suuremat tähtsust töökeskkond, kus inimesed töötavad. Töötingimustest sõltub mitte ainult töötajate tervis, vaid ka nende töö tulemus., s.h. toodangu või teenuse maht ja kvaliteet. Parandades töötingimusi vähendame töötajate haigestumistest ja tööõnnetustest põhjustatud tööajakadusid ning hoiame kokku vahendeid haigushüvitiseks. Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub suures osas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes, s.t. äriühingu juhatuse või asutuse juhi tegevust ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel. Oluline on koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h. seaduses sätestatud töökeskkonnastruktuuride moodustamine ja töölerakendamine.
Treegeri kohviku OÜ-s on töökeskkonnaspetsialist ja volinik määratud, nad on läbinud vastava koolituse. Eesmaabi korraldus toimub vastavalt sotsiaalministri määrusele, juhatuse otsusega on määratud eesmaabi andja. Eesmaabiandja koos töökeskkonnaspetsialistiga vastutavad eesmaabi vahendite olemusolu ja korrasoleku eest. Kõiki töötajaid on informeeritud eesmaabikapi asukoha ja eesmaabi osutaja kohta. Töötajate välja- ja täiendõppe korraldus toimub vastavalt sotsiaalministri määrusele. Sisekorraeeskirjadega tutvustamise viib läbi juhataja töötajate töölevõtmisel. Sissejuhatava ja esmase juhandamise viib läbi töökeskkonnaspetsialistist. Kõik juhendamised, täiendjuhendamised, väljaõpe ja iseseisvale tööle lubamine dokumenteeritakse töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse kaardil. Kaardid vormistab ja täitmise eest vastutab töökeskkonnaspetsialist. Koolitusasutustesse välja- ja täiendõppele suunamine toimub vastavalt kehtivale korrale juhataja poolt, kes informeerib sellest töötajat.
Tervisetõendi olemasolu ja kehtivuse kohta peab arvestust ja suunab töötajaid õigeaegselt tervisekontrolli töökeskkonnaspetsialist (iga kahe aasta tagant). Probleemide tekkimisel lähendavad need juhatuse liikmed töötaja osavõtul. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimine ja uurimine viiakse läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele.
Protseduurireeglid tegutsemiseks tulekahju ja muude hädaolukorrale puhul on kehtestatud tuleohutus - ja sissejuhatava ohutusjuhendiga, mille alusel on juhendatud kõiki töötajaid. Töötajad on kaasatud töökohtade kaardistamisele, kõik töötajad on tutvunud riskianalüüsi tulemustega ja kavandatud meetmetega. Töötajad on kohustatud teavitama juhatajat töökeskkonna ohuolukordadest. Kui tekkinud probleemile lahendust ei leia, siis on töötajal õigus pöörduda abi saamiseks Tööinspektsiooni.
Töökeskkonna sisekontrolli viib läbi üks kord aastas komisjoni kooseisus juhatuse liige Tiia Paosalu ja baaridaam Merle Nigula. Sisekontrolli tulemuste kohta vormistab protokolli Tiia Paosalu.
1.4Töökorralduse üldpõhimõtted ja eesmärgid.
Treegeri kohviku põhitegevuseks on toitlustamine ja teenindamine. Igapäevaselt peavad tooted olema valmis kindlaks kellaajaks ja ruumid puhtad ning korras. Vastavalt sellele on koostatud töögraafik, millal vastava lõigu töötaja peab tööd alustama. Väljaspool kohvikut toimuvate ürituste puhul koostatakse lisatööjõu graafik vastavalt ürituse toimumise kellaajale, kestvusele, klientide arvule. Ettevalmistused väljasõiduks, lisatööks planeeritakse ette.
Tellimused võetakse vastu meili , telefoni teel, suusõnaliselt. Vastavasse üksusesse antakse tellimus edasi. Kui toimuvad suured üritused (200-500 inimest), siis tuleb põhjalikumalt ettevalmistada, kes millal tööle tuleb, kes kus kultuurikeskuse korrusel vastutab toitlustamise ja teenindamise eest. Need üritused on tavaliselt ettetellitud, seega on konkreetselt teada tellitavad kogused . Tööd on hea ette planeerida ning lisatööjõudu kutsuda. Nii teatriõhtutel kui ka näiteks aastalõpu ballil tuleb müügiks organiseerida lisaletid. Tihti on majas saja inimese ringis , kellel on seminar , õppepäev, mis kestab terve päev. Toitlustamist, teenindamist tellitud ei ole, lõuna ajal soovivad osavõtjad kohvikut külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga. Praed tuuakse järjest baariletile, ning teenindamine läheb sujuvalt ja kiirelt. Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega.
Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest.
Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri Kohviku OÜ on organisatsiooniturg — ettevõte, kes ostab tooteid ja teenuseid edasiseks töötlemiseks, kasutamiseks või müümiseks. Kui seda tehakse kasu saamise eesmärgil, siis on tegemist ärituruga. Treegeri kohvik oli varem klientidele avatud 11.00 – 21.00, vastavalt vajadusele avatakse kohvik juba pool aastat kella 9.30st. Et tööjõudu efektiivsemalt ja paremini ära kasutada, siis turuuuringut tehes nähti, et kohvikut on kasulikum avada varem. Selleks ajaks on valminud ka omavalmistatud kondiitritooted , mida tahaks pakkuda kohe ahjusoojalt. Iga päev kindlaks kellaajaks peavad valmima pirukad ja saiad autolafkale.
Sõõrikukohviku töö on organiseeritud nii, et ainult sõõrikud valmistatakse kohapeal täisautomaatse seadmega , teised toidud ja tooted saabuvad kõik Treegeri kohvikust valmis kujul.
Toodete sortiment on väga lai ja klientide soovid on ka väga erinevad, siis pidevalt tuleb juurutada uusi tooteid, et arvestada iga kliendi soovidega ka väga kummaliste, keerukate, eriliste tellimuste puhul ei saa öelda „ei“, ka viimasel minutil antud tellimustele tuleb tellijale vastu tulla. Sünnipäeva-, pulma-, matuselauad nõuavad kliendi ärakuulamist, ning alati omapoolsete soovituste andmist. Omavalmistatud mahlad, ning kasvatatud köögivili, muudab toodete sortimendi rikkalikumaks. Ühe kohviku eesmärgiks on müüa võimalikult värsket kvaliteetset kaupa ja kiirelt ning meeldivat teenindada, see õnnestub igapäevaselt kui töö on hästi organiseeritud ja korraldatud ning töötajad peavad olema teadlikud, kohusetundlikud ja näitama enesealgatusvõimet.
1.5Töökorraldusliku suhtlemise tasandid.
Eric Berne`i järgi igas organisatsioonis või kollektiivis eksisteerib kolm tasandit ehk ego- seisundit , mida inimesed kasutavad suhtlemisel teiste inimestega: laps, täiskasvanu ja vanem. Igal tasandil on oma head ja halvad jooned. Kõigil kolmel tasandil on suur tähtsus, sest üheski inimeses ei esine ükski tasand puhtal kujul. Inimesel on kasulik välja töötada mõni tehnika, eriti kollektiivis suheldes ebameeldivate situatsioonide vältimiseks.
Treegeri kohviku töötajad on pikaajalise tööstaažiga, nad on harjunud kohviku eripäraga, juba hommikul tööd alustades tehakse endale selgeks, mis lisakohustused igapäevasele teenindamisele ja toitlustamisele lisanduvad, tihti mõni üritus on vaja põhjalikult läbi rääkida ja stsenaarium koostada. Kultuurikeskuses ja väljaspool ettevõtet toimuvatele üritustele tuleb läheneda vastavalt kliendi soovile, kuid pakkudes ka omapoolseid soovitusi . Peale igat üritust suhtlemise tasandil tehakse kokkuvõtted ning analüüsitakse ürituse kordaminekut ja tekkinud probleeme.
Toitude valmistamisel ja teenindamisel silmatorkavatele puudujääkidele püütakse koheselt tähelepanu juhtida. Ühiseid kohvijoomise hommikuid ei toimu, kuid töökäigus meelierutavad meedia sündmused ja põhiüritused jõutakse läbi arutada. Sünnipäevadel peetakse töötajaid meeles, lühikest aega istutakse ka kohvilaua taga, ning alati degusteeritakse uusi tooteid. Koos messidel käies arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Sama kehtib ka näidisküpsetamiste, seadmete tutvustuste ja mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasraääkimis võimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline
Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid.
Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saadakse eelkõige teistega vahetult suheldes. Igale töötajale on oluline kui tema toodet või teenindamist teised märkavad, nii ettevõttesiseselt kui ka väljaspoolt ettevõtet tulevad kiidusõnad püütakse töötajatele koheselt edasi anda. Kahjuks eestlased eriti head komplimentide tegijad ei ole, seda suurem rõõm kõigile kui neid südamest tulevaid kiidusõnu ikka tuleb.
Kohvikus suuremaid üritusi organiseerides on töötajate omavahelised suhted on vanem-täiskasvanu tasandil. Aga hommikuti tööd alustades on suhted tihti täiskasvanu-lapse tasandil, sest on rääkida eelmise päeva üritustest ja uudistest, mis tekitavad rohkem emotsioone.

2. Töö analüüs.
Töö analüüsi läbiviimisel lähtun ettevõtte tööprotsesside eripärast. Tööanalüüsi eesmärk on küsitluse tulemuste alusel luua tööde maatriks tööülesannete, vastutuse ulatuse ja ametikohale esitatavate nõuete osas. Tööd rühmitan ja moodustan ametikohad. Vastavalt ametikohtadele antud hinnangutele järjestan ametikohad väärtuslikumast vähemväärtusliku suunas.
Igapäevases töös on töötajatel väljakujunenud tööprotsesside tähtsuse järjekord. Ürituste puhul kõikide lõikude töötajad muudavad oma tööprotsessi vastavalt vajadusele. Tööprotsessi analüüsides jõudsin järeldusele, et ühel päeval võib olla ühe töölõigu vastutus suurem, kui teisel päeval või vastupidi. Analüüsides tulin järeldusele, et kohvikus puuduvad madalaastmelised töökohad nagu koristaja , nõudepesija jne, see töö on ära jagatud kõikide lõikude töötajate vahel. See näitab, et ametikoha väärtused on võrdsed. Kohvik erineb oma asukoha poolest teistest ettevõtetest
Töö analüüsi läbiviimisel teen küsitluse töötajate seas. Küsitlusel võttavad osa kolm Treegeri kohviku töötajat: kohviku juhataja – Tiia Paosalu, kokk – Reet Kadastik , baaridaam – Merle Nigula.
Soovitav on leida vastused järgmistele küsimustele:

Mis on Treegeri kohviku üldplaanis, et töökvaliteeti tõsta?
On plaanis muretseda võimalikult kaasaegne küpsetusahi. Sõõrikukohvikus sõõrikute paremaks valmistamiseks osteti täisautomaatne sõõrikumasin.
2. Mille järgi koolitatakse või valitakse Treegeri kohvikusse töötajaid? Tööprotsessid on omavahel hästi põimunud, seega töötajad peavad valdama mitte ainult kindlat töölõiku vaid olema suutelised töötama nii baaridaami, kondiitri, koka ja klienditeenindajana, vähemalt abilistena.
3. Kas kohviku töötajatel on astmeline palgasüsteem?
Eelneva jutu põhjal, ei saa palga vahet tekitada, sest vastutus neil on päevast päeva ühesugune. Baaridamidele, klienditeenindajatele lisandub öötöö, kondiitritele pühadeelsetele päevadele suur koormus, näiteks vastlapäeval on kogu kollektiiv haaratud vastlakuklite valmistamisest.
4. Kuidas kokk teab oma päeva planeerida tööprotsessis?
Kuna kohvik avatakse 09.30, siis hommikutoidud ja praadide lisandid peavad olema valmis esimeses järjekorras, peale seda teeb kokk ettevalmistusi lõunatoitudeks. Peale lõunat algab ettevalmistus järgmiseks päevaks. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele ja toimuvale üritusele peab töötaja oskama oma töö korraldamist organiseerida. Kui kokk teab millal ja millises mahus ta tööoperatsiooni sooritab, siis on ka töö kvaliteet parem. See kehtib ka teiste Treegeri kohviku töötajate kohta.

Kuidas kondiiter valmistab eritellimusel torte?
Eritellimusel tortide valmistamisel tuleb otsida vastavasisuline pilt, mis tuleb suurendada vastavalt tordi suurusele. Kondiiter peab selle pildi järgi võimalikult täpselt valmistama selle toote, vastavalt kliendi soovile. Kvaliteet olenebki tellitud kauba sortimendist .

Millest oleneb klienditeenindaja ja baaridaami töökvaliteet?
Peale meeldiva teenindamise on väga tähtsad korras laudlinad, suur kaubavalik, lauainventar, kiire reageerimisvõime.
Paide kultuurikeskuse kohvikus on iga päev mingi eripära ürituste näol, mis töötajate igapäevast tööprotsessi muudab. Seoses sellega tuleb töötajal tööprotsessis ümber orienteeruda.
Tööde maatriks on organisatsioonis teostavate tegevuste loetelu koos sooritamise kvaliteedi eest vastutava ametikoha esindajatega.
Mõnikord lisatakse sinna ka tegevuse teostamiseks vajalike oskuste ja teadmiste loetelu ning nimeliselt töö teostaja ja tema asendajad. Ametikohtade hindamine on nende suhtelise väärtuse süstemaatiline määramine organisatsioonis. Ta mõõdab tööde väärtust organisatsioonis ja muudab need omavahel võrreldavaks. Loob võimaluse ühtsetel alustel põhineva palgasüsteemi loomiseks, mis järgib sisemise õigluse printsiipi .
3.Palgaklassid
Töö väärtuse ja tasu suuruse sidumise moodustamisel on abiks palgaklassid. Palgaklass on töö väärtuse või mõne muu tunnuse alusel moodustatud sarnaste ametikohtade rühm/kogum, mille palgatase on lähedane. Seetõttu on neile otstarbekas moodustada ka ühtne palgavahemik.
Ametikohad seatakse väärtuse järgi ritta ning igale neist leitakse sobiv palgatase. Saadud palgatase ei pea olema alati võrdne töötaja töölepingusse märgitava konkreetse palga suurusega.
Treegeri Kohviku OÜ-s on kõigel võrdne palk.
Ametikohad väärtuse järgi, kõrgemast madalamani
Palga suurus vastavalt ametikoha väärtusele
Juhataja (1)
320EUR
Raamatupidaja (1)
320EUR
Kokk (3)
320EUR
Kondiiter (3)
320EUR
Sõõrikuteküsetaja (2)
320EUR
Teenindaja (4)
320EUR
Ametikohtade väärtuse järgi võib luua palgaklassid:


4. Tööaja regulatsioon ja arvestus.
Iga kuu kohta on koostatud töögraafik, kus märgitakse ka kohvipausid. Kuna kohvikus on mitut erinevat eriala töötajat ning töö algab ja lõpeb erinevatel kellaaegadel. Lisatööjõud märgitakse graafikusse vastavalt vajadusele. Töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Kuna ületunde ei teki, siis töögraafikus neid ei kajastata. Päevas töötavad töötajad tavaliselt 12 tundi. Osalise tööajaga töötajaid selles ettevõttes ei ole, samuti pole selles kohvikus ka alaealisi töötajaid.
Tööaja korraldus hõlmab eelkõige:

• tööaja algust
  
• tööaja lõppu
  
• tööpäevasiseseid vaheaegu.
  

Kohvik on avatud 9.00- 20.00. Seetõttu ei lange tööaeg ööajale, ning selle eest ei pea tööandja töötajale lisatasu maksma. Kui aga langeks , mida on vahel ka juhtunud, siis ületunnitöö hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
Tegemist on asutusega mis on avatud iga päev, sealhulgas ka riigipühadel. Töötajad, kes töötavad riigipühadel, saavad selle eest 2 kordset töötasu või täiendavat vaba aega vastavalt kokkuleppele.
Igal töötajal on tööpäevasiseselt 30 minutit lõunapaus, lisaks ka väikesed pausid . Lõunat ei arvestata tööaja hulka. Kuna baaridaami töö ei võimaldaks lõunat pidada, siis selleks ajaks kui baaridaam lõunale läheb, tuleb teda asendama tavaliselt ettekandja .
Kõik töötajad on täisealised, enamus töötajatel on kellegi eest hoolitsemise kohustus ( alaealised lapsed), suured ootused tööandjalt- tööandjalt oodatakse suuremat paindlikust, mida selles kohvikus ka pakutakse.
4.1 Töö tegemine ja lepingulised suhted; töölepinguga kaasnevad lepingud .
Töötajate töölevõtmisel sõlmitakse kahes eksemplaris tööleping, millest üks jääb töötajatele ning teine tööandjale. Tööleping sõlmitakse nii määratud ka määramata ajaks. Töövõtuleping sõlmitakse kindlaks perioodiks . Lepingus katseaeg on neli kuud. Treegeri kohviku lepingus on sõlmijate andmed, lepingu tähtaeg, töö sisu, töö aeg, palk, palga maksmise koht ja kuupäev, puhkuse kestvus (28 kalendripäeva), muudatused kajastatakse lisas , töölepingu lõpetamine.
4.2 Töösuhted ja varalised suhted.
Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Õnnestunud üritused Kultuurikeskuses, teevad nime tervele Paide linnale , Kultuurikeskusele kui ka kohvikule. Töölevõtmisel tuleb eriti arvestada inimese iseloomu, ühise eesmärgi saavutamiseks, ei ole kõik alati valmis. Üritused toimuvad tihti peale tööaega, kuigi ületunnid antakse järgmisel päeval tagasi, ei sobi paljudele inimestele öötöö või natuke pikem tööpäev. Kuna Treegeri Kohvikus paljud töötajad on pikaajalise töökogemusega, siis nemad on võimalised näitama üles omaalgatusvõimet ja töötama ürituse õnnestumise nimel.
Kohvikus on kollektiivne vastutus varade eest, lisaks sellele iga töötaja vastutab oma valdkonna eest ise.
4.3 Ettevõtte töötasustamise põhimõtted ja süsteem.
Palgakorralduse pähimõtted ja meetodid on selles ettevõttes kindlalt paigas. Töötasu makstakse üks kord kuus, eelmise kuu eest (iga 14kuupäeav). Töötasu makstakse üllekannega, töötaja panka konto peale. Minu arvates on see väga positiivne ja hea. Lisaks rahalisele tasule pakutakse ettevõttes ka muid soodustusi, näiteks tasuta launa söök, kohv.
Töö ja isikliku elu tasakaalu eesmärgiks on toetada töötaja tasakaalustatud elustiili, et töötaja saaks piisavalt puhata ja taastuda . Samuti võimaldab ettevõte töötajal tegeleda oma huvidega . Seda kõike võimaldavad täiendavad puhkepäevad ja paindlik töögraafik.
Palgakorralduse turupositsioon võrreldes teistega on võrdne. Palka makstakse sama palju nagu teistes sarnastes ettevõtetes. Töötajad ei tunne ennast alamakstuna, kulud on samas suurusjärgus nagu teistel sarnastel ettevõtetel.
Tööaeg ei lange ööajale, ning selle eest ei pea tööandja töötajale lisatasu maksma. Kui aga langeks, mida on vahel ka juhtunud, siis peab tööandja töötajale maksma 1,5-kordset töötasu.
Tegemist on asutusega mis on avatud iga päev, sealhulgas ka riigipühadel. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega. Töötajad, kes töötavad riigipühadel, saavad selle eest 2 kordset töötasu või täiendavat vaba aega vastavalt kokkuleppele.
Ametikohad teselles ettevõtes peatakse väärtuse järgi ritta ning igale leitakse sobiv palgatase.
Minu arust on Treegeri Kohviku töö- ja palgakorrldus suhteliselt lihtne ning läbipaistev. See on kõigile mõistetav. Töötajad on sellega väga rahul ning nad ei oskagi paremat tahta, kuna selline korraldus meeldib neile väga.
4.4 Töötasu kui motivaator
Palk on motivaator iga inimese jaoks. Töötasu kohvikus on keskmine. Mis siis hoiab töötajad kohvikus? Vestlesin töötajatega ja sain teada, et suurimateks motivaatoriteks on nende jaoks stabiilsus töökohal, head töötingimised, vahetustega töö ja paindlikkus ettevõttes. Tööohutus, suhted kollektiivis annavad ka lisaväärtust.
Tänapäeval on raske leida ja hoida inemisi, kuid kohvikule see õnnestub. Seda tõestab see, et kohvikus töövalavus on minimaalne või puudub.
4.5 Tööefektiivsus ja selle mõõtmine ettevõttes.
Tööefektiivsus sõltub kõige rohkem töötajast. Olulist rolli mängib siin ka tööprotsessi planeerimine . Inimeste töö efektiivsus: tööaja kasutamine, tööülesande sooritamine , kiirus. Kohvikus otseselt tööefektiivsuse mõõtmine puudub. Ürituse teenindamise ja ülesande sooritamise kiirus oleneb väga palju kogemustest. Kohvipauside. Lõunapauside ja muute ürituste puhul on antud kindlad kellaajad millest tuleb kinni pidada ning lauad õigeaegselt katta ja teenindada.
4.6 Puhkusekorraldus ja –arvestus.
Kohviku juhataja määrab iga kalendriaasta kohta puh­ku­se­leminejate järjekorra, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad lasteaia huvidega, ja teeb selle järjekorra teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul; puhkuste ajakava on õigus tal muuta töötaja kokkuleppel.
Tööandja ehk kohviku juhataja on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu . Kuidas arvestatakse puhkusetasu?
Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga. Iga kuu kohta võetakse 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitamise korral võetakse aluseks keskmine kalendripäevatasu.
4.7 Töökorralduse seadusele vastavuse analüüs.
Praktika käigus tutvusin dokumentatsiooniga ja võin kindlalt ööelda, et töökorraldus kohvikus vastab Töölepingu seadusele ja muudele seadus­andlike aktidele.
4.8 Ettevõtte tööprotsess.
Ettevõttes tööprotsessi juhib ja otsused langetab kohviku juhataja. Igapäevatöös: menüükoostamine, toodete valmistamine ( kringlid , tordid, koogid, saiakesed, pirukad, soojad ja külmad road), mis turunduse seisukohalt tagab kindla turundustegevuse korralduse kohvikus ja sellele lisandub kogemuste najal igapäevaste klientide teenindamine ja seoses sellega toodete valmistamine. Turunduse seisukohalt on ettetellitud toodete ja ürituste teenindamine ettevõttele kasulik (kringlid, koogid, üritused, laudade katmine , tellimuste täitmine). Igapäevaste toodete valmistamise kogused ja kellajad on välja kujunenud kogemustega. Ettetellitud tooted pannakse kondiitrisse või köögi teadete tahvlile, see on sobivaim tellimuse täitmise viis (arvutist vaadata ei ole ettevõtte tööiseloomu juures sobiv). Tellimusi vastu võetakse telefoni-, meiliteel ja suusõnaliselt, paigutatakse koheselt vastavale tahvlile. Tööpäeva alustades iga valdkonna töötaja vaatab üle oma päeva kui ka terve vahetuse ürituste kava ja plaanid vastavalt sellele oma tööprotsessi.
Kohviku tööprotsessi õnnestumiseks olulisteks tunnusjooneteks on:

• keskendutakse visioonile ja missioonile ning keskkonna analüüsile, strateegiliste turuvõimaluste otsimisele ja kasutamisele (klendi isikupära arvestades, tuleks keskendada vastavale menüüle ja lauakattele);
  
• peetakse silmas laiendamise perspektiivi (Sõõriku kohvik);
  
• luuakse uusi strateegilisi äriüksusi (Sõõriku kohvik);
  
• integreeritakse ja koordineeritakse kõik turundustegevused;
  
• ühendatakse lühi-, keskmised ja pikaajalised eesmärgid;
  
• toetutakse turunduse detailsele infosüsteemile;
  
• antakse töötajatele nägemuse tulevikust;
  
• näidatakse, kust firma tuleb, kus asub, kuhu läheb;
  
• soositakse nappide ressursside täpsemat kasutamist standardite ja eelarve kaudu.
  

Strateegilise juhtimise eelised seisnevad süsteemses mõtlemises ja tegutsemises, püüdluste paremas koordineerimises, eesmärkide selgemas piiritlemises ning tulemuste täpsemas mõõtmises.
Efektiivse turundusmeetmestiku koostamiseks kohviku juhataja arvestab nii sisekeskkonnast tulenevate piirangutega, millest peamised on eesmärgid, ressursid , kogemused, kulud, ettevõtte nõrgad kohad, kui ka väliskeskkonnast tulenevate piirangutega, millest peamised on demograafilised, majanduslikud, poliitilised ja seadusandlikud tegurid ning konkurents.
Kokkuvõte
Minu eesmärk oli teadmiste süvendamine ja praktiliste oskuste omandamine äriettevõtte töökorralduse valdkonnas.
Treegeri kohvik on toitlustusettevõtte. Minu praktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte töökorralduse ja dokumentatsiooniga ning võin öelda, et töökorraldus kohvikus vastab Töölepingu seadusele ja muudele seadus­andlike aktidele.
Praktika on seotud teadmiste ja praktiliste oskuste omandamisega, enese arendamisega ja enda tugevate ja nõrkade külgede avastamisega ning oskuste täiustamisega.
Sain ülevaate ettevõtte põhitegevusest, ärimudelist, analüüsisin ettevõtte töökorraldust, tutvusin ettevõtte struktuuriga ja kooseisuga.
Töö organiseerimise protsess, ürituste organiseerimine, oli keeruline, kuid huvitav, nägin kui oluline on stabiilsus ettevõttes, omavahelised suhted, probleemide asjalik lahendamine, töökogemused, klientide soovide 100% täitmine, tagasiside saamine, toodete kvaliteet, loogiline töö organiseerimine.
Sain täieliku ülevaate ettevõtte kujunemisest 18 aasta jooksul, probleemidest, nende lahendamisest ja ka õnnestumistest. Selle pika aja jooksul on olnud näha, kuidas turusituatsioonid on ettevõtet kujundanud ja tööprotsessi arendanud.