Fenüülketonuuria sagedus. Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria aminohappe fenüülalaniini vaba toit). Rauno Loik MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonna tegurite pöhjustel 1. Nakkushaigused soolenakkused (salmonelloos), tuulerõuged, mumps, punetised, HIV-viirus jm. 2. Organite ja organsüsteemide haigused suguelundkonna-, veresoonkonna haigused jm. 3. Loote väärarengud väärarenguid võivad esile kutsuda mõned haigused, alkohol, ravimid, keemilised ühendid, kiirgused jm. Rauno Loik KASUTATUD KIRJANUDS Bioloogia õpik ja vihik. http://www.geenivaramu.ee/index.php?id=147 http://pereweb.ee/index.php?lang=est&main_id=22&id=103 Google.com
sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid Lootekestadeks nimetatakse ajutis organeid, mis tagavad normaalse lootelise arengu.
katarrakti. · Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J. Langdon Down 1866. aastal. Downi sündroomiga tüdruk Kelly ABI · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED Organite ja organsüsteemide haigused - suguelundkonna-, veresoonkonna haigused jm. Keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehädad - allergiad, kasvajad. Väärast eluviisist - toit, liikuvus, suits, alkohol, keemilised ühendid, kiirgused. Näiteks loote väärarengud. Punetised Normaalse lapse ja alkoholist mõjutatud lapse aju Click to edit Master text styles Second level Third level
· rahvastiku eagruppide järgi, näiteks eakad inimesed, lapsed jne; · haiguste või meditsiinierialade järgi, näiteks diabeet, astma, reuma, kardioloogia, onkoloogia, nakkustõrje jne; · tegevuskoha järgi, näiteks operatsiooniosakond, funktsionaaldiagnostika jms; · probleemi tüübi järgi, näiteks haavad, stoom jne. Intensiivõde on õendusala spetsialist, kes osutab õendusabi kriitilises terviseseisundis patsiendile, kellel esineb kas reaalseid või potentsiaalseid elutähtsate organsüsteemide talituse häireid, tema terviseseisundi stabiliseerimise, parandamise ja säilitamise eesmärgil. Intensiivõde osutab tervishoiuteenust igas eas patsientidele ambulatoorses, haiglaeelses ja haigla-etapis nii koostöös teiste tervishoiumeeskonna liikmetega kui ka iseseisvalt. Intensiivõenduse eesmärk on kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi terviseseisundi stabiliseerimine, parandamine ja säilitamine. Intensiivõenduse ülesandeks on:
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6
ovaalne näokuju , lame ninajuur , viltused kõõrdsilmad nurkadega allapoole . Haigust kirjeldas esimesena Prantsuse geneetik Jérome Lejeune 1963. aastal. 4 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonnast · Nakkushaigused Soolenakkused(salmonelloos) , mumps , HIV-viirus , tuulerõuged , punetised jm.. · Organite ja organsüsteemide haigused Suguelundkonna ja veresoonkonna haigused jm .. · Loote väärarengud ( Ema eluviisidest : alkohol , nikotiin, raseduse ajal põetud haigused , kiirgused jne .. ) Lisad. Kassikisa sündroomiga laps Downi sündroomiga laps 5 Punetised Dna analüüs 6 Kasutatud kirjandus http://www.sjg.edu.ee/loodus/esitlused/haigused_pentson.ppt http://et.wikipedia
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2020 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7
pingepeavalud); stress, unetus, vererõhu ja südame löögisageduse tõus; Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime vähendamine Sümptomaatiline: KNS pinge vähendamine, selle kaudu organsüsteemide töö normaliseerimine Võimalik, kuni funktsionaalsed häired stressori kestvast toimest ei ole muutunud somaatiliseks, st. taaspöördumatuks. Ravi (2) Taastusravi liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi, mudaravi, aparaatse füüsikalise ravi eriliigid, akupunktuur Ambulatoorne töö või elukoha läheduses asuvas taastusravikeskuses (polikliinikus) üksikprotseduuri või kompleksravipaketina Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA
Kindlate järelduste tegemiseks on vaja teha biokeemilised katsed. Suhteliselt lühikese aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad olla tingitud dopingaine kasutamisest on ülikiire lihasmassi juurdekasv, kogu keha paistetus, juuste väljalangemine, akne, maokrambid ja üldine halb enesetunne. Psüühilised muutused on suurenenud seksuaalhuvi, eriline karmus, agressiivsus. 7. Vananemine on normaalne bioloogiline protsess, mis seisneb organismi kõikide kudede, organite ja organsüsteemide degeneratiivsetes muutustes. Inimestel kaasnevad vananemisega olulised muutused ka vaimses sfääris ning psühhikas. Vananemine toob kaasa nii füüsilise kui ka vaimse töövõime languse, suurema haigestumise, mälu nõrgenemise, nägemise ja kuulmise halvenemise. Vananemismuutused koetasandil: kuivamine, rasvumine, hüübumine ja jäigastumine. 8. Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustavad kas
maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organsüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismideks nimetatakse vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine
terviseriskidele. Iseäranis tundlikud naha- ja limaskestaärritusele on aga lapsed. Viimased on oluline riskirühm ka seetõttu, et võivad õnnetuse tagajärjel kokku puutuda või isegi alla neelata suuremaid koguseid kemikaale korraga. Sellisel juhul järgneb (olenevalt kahjustavatest kemikaalidest) üldjuhul tõsine intoksikatsioon, mille lõpp võib olla traagiline. Teiseks riskirühmaks on vanemad inimesed, kelle kõikide organsüsteemide funktsioon on enamasti langenud, mis muudab nad vastuvõtlikumaks ohutegurite kestvale toimele. Haavatavamad on ka erinevate krooniliste hingamisteede haigustega inimesed, kellel võib pideva ärrituse tulemusena haigusseisund veelgi süveneda või kujuneda hoopis uus haigusvorm (nt astma teke jm). Erinevate kodukeemia kemikaalide mõju tervisele Haigusnähud tingib reeglina pikemaajaline kokkupuude kodukeemia kemikaalidega. Tavaliselt
diagnoosiga haigetel ja samas esineb erinevatel sündroomidel palju ühiseid tunnuseid, on püütud kromosoomhaigusi seletada mittespetsiifilise kromosoomse tasakaalustamatusena (chromosomal imbalance). Teisalt arvatakse, et kromosoomhaigused on hoopis geeni doosi haigused. Näiteks Downi sündroomi puhul võiks 21. kromosoomi geenide (tegelikult ju normaalsete geenide) poolt kodeeritud valkude üleproduktsioon rikkuda raku biokeemilise tasakaalu, mistõttu häirub organsüsteemide areng ja funktsioon. Kromosoomianomaaliaga rakud jagunevad aeglasemalt ja sellest tingituna muutub kudede ja organite kasvutempo. Võimalik, et ka see aitab kaasa arenguhäirete tekkele. Kuigi kromosoomhaiguste puhul võib olla tegemist terve kromosoomi või selle osa trisoomia või monosoomiaga, taandub sündroomi kriitiline piirkond tegelikult väga väikesele kromosoomialale (vt. tabel 24). Nii näiteks on Downi sündroomi puhul tegemist terve 21
inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem õhukonditsioneeridega ruumides Haavatavad populatsioonid peaksid rohkem tähelepanu pöörama ennetamisele Jalgpallurite seas on osutunud tõhusaks dehüdratatsiooni vältimine ja trenniaegade muutmine jahedama temperatuuriga päevaaegadele Kuumarabanduse ravi Kohene jahutamine ja organsüsteemide ülevalhoidmine on põhilised terapeutilised võimalused kuumarabandusega patsientidel Efektiivne kuuma hajutamine sõltub kiirest kuumuse ülekandest kehasisemusest naha pinnale ja nahalt keskkonda Hüpertermiaga inimestel on kuumuseülekanne lihtsustatud aktiveeritud nahapinna vasodilatatsiooniga Külm vesi ja jää nahapinna mahajahutamiseks Lisaprotseduurid vältimaks mahajahtumist Farmakonide raviefekti pole siiani tõestatud Kokkuvõtteks
· Generalistide strateegia: sõltuvus eluks vajalike sisendite tasandil väike. Kasutatakse mitmeid tasandeid. Eelis anda alati uusi kohastumusi 6. Polüfunktsionaalsus- ühele biostruktuurile mitu sõltumatut kasutusala. Näiteks: põdra jäsemed tagavad aktiivse kulgemise, kaitse ja vahendi toidu väljakraapimiseks. Makroevolutsiooniline regress (Näiteks ehitustüübi ja aktiivset elutegevust soodustavate organsüsteemide lihtsustumine. Ilmneb seoses parasitismiga, eriti kohustusliku parasitismi korral) Siseparasitism: · Taandarenevad: aktiivset elutegevust tagavad organsüsteemid (meeleelundid, toitumise ja seedimise süsteem) · Eelisarenevad: kehakatted, kinnitusorganid, sugunäärmed (domineerib liitsugulisus. Põhirõhk järglaste taastootmisel, seepärast on siseparasiidid väga viljakad)
üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon
· nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod
BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3. Vananemisjärk ehk raukumisjärk ehk seniilsusjärk - organsüsteemide töö häirub, langeb bioloogiline aktiivsus, ei paljune. 4. Surm ... organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine loomulik patoloogiline haigustest vägivaldne kliiniline bioloogiline Teadvust pole, süda ei tööta, Rakud hävinud, aju surnud, vereringet pole, ei hinga, reflekse pöördumatu, võimalik
BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3. Vananemisjärk ehk raukumisjärk ehk seniilsusjärk - organsüsteemide töö häirub, langeb bioloogiline aktiivsus, ei paljune. 4. Surm ... organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine loomulik patoloogiline haigustest vägivaldne kliiniline bioloogiline Teadvust pole, süda ei tööta, Rakud hävinud, aju surnud, vereringet pole, ei hinga, reflekse pöördumatu, võimalik
KT nr2 (Rakendusboiloogia) 1)Biotehnoloogia mõiste (Seened ja bakterid) Rakendusbioloogiaon bioloogia haru mis tegeleb bioloogia seaduspärasuste ja teadmiste rakendamisega praktikas Rakendus alad: *meditsiin *veterinaaria *põllumajandus *aiandus *metsamajandus *biotehnoloogia *geenitehnologia *tõu ja sordiaretus Rakendus bioloogiat toetavad: *biokeemia *biofüüsika *biogeograafia *jt Ka looduskaitses on vajalik tunda elusloodust. Biokeemia uurib organismide keemilist koostist ainevahetusprotsesse,biokeemilisi reaktsioone. Meditsiin ja veterinaaria ei saaksläbi ilma biokeemiata. Biofüüsika uurib füüsikalisiprotsesse. Biomeetria-modeleerib organisme ning katsetab. Taime ja loomageograafia uurib taimede ja loomade levikut maal. Looduskaitse eesmärgiks on elukeskkonna ja looduse mitmekesisuse säilitamine Biotehnoloogia-on tehnoloogia mis põhineb organismide omastel protsessidel,nende elutegevusel on väga vana tehnoloogia,mis on...
protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik Põhjused: 1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2. välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist) 3
Laps näeb und. Loode pissib ja on valmis sünniks. Peale selle on raseduse ajal kriitilised perioodid: I periood on see kui blastula hukkub iseenest. See võib olla kuskil 15 päeva peale viljastumist. II kriitiliseks perioodiks on 16-60 päev, kus võivad tekkida väärarengud, mille tagajärjel hukkub loode või sünnib väärarengutega. Peale 60.- ndat raseduspäeva enam väärareguid ei teki (v.a suguelundite väärarengud). Tekivad vaid organsüsteemide talitlust häirivad väärarengud, 18-22 päeval võivad esineda lootel ka kohanemishäired. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese aregu mõistmist? Loengus peale õppefilmide vaatamist sai palju selgemaks, kuidas loode emaüsas areneb. Minu jaoks oli väga hämmastav see, et kui ema laulab või kuulab ühte laulu pidevalt või kordab luuletust raseduse ajal, on laps seda võimeline peale sündi mäletama. Embrüonaalsete protsesside
3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist. 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks olema piisavas koguses. 5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. • Väike doos ei tarvitse põhjustada mingeid hälbeid 6. Teratogeeni võimalikud kahjulikud toimed: • loote hukkumine • väärarengute teke (kergemad, raskemad - I trimester) • kasvu pidurdumine (üldine kasv, organsüsteemid) • häired organsüsteemide funktsioonides • ei saa välistada, et sünnib terve laps 21. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda? Kui naine reproduktiivses eas: Naine peab informeerima, kui ta planeerib rasestuda Peab veenduma et naine ei ole rase Nõustama efektiivse kontratseptioonist Rase naine: Äraproovitud ravimid, tuntud ravimid 22. FDA Pregnancy Categories. Milliseid ravimeid rasedatel võib/tohiks kasutada (ka enamasti kasutatakse)?
ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: · Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). · Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). · Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). · Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Missugused harjutused on tervisele parimad? On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Kuid missuguseid nendest valida? Üks
Geeniteraapia organismis asendatakse defektne geen tervega. Eriõpetus näiteks Down'i sündroomiga laste puhul. 8. Mittepärilikud haigused Sõltuvad keskkonnateguritest.Haigused, mis on tekkinud lootel (ema eluviisi dest: alkohol, nikotiin jne; raseduse ajal põetud haigustest: punetised jt.) Looteväärarengud on tingitud kahjulikest keskkonna teguritest või last ootava naise haigustest. Nakkushaigused kuuluvad mittepärilike haiguste hulka. Organite ja organsüsteemide haigused suguelundkonna, veresoonkonna haigused jm. Keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehädad allergiad, kasvajad. Väärast eluviisist toit, liikuvus, suits, alkohol, keemilised ühendid, kiirgused. Näiteks loote väärarengud. 9. Kasutatud Allikad www.wikipeedia.com http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=466&idr=GEUOv1EDMaGdm98Eaya2 g0IYHc www.google.com www.neti.ee
nakatunute pereliikmeid. Helikobakter pylori (sinine) koos sooleepiteelrakkudega (oranzid) Foto: Brinkmann Kahjuks ei ole kaugeltki kõik bakteriga nakatanud ise teadlikud, missugune ohuallikas nende maos tegelikult elab ning kui palju vaeva ja kulutusi sellega paratamatult kaasneb. On fakt, et helicobacter pylori toksiline ning DNA-d kahjustav toime viib varem või hiljem erinevate tüsistusteni ja tervete organsüsteemide kahjustusteni. See tõvestav mikroob on leitud üle 90% maovähki haigestunutest ning bakteri olemasolu tõstab juba iseenesest riski maovähki haigestumiseks vähemalt 2-6 korda. Lisaks haavandite põhjustamisele, tekitab helicobacter pylori toksiine ja ensüüme eritades palju laiemat kahju, kui inimesed üldjuhul arvata oskavad. Vere kaudu levivad bakteri toodetud mürgid organismis kõikjale ning sellest võib alguse saada põhimõtteliselt ükskõik milline järgmine haigus.
Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust.
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks
Lihaveis- toore kehaehitusega,paksu tihke nahaga,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, jämedate jalgade ja suure peaga.luustik peenem kere on sügav,lai.ainevahetus aeglane.piimaorganid vähearenenud.Tööveis-ka toore kehaga,paksu naha,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga,suure pea ja jämedate jalgadega.nahk kaetud tugeva pika karvaga.rasvkudet vähe.ainevahetus keskmisel tasemel,mis laseb loomal rasket tööd teha.Interjöör- looma organismi organite,kudede ja organsüsteemide ehitus, funktsioon ja maht.luustik,lihastikLoomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed- mõõtekepp,sirkel,mõõtelint(kõrgus-,laius-,pikkus,sügavus- ja ümbermõõt)Välimiku hindamise põhimõtted- silmajärgne hindamine,mõõtmisega ja pildistamiselVeiste välimiku lineaarne hindam.-kehtestatud INTERBULLI poolt, et lineaarselt peab olema hinnatud min. 12 keharegiooni või tunnust.hindamismeetod seisneb selles,et
Kui neerud lakkavad töötamast ei saa keha enam jääkaineid väljutada, seega jäävad mürgid verre, kurnavad ja lagundavad kogu organismi. Organism saab mürgituse, kehasse võib koguneda liigset vedelikku, vererõhk võib tõusta, ei pruugita enam toota piisavalt punaseid vereliblesid, vereloome jääb reguleerimata ja organismi happelis-leelise tase pole enam tasakaalus. Neerud on organismi filtriks. 2) Milliseid muutusi toob neerude töö lakkamine kaasa teiste organite ja organsüsteemide töös? - Mõjutatakse südame tööd – kui neerud ei suuda organismist liigset vedelikku väljutada, muudab see südame töö raskemaks, sest verd tuleb pumbata vedeliku suurenenud vastusurve tingimustes ja vererõhk tõuseb. Maks saab mõjutada, sest neerud teevad organismi jääkainetest puhastamisel maksaga koostööd. Kogu keha ja kõik organid on häiritud, sest neerud toodava ensüümi, mis aitab punastel verelibledel valmida. Kui punaseid vereliblesid ei
hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. 6. Kuidas jaotatakse surma? Kliiniline ja bioloogiline. Kliinilisest surmast on võimalik välja tulla. 7
katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: * Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). * Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). * Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). * Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Missugused harjutused on tervisele parimad? On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Kuid missuguseid nendest valida? Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus
Tehnikaid kombineerides tekibki tervik- liikumine (nt pealevise = palli püüdmine + üleshüpe + vise). Tehniline liigutusvilumus on õpitav ja arendatav ning ilma rakenduseta kustuv nähtus. Psüühiline valmisolek sõltub muu hulgas kesknärvisüsteemi funktsionaalsest seisundist, sotsiaalsest küpsusest ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust. Treeningu ja võistluste eesmärgid on erinevad. Sportliku töövõime arendamine toimub pikaajalisel kohanemisel treeningukoormustega. Võistlused realiseerivad saavutatud treeninguefekti. Järelikult erinevad omavahel tree- ningu ja sportliku vormi ajastamisele suunatud tegevused. VÕISTLUSTEKS VALMISTUMINE
Peab olema ainult üks määrav tunnus (sümptom), mis moodustab iseloomuliku (kliinilise) pildi Iktarus võib olla:... valige üks või mitu (naha, limaskestade, skleerade kollasus) Hepaatiline ehk mehaaniline Prehepaatiline Posthepaatiline ehk mehaaniline Prehepaatiline ehk mehaaniline x Hepaatiline Ma väidan, et õed tohivad terviseseisundi hindamisel kasutada Gordoni skeemi, aga mitte meditsiiniteaduses kasutatavat organsüsteemide läbivaatuse põhist skeemi. Valige üks Väär x Tõene Millega algab haige uurimine? Valige üks Haige süstemaatilise vaatlusega ehk inspekteerimisega Haige ärakuulamisega, haige avaldab oma kaebused x Haige süstemaatilise küsitlemisega ehk anamneesi kogumisega Mis iseloomustab kooma raskusastet? Valige üks Heathrow koomaskaala 5 Wales koomaskaala
tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid Hormoonide erinevad ülesanded organismis (homeostaas). o Signaali võimendumine o Regulatsiooniefektid o Signaali realiseerumine o Homeostaas- stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). o Aromaatset tuuma sisaldavad o Steroidsed o Peptiidid ja valgud Hormoonide süntees organismis endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (kus tehakse, mis edasi saab)? o Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon.
munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3. Reaktsiooni norm; homeostaas ja homeostaasi mõjutavad tegurid. Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus. Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talituseks. Homeostaasi mõjutavad: kehatemperatuur; happe-leelis tasakaal (vereseerumi pH 7,35-7,45); soolade kontsentratsioon; hapniku kontsentratsioon (PO2 75-100 mmHg); vedeliku kogus. 4. Haiguse mõiste, haiguste jaotus ja haiguste riskifaktorid. Krooniliste haiguste tekkepõhjused. Haiguste diagnoosimise põhiprintsiibid; haiguste prognoos. Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1
oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: · Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). · Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). · Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). · Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Mis on tõrge kehalise kasvatuse tundidele? Kuigi Eesti koolide kehalise kasvatuse tundide hulk on Euroopa väiksemaid, jätavad koolijuhid
populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga
tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. arimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Norm päevan annus 700-900 mcg. Homeöostaas - stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks. Näiteks: insuliin: toodetakse kõhunäärmes, vastutab glükoosi sisalduse reguleerimise eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. - keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada - üksikreaktsioonide rada, milles lähtesubstraat muundub lõpp- produktiks.
Enne 28. rasedusnädalat sündinud lapsed jäävad eakaaslastest üldjuhul lühemaks ja hapramaks. Enneaegsust võib defineerida kahte moodi: 1. sünnikaalu järgi madal sünnikaal, vähem kui 2500 g; 13 2. raseduskestuse järgi lapse küpsusastme ja arengu prognoosi täpsemaks määretlemiseks sobivam. Ka ajalisena sündinud laps võib olla üsasisese kasvupeetuse korral madala sünnikaaluga (Utsal 2006). Loote organsüsteemide areng toimub erineva kiirusega. Seetõttu on enneaegsete laste probleemid esimestel elukuudel tingitud eelkõige organismi ebaküpsusest: · Enamikul enneaegsetest lastest esineb hingamispuudulikkus, mis on tingitud kopsude ebaküpsusest (Utsal 2006). · Silma võrkkesta ebaküpsusega võib kaasneda ka enneaegsete retinopaatia (silma võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007).
Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Monohübriidne ristamine: - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. GENEETIKA JA MEDITSIIN 1. Mittepärilikud haigused, mille põhjus eiole DNA's. Organ ja organsüsteemide haigused(sugueludnkonna, veresoonkonna haigused), väärastunud eluviisidest (vähene liikumine, toitumine, suitsetamine, alkohol jms), keskkonna ja organism koosmõjust tingitud tervisehädad (allergia, kasvajad) Nakkushaigused Viirushaigused- AIDS, hepatiit, tuulerõuged, punetised, mumps, herpes. Bakteriaalsed haigused- salmonella, tuberkuloos, süüfilis.
· Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng
koeproov koorioni hattudest). Suguvõsa uuringud. Pärilike haiguste pröfülaktika. Vähkkasvajate tekkepõhjuste uurimine ja mittekirurgiliste ravimeetodite väljatöötamine. 3) Mittepärilikud haigused Sõltuvad keskkonnateguritest. Loote väärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest. Nakkushaigused on mittepärilikud. Mittepärilikud on ka organite ja organsüsteemide haigused. 4. Vähkkasvajate tekke mehhanism. Onkogeenid, onkosupressorgeenid. Kasvajad. Kasvaja tekkeks ca 6-7 mutatsiooni; Kasvajate geenid: - onkogeenid (teada ca 50); neil on oluline roll organismi paljunemisstaadiumis, hiljem ei tohiks enam avalduda. Kiirelt arenevat loodet vaadeldaksegi mõnikord kasvajana. - onkosupressorgeenid (~12), nn allasurujad: geenid, mille produktid (valgud) takistavad onkogeenide avaldumist
Kuna jooksmisel on suurel hulgal lihaseid tegevuses, tuleb enne kui ka pärast jooksmist lihaseid venitada. Jooksmine arendab mitmeid võimekusi nagu aeroobset, motoorset ja tugi- ja liikumissüsteemi võimekust. 5 Aeroobne võimekus seisneb selles, kui kaua suudab keha mingi aja jooksul teatud tingimustes taluda kestvat kehalist pingutust. See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine.
ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) 2. Innerveerima Närvidega varustama 3. NS ülesanded a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7
eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng
regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Inimesel kui kõrgemal organismi arenguetapil tagab ta ka psüühilise tegevuse - tundmused, meeleolud, emotsioonid, samuti teadvuse, kogemused, mõtlemise ja selle rakendamise -
kannatusi;5.toetada kriitilises terviseseisundis olevat patsienti ja tema perekonnaliikmeid;7.vajadusel valmistada patsient ette väärikaks surmaks ja aidata perekonda 9 kriisi korral Intensiivõde-Õenduse spetsialist Osutab õendusabi kriitilises terviseseisundis patsiendile, kellel on reaalseid või potensiaalseid elutähtsate organsüsteemide talitusehäireid Osutab õenduabi igas eas patsientidele ambulatoorses, haiglaeelses ja haigla- etapis On meeskonna liige 18.Arvutamine ja ravimite manustamine I Kui on antud mg ja ml ja tahad % teada Näiteks: 5 mg – 2,0 ml 5* 100 = 500 = 0.25 % 2*(1000) 2000 II Kui on antud % ja ml ja tahad mg teada Näiteks: 20% - 2,0 ml 20* 2*1000 = 40 000 = 400 mg 100 1 g = 1000 mg = 1000 000 IU 0,1 g = 100 mg 0,01 g = 10 mg 0,001 g = 1 mg
Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme b) mediastinum e. südamepaun) Norm Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Välistele ülepiirilistele signaalidele ja sisekeskkonna teatud tingimuste muutumisele haiguste korral reageerib organism füsioloogiliste ja morfoloogiliste kohanemisreaktsioonidega, püüdes nii säilitada homeostaasi. Homeostaasi mõjutavad: 1. Kehatemperatuur 2. Happe-leelis tasakaal 3. Soolade kontsentratsioon 4. Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
annaabi.ee 
