8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid
Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega. Mitselli pinnale seostuvad lõhustumata fosfolipiidid.. Hüdrolüüsumata jäänud triglütseriidid imenduvad vähesel määral mikrotilkadena. Kuidas vees lahustumatud lipiidid organismis liiguvad? Nad tuleb muuta veelembesteks. Peensoole limaskestas toimub triglütseriidide ja fosfolipiidide resüntees (ja külomikronite moodustumine) (sooleepiteelirakk= enterotsüüt). Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad enterotsüütides külomikroniteks, 20-30 min. pärast rasvase toidu söömist ilmuvad KM lümfi, sealt edasi verre 1-2 tunni pärast..55 % triglütseriididest kantakse laiali väga madala tihedusega lipoproteiididena. Lipoproteiin, ø, Kole- Kolesterooli Fosfolipiidid, Proteiinid, Triglütseriidid,
substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur.
ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on: o Liigsöömine ja liikumisvaegus. o Puriinirikka toidu tarvitamine (liha, subproduktid, kaunviljad). o Rohke alkoholi tarvitamine. o Pärilik eelsoodumus. o Mõned haigused: ateroskleroos, isheemiatõbi, hüpertensioon, diabeet. (Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest. Normaalselt on kusihappe süntees ja organismist eritumine tasakaalus. Mingi häire tagajärjel võib tasakaal kaduda ja tekib liigne kusihappesisaldus vereseerumis hüperurikeemia. (Reumatoloogia, 2000) Hüperurikeemiaks loetakse seisundit, mil uraatide konsentratsioon seerumis või plasmas on tõusnud meestel > 420 µmol/l ja naistel >360 µmol/l. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999)
Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? o 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik (selgitus). o Metabolismi ülesanded: Energia omastamine väliskeskkonnast Toitainete omastamine ja kasutamine biosünteesiks Biomolekulide lagundamine ja resüntees Lõpp-produktide väljutamine Mürkainete detoksifikatsioon Anabolism ja katabolism (assimilatsioon, dissimilatsioon). o Anabolism- biosüntees (assimilatsioon) Vaheühenditest eelühendite süntees Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon)
sõltuvus: -Suurtel võimsustel tööaja pikenemine kutsub esile võimsuse ulatusliku languse -Väikestel võimsustel tööaja pikenedes, on võimsuse langus oluliselt vähem väljendunud 4. Maksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 1. Maksimaalse võimsusega - kestus 20-30 sek. - esimesed väsimusnähud 10- 15 sek pärast - töö toimub anaeroobsetes tingimustes - hapnikuvõlg 7 - 8 l - ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel - hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe - KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes - ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine. Saavutusvõimet määravad tegurid: - Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht - Närvilihasaparaadi labiilsus - KNS funktsionaalne labiilsus - Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse otstarbekohasus
Kreatiin muudetakse ensüüm kreatiinkinaasi abil kreatiinfostaadiks.Lühiaegsetel pingutustel on kratiinfosfaat peamine limiteeriv energiatootmise faktor. Peale ATP varu kasutamist 1-2sek jooksul sünteesitaksse ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30 -45sek. Toidulisandina tõstab kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%.Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Teiseks, kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal võib suureneda peale kaheminutilist pausi 30%, seega on ta tähtis ka korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, bändis, jäähokis, jõutreeningu korral. Liha ja podagra puriinid. · Liha lipiidid, liha maitse Liha töötlemine: veesiduvus, töötlemistemperatuurid Suitsutamine - ~200 ühendit, happed, aldehüüdid, fenoolid Kala Rasv ja valk. Veesisaldus 50-85 %, mida lahjem, seda rohkem vett. Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett
· Imendub peensoolest aktiivtranspordiga ja difusiooniga (pärsivad liigne alkohol, kohv ja rohke suhkru tarbimine) · Osa koliinist fosforüülub fosfokoliiniks (enterotsüütide membraanides) kehaomaste fosfatidüülkoliinide (letsitiinide) süntees · Kudedesse fosfokoliin + vähesel määral koliin Biofunktsioonid: 1. Vajalik letsitiini ja neuromediaator atsetüülkoliini sünteesiks 2. Müeliini ehitus 3. Metioniini resüntees 4. Kolesterooli metabolism Defitsiit: tavaliselt ei teki, sest saadakse kolmest kohast Tunnused: · Lipotroopne faktor rasva ladestumine maksa, hemorraagia, vereõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine Allikad: · Muna, kalamari, sardiinid, makrellid, kanamaks, kapsas, kaunviljad, õllepärm, piim Kasutamine: · B1, B8, B10, B12, A · Alkoholism, ekseem, lihaste düstroofilised muutused, maksatsirroos, hepatiit,
b) limakiht harjasäärise membraanil (transporditakistus) c) enterotsüütide lipiidmembraan (rasvhapped ja monoglütseriidid lähevad enterotsüüti, mitsellide koostisosised, mis ei tungi soolerakku, vabanevad ja on valmis uusi rasv- koostisosiseid vastu võtma). Pärast rakumembraani läbimist toimetatakse monoglütseriidid ja rasvhapped madalmolekulaarse valgu poolt endoplasmaatilisse retiikulumi, kus toimub triglütseriidide ja lipiidide resüntees. Selleks tuleb rasvhapped aktiveerida ja esterifitseerida (esterdatakse ka fosfolipiidid, kolesterool re- esterifitseeritakse ning iileumis toimub ka kolesterooli resüntees). Uuesti sünteesitud triglütseriidid ja lipiidid ümbritsetakse spetsiaalse kestaga, mis sisaldab peale kolesterooli ja fosfolipiidide ja glükoproteiine: moodustuvad külomikronid, mis jõuavad sekretoorsesse põiekesse, mis lateraalse rakumembraaniga kokku sulab ja
ei transkribeerita. 14. DNA rekombinatsioon Järglase alleelide kombineerumine koosneb kahest poolest: juhuslik valik (millised alleelid satuvad) crossing-over ehk homoloogiline rekombinatsioon Homoloogiline rekombinatsioonon lõikamise-kleepimise protsess: homoloogilised kromosoomiosad vahetavad vastavalt oma DNA. Toimub meioosi käigus. Eksonukleaas Endonukleaas: üheahelaline DNA RecA (Rec51 eukarüoodil) vahendatud invasioon Äralõigatud osa resüntees homoloogse DNA alusel Holliday ristumine (crossover points) Ristumiskohad lõigatakse katki: kaks erinevat kleepumisvõimalust Holliday ristumine: a)Homoloogsed DNA-d joonduvad (b) Lõiked kummagi DNA ühes ahelas ( endonukleaas lõikab) (c) lõigatud ahelad ristuvad ja moodustub Holliday struktuur (d) DNA ahelate liikumisel moodustuvad heterodupleks regioon ( Holliday struktuur x-kujuline) (e) Holliday struktuuri lahenemine
on just ATP resünteesimehhanismide võimsus, mis määrab ära ATP kontsentratsiooni stabiilsena hoidmise, kui kontsentratsioon langeb pika intensiivse kehalise töö tulemusena süveneb väsimus ja intensiivsus langeb. ATP+VESI->ADP+P (7,3 kcal/mol energia vabaneb) HÜDROLÜÜS ATP+VESI<-ADP+P+7,3 kcal/mol RESÜNTEES 3. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine: Kreatiinfosfaadi anaeroobne lõustamine – Kreatiinfosfaat loovutab oma energiarikka fosfaadi, mis liidetakse ADP-le. Saadud energia abil toodetakse ADP + P = ATP. Reaktsiooni tulemusel vabaneb kreatiini molekul. Taastumise ajal taastatakse ammendunud kreatiinfosfaad varud, liites fosfaadi kreatiini külge. Selleks kulutatakse energiat, st energiat
(joonis, õpik II, lk 118, joonis 84) Triglütseriidi molekuli biosüntees: Tekkinud atsüül-CoA ja glütserool-3-P baasil sünteesitakse triglütseriidid. Rasvhappe jääkide liitmine toimub astmeliselt ja biosünteesi vaheühenditeks on fosfatiidhape ja diglütseriid. (joonis, õpik II, lk 105, joonis 72.). nende biosüntees toimub peamiselt maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas. Peensoole limaskestas toimub organismispetsiifiliste triglütseriidide resüntees. Neid vajatakse nii soole limaskestarakkude energeetilise vajaduste rahuldamisek kui ka saadetakse külmikroniteka teiste kudede kautusse. Rasvkoes toimub see triglütseriidide salvestamiseks. Tekib depoorasv. Maksas toodab triglütseriide kogu organismi tabeks. Ketokehad: Rakude energiavajadused rahuldvad tavaliselt glükoosi ja rasvhpete oksüdatiivne lõhustamine. Samal ajal toimub aga ka ketokehade kasutamine perifeersete kudede rakude energia vajaduse katteks
hapnikuga rikastatud vere kopsudest südamesse, kust see pumbatakse arterite kaudu töötavatesse lihastesse. Veri kandub arterite kaudu töötavatesse lihastesse. Veri kandub arterite kaudu tuhandetesse väikestesse arteritesse ehk kapillaaridesse, mis ümbritsevad üksikuid lihaskiude. Seega kolmandas, lihaste süsteemis transformeeritakse hapnik kapillaaridest lihasrakkudesse. Lihasrakkudes asuvates mitokondrites toimub hapniku kasutamise teel ATP resüntees. 60 Hapniku transpordi esimeseks komponendiks on seega kopsud. Sõudjatel on väga suur kopsumaht, suurim mõõdetud väärtus on 9,1 liitrit. Sarnaselt teiste spordialadega suureneb ka sõudmises kopsuventilatsioon proportsionaalselt hapnikuvajadusega. Sõudjatel on suurim mõõdetud väärtus 243 liitrit minutis, kuna treenimata inimeste kopsuventilatsioon võib kehalisel tööl ulatuda 120 - 180 liitrini minutis
(spetsiifilised struktuurid) vahendusel. Sünapsid jagunevad keemilisteks ja elektrilisteks. Neuromuskulaarne sünaps on keemiline sünaps, kus erutuse ülekanne toimub motoorselt värvilt skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) atsetüülkoliini vahendusel. Atsetüülkoliini vabanemine toimub eelkõige presünaptilise membraani aktiivsetelt punktidelt (vesiikulid ja graanulid, kus deponeeritakse atsetüülkoliini valkudega seotult). Toimub ppidev atetüülkoliini resüntees ja presünaptilisel membraanil tühjenenud vesiikulid asendatakse uutega. Atsetüülkoliin vabaneb aktiivsetelt punktidelt sünapsipilusse, kandudes edasi lihskiu lõpp- plaadini, ühineb postsünaptilise membraani kolinoretseptoritega, moodustades kompleksi "atsetüülkoliin retseptor". See põhjustab membraani struktuuri muutuse. Na+-kanalite avanemine põhjustab Na+- ioonide liikumise rakku ja membraani depolarisatsiooni. Tekib lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaal
Lühikesed rasvhapped imenduvad otse verre. Monoglütseriidi ja pikkade rasvhapete imendumiseks on nad vaja muuta veeslahustuvateks. Selleks seotakse nad sapphappega, kolesterooli ja fosfolipiididega. Vatsas hüdrolüüsub rasv glütserooliks ja rasvhapeteks. Glütserooli kasutavad ära mikroorganismid ATP tootmiseks. Rasvhapped vatsas ei lagune sest seal puudub hapnik. Soole mükoosa rakkudes toimub triglütseriidide resüntees, kus lihtmaolistel loomadel liidetakse 2 monoglütseriidi külge 2 rasvhapet. 9. Jõusöödad ja proteiinsöödad. Jõusöödad: · Teraviljad ja nende jahvatussaadused · Kaunviljad · Konservvili · Vilisegraanulid · Õlitaimede seemned ja nendest valmistatud koogid ning srotid 10.Söötade toiteväärtuse hindamise kaasaaegsed viisid. Söötade seeduvuse määramise viisid a. In vivo (loomkatse) b
INDEKS NB! A N adenosiintrifosfaat ......................... 15 normaalne tervislik seisund .......... 24 anaeroobne lävi ......................... 18, 35 neuraalne kohanemine ................... 19 ATP ................................................... 15 närvisüsteem .................................... 11 ATP resüntees................................... 15 O D organ .................................................. 9 diastoolne rõhk ................................ 17 organell ................................................ 7 organismi struktuuri tasand ......... 6
annaabi.ee 
