Sissejuhatus sotsioloogiasse (0)

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Lektor Tarmo Strenze
Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.& Stein , P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011

• Eksam : 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar.
  
• Referaat. Tähtaeg- 18 detsember
  
• Võimallikud lisa-kodutööd.
  

Tekstifailid on doc või rtf formaadis
Sotsioloogia-ühiskonnateadus
Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit.
Õigusteadus vs sotsioloogia
Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu.
Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri.
Ajalooteadus vs sotsioloogia
Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus.
Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi.
Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia
Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine.
Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine.
Wilhelm Wundt.sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelma sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega.
Teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Ka tavamõtlemine, religioon , kunst on reaalsuse tunnetamise vormid.
Teaduslik teadmine –süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav.
Teadmise süsteemsus
Tavamõtlemine:
Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust.
Teadus:
Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Teadmiste kontrollitavus
Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada.
Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid.
Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism, holism .
Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis.
Loeng 17.09.13
Sotsioloogia ajalugu
Ajaloo tähtsus või tähtsusetus
Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota
Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks.
Milline on sotsioloogia?
Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama
Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma.
Ühiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon
Normatiivne ( kuidas peab olema?)
Üksikjuhtumitega tegelemine- ajakirjandus , poliitikute sõnavõtud
Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia
Positiivne(kuidas tegelikult on ? )
Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia
Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus.
Sotsioloogia jaloo perioodid

• Eelajalugu(antiik,keskaeg, uusaeg - kuni 19.saj)
  
• Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus)
  
• Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920)
  

Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim , Max Weber
Auguste Comte

• sotsioloogia mõiste autor
  
• positivism
  

Ühiskonna arengustaadiumid

• teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks
  
• metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed
  
• positiivne(1800-)
  

Herbert Sepncer

• evolutsionism
  
• evolutsiooni tasandid - anorgaaniline ,orgaaniline,sotsiaalne
  
• evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine ( osadeks jagunemine)
  

Sotsiaaldarvinism

• Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine
  
• See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes
  

Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid.
Karl Marx

• Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog
  
• Dialektiline materialism
  

Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse.
Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse)
Ühiskonna osad

• Baas
  

Tootmisvahendid - inimesed,tööriistad,maa, kapital ,teadmised

Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus
Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika
Tootmisvahendid ja suhtes= tootmisviis
KLASSID

• Igas ühiskonnas on:
  

- tootmisvahendeid omav klass
- tootmisvahendeid mittevahendeid klass

• Kapitalistlikus ühiskonnas:
  

-kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali
-töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu
Ekspluateerimine

• Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse
  
• Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus
  
• Lisaväärtus- see osa töölise poolt loodud väärtusest,mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi.
  

Võõrandumine

• Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd
  
• Vabrikus tehtav töö on väga üksluine
  
• Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju
  
• Seega töö muutub inimesele vastumeelseks,samuti tema poolt loodav produkt
  

Inimkonna ajalugu
Tootmisviiside vaheldumine:

• Ürgühiskond-klassideta ühiskond
  
• Orjanduslik- orjad ja orjapidajad
  
• Feodaalne -talupojad ja mõisnikud
  
• Kapitalistlik-töölised ja kapitalistid
  
• Sotsialistlik-klassideta
  

KLASSIVÕITLUS

• Klassivõtlus on ajalugu edasiviiv jõud
  
• Klassihuvid
  

-Valitseval klassil : oma eeliste säilitamine
-Allasurutud klassil: valitseva klassi kukutamine

• Klassiteadvus-teadlikkus oma huvidest
  

Emile Durkheim
Sotsiaalsed faktid:
Inimestest sõltumatud ja suruvad end inimesele peale, piiravad teda.
Sotsiaalsed faktid

• Sotsiaalne morfoloogia-elanike arv,tihedus,paiknemine: teed ja ehitised
  
• Institutsioonid - majandus,poliitika,seadused,kunst,religioon,teadus
  
• Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid
  

Kollektiivne teadvus

• Moodustub individuaalsete teadvuste baasil
  
• On individuaalsetest teadvustest sõltumatu
  
• Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu
  

Religioon

• Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond.
  
• Religioon on ühiskonna enesetunnetus
  
• Jumala religioon asendub inimese-religiooniga
  

Enesetapud

• Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne
  
• Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest
  
• Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast
  
• Viimane tuleneb religioonist- protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel
  

MAX WEBER

• Verstehen(mõistmine) sotsioloogia
  
• Inimtegevuse sletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista
  

Ideaaltüübid

• Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima
  
• Ideaaltüüp e puhas tüüp- objekti lihtsustatud mudel
  

PIRN : VAADAKE SELLE NAISE NÄGU, TA ON PIDANUD NELI KORDA KANNATAMA ( NAISEL NELI LAST).