Lühikonspekt - sotsioloogia kui teadus (0)

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Sotsioloogia kui teadus
Mis on teadus?
Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst , religioon ja igapäevane mõtlemine ( argiteadvus ) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest.
Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi -mõtlemisega.
Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi , mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge.
Teaduslik teadmine on

• loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires)
  
• kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha
  
• selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud.
  

Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused.
Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon .
Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond , mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).
Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse- keskne ; religiooni staatus on pigem langenud.
Teaduse põhikomponendid

Empiiria , empiiriline uurimistöö – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine.

Teooria – olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning