Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu (1)

• anorgaaniline evolutsioon
  
• orgaaniline evolutsioon
  
• sotsiaalne evolutsioon
  

• kasv (laienemine, paljunemine)
  
• diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine)
  

• Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust.
  
• Industriaalne ühiskond on rahumeelne , detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust.
  

• Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused.
  

• Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord , religioon , kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt.
  

• Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital .
  

• Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel.
  

• ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism );
  
• orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass);
  
• feodalism (feodaalide ja talupoegade klass);
  
• kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass);
  
• kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism).
  

• klass an sich (klass iseendas ), inimesed kes ei mõista oma klassihuve;
  
• klass für sich (klass iseenda jaoks), inimesed kes mõistavad millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid.
  

• sotsiaalne morfoloogia: ühiskonna materiaalne substants (elanike arv ja paiknemine , teed ja ehitised, tehnoloogia jne.).
  
• institutsioonid : seadused, majanduselu, poliitika jne.
  
• kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst , religioon, müüdid jne.).
  

• igapäevane, profaanne sfäär; see millega inimesed suurema osa ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (näiteks töö);
  
• püha, sakraalne sfäär; sellised nähtused ja tegevused, mis on inimeste jaoks erilised, millesse suhtutakse austusega. Religioossed ideed ja toimingud kuuluvad sellesse sfääri.
  

Vilfredo Pareto (1848 – 1923)

Loogiline ja mitteloogiline käitumine

• loogiline ( ratsionaalne ) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile;
  
• mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile.
  

• kombinatsioonide jääk: loovus , kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele;
  
• agregaatide püsivus: hirm muudatuste ees, agressiivsus .
  

• emarebased: kannavad endas eelkõige kombinatsioonide jääki
  
• isalõvid: kannavad endas eelkõige agregaatide püsivust.