Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia haru, mis uurib ka majanduslikke nähtusi, nimetatakse majandussotsioloogiaks. Sotsioloogia vs. Õigusteadus Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu. Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia vs. Ajalooteadus
sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus).
Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ühiskond (lad k.) Logos mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium kooslus, rühm, ühendus Societas ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( ...
............................ 46 2 Saateks Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad.
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei
sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõttu võime ka öelda, et ühiskond on üksteisega läbipõimunud sotsiaalsete gruppide kooslus. Esmased ja teisesed grupid. Referentgrupid. Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad. Hoopis teistsugused olid sotsiaalsed suhted suurlinnades Kielis, Berliinis ja Londonis, mida ta tudengina külastas
suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol kultuur. Euroopas varisesid diktatuurid 70. Aastail, NL lagunes 80. aastate lõpus, tõstatus
Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ülesehitamisel on lähtutud pigem esimesest seisukohast, et filosoofiat võib käsitleda kui humanitaarteadust, mis on seotud eelkõige maailmavaateliste küsimuste käsitlemisega. Tesistest humanitaarteadustest erineb filosoofia eelkõige oma uurimisobjekti universaalsuse ehk üldisuse poolest.
raseduse ajal ja ka lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. See kohustus säilib ka lahutatud abikaasa suhtes. Vabaabielus sõltub selline kohustus ainult kaasa enda sisetundest, kohustust talle peale panna ei saa. Järgmiseks kehtib abiellunud paaridele õigus, et nad ei pea andma tunnistusi oma abikaasa vastu nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses. Selline õigus vabaabielus olevatele inimestele ei kehti. Mitmed sotsioloogid on uurinud inimesi, kes on abielus kui ka neid, kes on vabaabielus. Sellest uuringust järeldus, et vabaabielude korral on naised enamasti halvemas olekorras ning sõltuvad suuresti mehest. Suureks puuduseks vabaabielul on ka lugu ühisvaraga. Vabaabielus olles puudub teisel vabaabikaasal õigus poolele omandist ning omandisuhteid tuleb reguleerida kas omavahelisel kokkuleppel, mis võib sageli osutuda väga tülikaks ning närvesöövaks, või vastavate lepingutega
tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud. Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena. Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad, kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides, nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada.
õigussüsteem;õigusaktid • Kanooniline õigus - anglo-Ameerika=common law (kohtulahendite kaudu) - Skandinaavia • Hindu õigus - sotsialistlik (Hiina,Kuuba) - Mitte-läänelik Normid tekivad: tava kaudu Sotsioloogid arvavad: 1.läbi juhi 2.kriisiolukord 3.situatsioon esmakordselt 4.teiselt rühmalt ülevõtmine Õigusvälised Õigusnormid -vajalikkus -realiseerimine -kohustuslikkus Õiguses käsitletakse 3 sorti norme • Tava normid • Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad
a) Sissetulek tema jaoks ebameeldiv b) Haridus ja sissetulek b) Inimene ei taha valetada, kuna see on tema c) Haridus ja sotsiaalne päritolu jaoks ebameeldiv 2. Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid c) Inimene ei taha valetada, kuna kardab, et tema väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi lähedased saavad sellest teada kasvatavad. 10 aastat hiljem uurisid nad neid 5. Milline neist väidetest ei sobi kokku
Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine
Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus
Kuidas sotsioloogia mind mõjutab? Essee aines sotsioloogia Saamaks teada, kuidas sotsioloogia mind mõjutab, tuleb esmalt otsida vastust küsimusele ,,Mis on sotsioloogia?" Esimesena tulevad pähe sotsioloogid Saar ja Poll ning nende poolt pidevalt läbiviidavad uuringud, millest enam huvi pakkuvad ja samas ka ärritavamad on minu jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia
Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese vaatevinklist on "dharma" eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest.
Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia Positiivne(kuidas tegelikult on ? ) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro?
ja sotsiaalvaldkonnad, spordi institutsionaalsedorganisatsioonilised küsimused, sport individuaalse sotsioloogia seisukohalt, sport ja sotsialiseerumine, sport ja sotsiaalsed probleemid, sport ja interkultuursed küsimused. 1. SPORT JA ÜHISKOND 1.1. Spordi ja ühiskonna vaheline seos. Tänapäeval ei ole vaid spordi sotsioloogid inimesed, kes näevad sporti kui sotsiaalset fenomeni. Poliitikud, spordiametnikud ja samuti môned sportlased ühendavad üha sagedamini omavahel spordi ja ühiskonna. Eeldatakse, et eksisteerivad seosed kindla ühiskonnaliigi ja spordi vahel. Püüdes kirjeldada spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid tuleb meil arvestada mitmete raskustega, mis
Sellise käsitluse kohaselt on kõik pereliikmed nii kasvatuse objektid kui ka subjektid. Sellele vaatamata on näiteks Talkott Parsoni rolliteooria kohaselt jagunenud vanemlik roll kaheks: isa rolli peetakse enamasti ülesandekeskseks, samal ajal kui ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Kaudselt implementeerib selline käsitlus ka seisukohta, et laste hoidmine on eelkõige ema roll, isale jääb aga materiaalse kindlustaja ning "aineõpetaja" ülesanne.7 Paljud sotsioloogid käsitlevad vanemlust kui ühiskonna homogeenset nähtust, mida tihti arvatakse koguni loodusseaduste hulka kuuluvaks. See on normaalne vaimne seisund, milleläbi väljendatakse soolist identiteeti ning muudetakse paarisuhe täiuslikumaks. Järelikult on vanemlus tavadele ja teatud seadustele toetuv sotsiaalne institutsioon, mis on alati olnud ja alatiseks ka jääb inimeste jaoks loomulikuks ning ainuvõimalikuks elemendiks. 8
analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes Oht keskkonnale – näiteks geneetiliselt muundatud toiduained Eetilised probleemid – kloonimine 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid Ühiskonnauurijad ehk sotsioloogid ning rahvastikuteadlased ehk demograafid. Ühiskonda on vaja uurida,et valitsus saaks teha otsuseid antud andmete põhjal ning et teataks milline on ühiskonnatulevik(kui palju lapsi sünnib, kui palju on tööjõulisi elanikke, palju on riigid pensionäre, kas iive on posiiivne või negatiivne) Üks viis on rahvastikuloendus , Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada
STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase infoandmete olemasolul. (Representatiivne valik)
Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast lainet on islam nii traditsioonilistes maades kui ka diasporaas ja nelipühi kristlus, mis on väga
on asi läinud siis, kui järgmisel ostureisil selgub, et pangakaardil pole enam pennigi ja krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge libastuda noortel, kellele tundub, et "kogu maailm ju näeb, et mul pole seljas selle firmamärgiga rõivaid, mida teised kannavad" ja talle on väga raske, vahel võimatugi selgeks teha, et elu ja sõprus ei põhine pükstel/pluusil/botastel oleval firmamärgil, vaid muudel väärtustel. Kuidas veenda armastuse, hoolimise, kindlustunde tähtsuses, kui muu maailm ümberringi õhutab vaid tarbima ja kulutama.
Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja
pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist.
Ühiskond vajab mobiilsust kuna kui sotsiaalne mobiilsus puudub, pole ka võrdseid võimalusi. Majanduslik tähtsus: Majanduslik efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd on võimalik ära kasutada igaühe andeid. Kui sotsiaalne mobiilsus on ühiskonnas, siis peetakse neid ühiskond avatuks ja see tähendab, et need ühiskonnad põhinevad saavutustel ja mitte omistatud omadustel. Avatud ühiskondades põhinevad isklikel kvaliteetidel. 5) Miks sotsioloogid näevad Eestis kastistumise ohtu? Nt. Kui isal ei ole majanduslikult võimalik, oma lapsi koolitada, siis on suur tõenäosus, et ka tema lapsed, kes saavad kesise hariduse, ei ole suutelised oma lapsi koolitama, ning seelga kuuluvad ühiskonna kihti, kelle sissetulek on väike. 6) Mis on teie enda arvates Eesti põhiline sotsiaalne probleem, põhjendage oma arvamust. Valdav probleem Eestis on minu arvates alkoholism, kuna Euroopa riikides on Eesti alkoholi tarbimisel teisel kohal. Näha
suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
· Arstiabi oli kergem saadav linnas. · Tekkisid seltsid. · Massikultuur, mis oli meeldiv vaheldus rahvakultuurile, kaasaegsem. Eluolu Reguleerimata tööpäeva pikkus 10h, 12h isegi 14h. Mõnikord isegi pühapäev oli tööpäev. Piiramata öötöö. Laste tööjõu kasutamine. Kõige hullem oli elu Briti kolooniates. Teaduse saavutused 1908 USAs auto T-mudel H. Ford ja sellega kaasnev konveier süsteemi leiutamine ja rakendamine. Sotsioloogid on nim higi väljapressimise süsteermiks. Sellega hakati rakendama tükitöö. 1913 hakati rakendama konveier. Fordi T-mudel sai ameerika unelma sümboliks. Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja, juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti
vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab". Millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Wiki: Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Innovatsioonile on võimalik läheneda pea igast valdkonnast, suurimateks valdkondadeks kus uuritakse innovatsiooni on majandusteadlased, insenerid ja loodusteadlased, geograafid-regionaalsel tasemel, majandusajaloolased, sotsioloogid, poliitika, juhtimine. 2. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Innovatsiooni tuleb näha ettevõtete kontekstis ja sellisena, et innovatsioon annab ettevõttele konkurentsi eelise. Konkurentsi eelis on see millega üks ettevõte eristub teistes paljudest ettevõtetest, mis võimaldab tal edukas olla ja edukas püsida. Kuidas innovatsioon konkurentsi eelist tekitada saab?
grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil (amishid USAs, ortodokssed juudid). 3 Piiride säilitamine: ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Nt arstid, juristid ja sotsioloogid kasutavad üksteisega suheldes erialasõnavara, mis identifitseerib neid ja ajab segadusse patsiente, kliente ja teisi võõraid. Samuti on tänavajõukudel oma salajased käepigistused, erilised riided, zargoon ja muud tunnusmärgid, millest teised aru ei saa. Need loovad solidaarsustunde grupi sees ja kaitsevad võõraste sissetungi eest. Zargoon sots.rühma kõnepruuk. 7. Vähemusgruppide integreerumise mudelid Vähemusgruppe võib ühiskonnaga siduda mitmel viisil
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete,
Erapoolikus. Kuna konventsionaalne teadus ei aita meil otsustada, milline omavahel võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et idee oleks õige, vaid millised on selle tagajärjed - praxis (tegelik kasutus, Marx). Erapooletuse kaitseks. Erapoolikuse toetajad väidavad, et ühiskonnateadused ei saagi olla objektiivsed, kuna sotsioloogid on oma ideoloogiast mõjutatud maailmavaadete vangid. Relativism. Relativistid on laiendanud nende teadmiste ringi, mida võib pidada isikliku eelistuse küsimuseks, ning ühtlasi suurendanud ka inimeste õigust vastu vaielda. Inimõiguste demokraatiast saab teadmiste demokraatia - kõigi inimeste uskumused võivad olla ühtviisi tõesed. Kokkuvõte. Sotsioloogia arvestab sellega, et reaalsus on sotsioloogiliselt konstrueeritud;
Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva. Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. [4] 2.2. Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem
Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus)
Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3. Hääletamine kestab koos eelhääletamisega nädala. 4. Häälte lugemine. Esimesed valimistulemised selguvad 4-5 tunni möödudes. Ametlike tulemuste välja selgitamine kestab umbes nädala. Majoritaarsed süsteemid: Enamus valimiste süsteemid on kõige vanemad
kui järgmisel ostureisil selgub, et pangakaardil pole enam pennigi ja krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge libastuda noortel, kellele tundub, et "kogu maailm ju näeb, et mul pole seljas selle firmamärgiga rõivaid, mida teised kannavad" ja talle on väga raske, vahel võimatugi selgeks teha, et elu ja sõprus ei põhine pükstel/pluusil/botastel oleval firmamärgil, vaid muudel väärtustel. Kuidas veenda armastuse, hoolimise, kindlustunde tähtsuses, kui muu maailm ümberringi õhutab vaid tarbima ja kulutama.
Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva. Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. 0.2 Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. (1987.aastal teatati politseile rohkem kui 3 miljonist vargusest, ligi 6 miljonist
loomupäraselt programmeeritud ihaldama erinevaid jooni potensiaalsetes paarilistes. Mehed eelistavad naisi, kes on füüsiliselt atraktiivsed, terved ja noored, ning nad ihaldavad üldiselt seksuaalseid kokkupuuteid erinevate partneritega. Naised vaatavad välja mehed, kellel on staatust, jõudu ja raha, ning mehed kes on valmis end siduma ja kellele meeldivad lapsed. Evolutsioonilised psühholoogid on kogunud mitmeid tõendeid, mis toetavad neid hüpoteese. Paljud antropoloogid, ajaloolased, sotsioloogid ja psühholoogid on evolutsioonilist lähenemist teravalt kritiseerinud. Sotsiaalbioloogid kinnitavad, et tõenäoliselt põhiline mille poolest inimesed erinevad teistest liikidest on nende kohanemisvõime- muuta ennast ja maailma. Erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on pidanud mehed ja naised kohanema paljude erinevate sotsiaalsete reaalsustega. Kriitikud leiavad, et mehed ja naised omavad erinevaid
Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht
kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Subjektiivne ja objektiivne: Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist, mõned asjad võivad tuleneda usust, teised rajanevad isiklikul vaatlusel ja kolmandate juures on tegemist intuitsiooniga. Tuleb mõista teist inimest. Objektiivsus toetub arvudele ja väldib isiklikku erapoolikust.
Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab
läbi ühistupankade või läbi teiste valitsuse loodud spetsialiseeritud asutuste. Tarbijakrediidiga kerkib alguses esile oluline küsimus. Küsimus on selles, et kas elatustaseme tõstmise võidujooksus on soovitatav julgustada inimesi elama üle oma võimete. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast võib see ükskõik mis ühiskonna, ka lääne suure tarbimisega ühiskonna jaoks ehk tunduda üsna soovimatu. Paljud sotsioloogid ja majandusteadlased on mures selle rikaste riikide nähtuse üle. Kuigi sotsioloogid on mures "oma võimete piires elamise" ihaldatavuse pärast, on majandusteadlased mures liigse laenumahu pärast ja et majandus on tsükliliste kõikumiste suhtes tundlik. Arengumaades või võrdlemisi vaesemates riikides on asi pisut teistmoodi ning võib sotsiaalmajanduslikust vaatepunktist vaadates tunduda ihaldusväärne ja vältimatu
eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutult, poliitikas muutus oluliseks raha. 1980.-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970
majanduskasvu põhjuseks. 2. Alates 1960. aastatest: postindustriaalne ühiskond. Algab diskussioon ühiskonna muutumisest modernsest industriaalsest ühiskonnast uueks/teistsuguseks ühiskonnaks. 3. Alates 1980. aastatest: diskussioon modernsuse arenemisest teistsuguseks modernsuseks: teooriates on rõhk globaalökonoomial ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineval globaliseerumisel (Tapper 1998). Infoühiskonna kontseptsiooni tutvustajateks olid majandusteadlased ja sotsioloogid, kes pakkusid sellega mudelit, kirjeldamaks muutusi industriaalsest ühiskonnast teistsuguseks ühiskonnaks. Selle juured on 1950ndate aastate lõpu diskussioonides industriaalühiskonna teisenemise üle. Teisest küljest on võimalik väita, et idee taga on liberaalsed sotsioloogid, kes püüdsid leida jooni, mis olid ühised nii kapitalistlikele ühiskondadele läänes kui ka sotsialistlikele ühiskondadele idas. (Aron & Dahrendorf)
Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. > sots.kujutlus- võime mõista ühiskonda laiemalt (ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade, kriitiline meel). Millest koosneb sotsioloogi vaatekoha olemus? ??? Vaatenurk e. aspekt, millest mingi teadus mingile objektile läheneb. On täiesti võimalik, et üht objekti uurib mitu erinevat iseseisvat
Eeltoodud tegurite koostoimest olenevadki iga inimese individuaalsed iseärasused. Need tegurid on omavahel vastastikku niivõrd põimunud, et neid ei ole võimalik üksteisest eraldada. Pärilikkust muuta ei ole võimalik, kuid õpetajad saavad sünnipäraseid eeldusi korrigeerida kasvatuse ja soodsa keskkonna abil. Elame kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus perekond oma väärtusi ümber hindab. Osades perekondades on tunda sotsiaalseid pingeid, teistes valitseb sotsiaalne tasakaalukus. Venemaa sotsioloogid väidavad, et nende ühiskonnas väärtustatakse järjest vähem perekonna rolli. Tegelikult on aga perekonna sotsiaalsel toimetulekul ja suhetel oluline roll lapse arendamisel koolieelses eas (Arnautova 2004). Eeltoodust võib järeldada, et kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Perekond on kui kultuurikandja, kes esimesena lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, et perekond on nii
võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll. Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud.
harmooniale stabiilsusele,sotsiaalsele korrale- süsteemis olevaid ebakõlasid /konflikte nähakse ajutiste probleemidena samas välistatakse võimalust, et kogu süsteem on vigane 3) Funktsionalismi analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ( iga konkreetse ajaloolise tausta) Konfliktiteooria Huvi keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele, avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas harmoonia puudumine süsteemi ja selle osade vahel. Sotsioloogid uurivad konfliktiteooria seisukohast: 1) Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid 2) Konfliktide kontrollimise tehnikaid 3) Viise kuidas võimu omavaid ühiskonna liikmed säilitavad ja suurendavadoma mõju sotsiaalse elu erivaldkondade ülekaasa arvatud valitsevad ideed ja väärtused Erinevus Struktuur funktsionalistliku teooriaga nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
annaabi.ee 
