kuidas
koostada referaati?SISSEJUHATUS
Selle referaadi teemaks on „Kuidas
koostada referaati?” ning annabki vastuseid sellele küsimusele.
Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi
üldnõudeid ning on
abistavaks materjaliks selle
kirjutamisel . Annab
täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning
millest võiks/tuleks neis kirjutada.
Referaat iseenesest on kokkuvõtlik
ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel
tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel
on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada
erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on
soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole
referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat
kirjutatakse ühe
õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20
lehekülge (
Lepikult , Tamm 2003, lk.10).
Referaat
ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist
emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib
raskusi
mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse
originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see
teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles
autoriga nõustuti ja
mis tundub mittepiisavalt
argumenteeritud , põhjendamata jmt. Ja
vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka
teiste objektide analüüsiks jne.
Referaadi
tegemise
motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!".
1. ÜLDNÕUDED
Referaat
esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210).
- Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument.
- Referaat algab tiitellehega , kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev.
- Tiitellehele järgneb sisukord.
- Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12.
- Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele.
- Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega.
- Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm.
- Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata.
- Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga .
- Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega.
- Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
- Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised.
- Tiitelleht , sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5).
1.1
Töö koostamine
Töö koostamine toimub järgmiste
etappidena:1) teema valik;
2) kirjanduse valik ja läbitöötamine;
3) plaani (kava) koostamine;
4) andmete kogumine;
5) andmetöötlus;
6) töö kirjutamine.
Töö ülesehitus
(Kärbes 2005,
lk.1):Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus, töö tutvustus
Töö põhiosa (materjali tutvustus,
tulemused, järeldused)
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Teema
valik
Töö teema valib töö
teostaja ise
ning kooskõlastab õppejõu või õpetajaga. Teemad peaksid olema
rakenduslikku
laadi . Töö teemaks ja eesmärgiks võib olla
probleemide väljaselgitamine. Teema
valikul on soovitatav silmas
pidada:
- teema aktuaalsust ja konkreetsust;
- oma huve ning võimalusi koguda materjale antud teemal töö koostamiseks ;
- teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema;
- teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
Tulenevalt töö koostamise etappidest
võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase
kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks
selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö
koostamise
kalenderplaan , millest nähtuvad orienteeruvalt töö
tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad.
Ajakava koostamine ja sellest
kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele
valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ...
2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005).
Kirjanduse valikKirjanduse valik on õppuri iseseisev
töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste
bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid
võib jaotada kolme rühma:
- publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded , diplomitööd, magistri - ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid);
- publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad , seaduslikud aktid jne);
- elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid.
Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse
valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda
vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti
kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja
vormistamise juhend ... 2002).
2. Töö kirjutamise stiil ja keel
Töö
tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles.
Oluline on töö
stiililine ja keeleline
korrektsus . Kõneviis ja
–vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö
ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös
käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud,
analüüsitud” jne).
Kirjutamisel
tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid:
- referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt;
- tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat;
- väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
- ei liialdata võõrsõnadega;
- tuleb hoiduda tõlkevääratustest;
- peab vältima paljusõnalisust;
- tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara;
- kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
- pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase ;
- hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile
(Referaadi vormistamine ... 2005).
3. TIITELLEHT
Tiitellehele tuleb märkida:
kooli nimetus;
eriala osakond ;
autori ees- ja perekonnanimi ;
õpperühm;
töö pealkiri;
töö liik (referaat);
töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi;
töö valmimise koht ja aasta.
Tartu Ülikool
Õpetajate seminar
Alus- ja alghariduse õppetool
REFERAADI PEALKIRI
Referaat
Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi
Koostas: Ees- ja perekonnanimi
Kursus/Klass
Tartu 200x
4.
Sisukord
Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses
vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega.
Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja
resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras.
Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos
pealkirja ja alguslehekülje numbriga.
Kõikide
peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte,
kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte
tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide
jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht).
Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole
soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid
komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud
kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui
pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele
järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt.
Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse
vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele
jäetakse vähemalt kaks tühja rida (Referaadi
vormistamine ... 2005).
MS Word’is koostatakse sisukord
automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud
Heading -
stiilis. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri,
leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad
on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17).
Näide:
SISUKORD
SISUKORD
2
SISSEJUHATUS
3
1.
ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4
1.
Alapeatüki pealkiri
2.
Alapeatüki pealkiri 5
2.
TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6
2.1.
Alapeatüki pealkiri
2.2.
Alapeatüki pealkiri 7
2.3.1.
Alapeatüki pealkiri 8
KOKKUVÕTE
9
KASUTATUD
KIRJANDUS 10
LISAD
Lisa
1. Pealkiri 11
Lisa
2. Pealkiri 12
5. Sissejuhatus
Sissejuhatuses peaks sisalduma :
- teema valiku põhjendus,
- teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,
- probleem (võib olla küsimuse vormis),
- töö põhieesmärgid ja -ülesanded,
- ülevaade allikatest, materjalidest
Sissejuhatus ei
tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle
kuhjatud. Sissejuhatuses
ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse
maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses
formuleeritakse töö eesmärk
ja antakse lühike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest,
teema olemusest ja tähtsusest. Reeglina antakse sissejuhatuses ka
lühike ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid)
ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10;
Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002).
6. töö põhiosa
Töö põhiosa
hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud probleemide lahendamiseks.
Töö põhiosa esitatakse tavaliselt
järgmiste osadena:
- esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest;
- teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel;
- kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende interpretatsioon ning järeldused.
Töö käsitlus peab olema järjepidev,
loogiline. Laialivalgumise vältimiseks tuleb käsitleda ainult teemaga seonduvaid probleeme. Arvandmeid esitatakse tabelites . Töö
lisasse paigutatakse sellised tabelid, mis ei ole töö tekstiga otseselt seotud, kuid ülevaate saamisel ja sisu mõistmisel siiski
olulised, näiteks küsimustikud, andmete õigsuse kontrollimist
võimaldavad algmaterjalid. Nii tabelitele kui ka joonistele tuleb
kindlasti viidata. Töös tuuakse välja ka ettepanekud näiteks
ettevõtte töö parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav
ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel
(Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002).
Loetelu
punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega,
väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest
sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid
üksteise järele ja eraldatakse komaga . Järjekorda võib tähistada
numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg.
Näiteks:
Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3)
lõpetamata toodangut.
Või:
Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c)
lõpetamata toodangut.
Kui
loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma , sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või
alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on
ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse
üksteisest semikooloniga.
Näiteks:
Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis
asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse
suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis
tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega,
alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga )
(Referaadi vormistamine ... 2005).
Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis
kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti
kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees
kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast.
Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse
semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu
üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on
kolm komponenti (Vadi, 2001):
1) töö sisu;
2) töötasu;
3) töökeskkond.
8. Viited ja tsitaadid
Kõik
töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised
seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid,
valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele
kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või
refereeringutena.
Tsitaat
peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides.
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida
võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus
või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa
tähistatakse punktiiriga (...”).
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega)
ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik
on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud . Sagedamini
kasutatavad on joonealune , tekstisisene ja tekstijärgne viitamine.
8.1.
Joonealune viitamine
Joonealuse
viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite
number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut
numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd
läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval , eraldatuna ülalpool asuvast tekstist.
Näide:
Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu ,
et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust,
siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks
saavutamaks ka muud”.1
-------------------------------------------------------------------------------------
1Hans
Kruus, Eesti ajaloo lugemik , 2. Tartu 1926, lk. 67-68
8.2.
Tekstijärgne viitamine
Tekstijärgsed
viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on
palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks
eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse
nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse
sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja
leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse.
Näiteks:
/3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3
all oleva allika 63. leheküljele.
Nimeviite
puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes
viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja
viidatavad leheküljed.
Näiteks:
Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998,
lk 79).
Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande
nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale
viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast
allika esimest viidet kasutada sõna “sealsamas” koos lehekülgede
äranäitamisega (Referaadi
vormistamine ... 2005). Näiteks:
[sealsamas, lk 22].
8.3.
Tekstisisene viitamine
Viidata
tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või
seisukohti kirjeldatakse. Tuleb jälgida, et viited
vormistatakse/sõnastatakse viisil, mis võimaldab lugejal eksimatult
mõista, millised mõtted kuuluvad käesoleva teksti autorile ning
millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Eelistatakse
otsest viitamist; kui vähegi võimalik, vältida sekundaarseid
viiteid (st keegi ütles kellegi kohta).
Tekstis
näidatakse ära autor (autorid) ja teose ilmumise aasta.
Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpselt
originaalile vastava esitusega, mis pannakse jutumärkidesse ning
millele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje
number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud,
tuleb selle esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille
vahel kolm punkti. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas .
Ühe või kahe
autoriga töö.
Teksti sees esitatakse autori(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta.
Kass (1996) näitas, et ....
Tamm ja Lill (2003) näitasid, et
.....
Sarnast efekti on näidatud mitmetes
töödes (Kass, 1996; Lilov, 2000; Tamm & Lill, 2000)
Sulgudes esitatakse autorid tähestiku
järjekorras (arvestatakse esimest autorit , eelnevas Tamm mitte
Lill).
Kolme kuni viie
autoriga töö.
Esimesel
korral kirjutatakse välja kõik autorid, hiljem ainult esimene ja et
al.
Esimene kord:
Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov,
Tamm, Kaur , & Lill, 2000).....
Järgnevatel
kordadel:
Seda on leidnud ka mitmed uurijad (Kass, 1996; Lilov et al.,
2000).....
Rohkem kui viie
autoriga töö.
Sellisel korral kirjutatakse juba esimesel korral esimene autor ja et
al. Kõik autorid kirjutataks välja vaid kasutatud kirjanduse
loetelus.
Rohkem kui üks
töö samalt autorilt (autoritelt). Aastaarvud
järjestatakse ajalooliselt.
Sarnast efekti on näidatud mitmetes
töödes (Kass, 1996, 1997, 2003).....
Rohkem kui üks
samal aastal välja antud töö ühelt autorilt (samadelt
autoritelt).
Lisatakse aastaarvu järele täht a,b,c. Tähed pannakse vastavalt
nende esinemise järjekorrale kasutatud kirjanduse loetelus.
Sarnast efekti on näidatud mitmetes
töödes (Kass, 2003a, 2003b).....
Täpsed
tsitaadid.
Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viitamisel näidatakse ka täpne
lehekülg.
Tamm (2000) märkis, et “õpetaja
roll ühiskonnas on kasvanud” (lk 233) .....
9. Lühendid
Soovitav
on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid
nagu nr, vt, a, lk, jms, jne. Samuti tuleks kasutada üldlevinud
lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks pruukida
(näiteks: ÜRO, USA, FIM jt). Enne lühendi loomist tuleks
esmakordselt see samas defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks:
sisemajanduse kogutoodang (SKT).
Ettevõtete
ja asutuste pikad nimed on samuti soovitav nende korduvkasutamise
puhul lühendada. Kui töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud
termini, lühendi või sümboli, milles igaüks esineb vähemalt kolm
korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu.
Viimane koos vastavate selgitustega esitatakse kas lisas või
paigutatuna töö algusossa eraldi alajaotusena (tavaliselt peale
sisukorda). Kõikidest kasutuselevõetud lühenditest tuleb kogu töö
ulatuses kinni pidada (Referaadi
vormistamine ... 2005).
Nimede lühendite kasutamisel tuleks
esmakordsel nime kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning
lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse. Näiteks:
Microsoft Solution Framework (MSF). Pealkirjades
lühendeid ei kasutata.
Ühekohalised arvud (0-9) kirjutatakse
tekstis sõnadega. Suuremad numbrid ja murrud kirjutatakse arvudega.
Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis
kirjutatakse ta numbriga. Rahaliste näitajate puhul esitatakse
arvudes kaks kohta peale koma, protsendiliste näitajate puhul
enamasti üks koht pärast koma. Aastaarvud tuleks alati esitada
arvuliselt, mitte “käesoleval aastal”, “möödunud aastal”
jne (Lepikult, Tamm 2003, lk.18).
10. Arvud
Ühekohalised
arvud (0-9) tuleb tekstis kirjutada sõnadega. Kui aga ühekohalisele
arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse ta numbriga.
Arvudele harilikult käändelõppe ei lisata. Järgarvu järele
pannakse punkt. Aasta tuleks näidata alati arvuliselt, s.t mitte
kirjutada “käesoleval aastal”, “möödunud aastal” jne.
Tekstis,
samuti tabelites tuleks hoiduda suuremate kui 3- 4 tüvenumbriga
arvude kasutamisest. Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse, miljonitesse
jne, on soovitav esitada kombineeritud kirjutusviisis, mille puhul
arv märgitakse numbritega ning suurusjärk kirjutatakse sõnadega.
Näiteks:
13,7 tuh. kr.
Valemites ja ka tabelites esinevad suured arvud on soovitav kirjutada
kombineeritult arvu 10 astmena. Näiteks:
2,1 x 104
kgf/mm2.
Näitaja
esitamisel väärtuste piirkonnana pannakse mõõtühik viimase arvu
järele. Näiteks:
150 kuni 170 km.
“Kuni” märgina võib arvude vahel kasutada mõttekriipsu (150
-170 km.). Kui aga on oht, et viimast võiks lugeda miinusmärgiks,
tuleks kasutada kolme punkti (150...170 km.). Tuleb hoiduda mitme
mõõtühiku üheaegsest kasutamisest ühe suuruse väljendamisel,
samuti kümnendmurdude väljendamisest koma asemel teiste märkidega
(punkt, sidekriips ).
Näiteks:
15 krooni 25 senti tuleks kirjutada 15,25 kr.
Kui
nähtust iseloomustava näitaja juurdekasv on suurem kui 100%, tuleb
suurenemine näidata tekstis mitte protsentides, vaid kordades. Nii
näiteks on parem kirjutada, et toodang suurenes vaadeldaval
perioodil 2,2 korda; ei ole soovitav märkida, et toodangu juurdekasv
oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle
viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta
vahet.
Kuupäevade
äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist
kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes.
Näited:
06.03.2001, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud
06.03.01
6.
märts 2001
Tekstis
kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna “aasta” vajalikus käändes või lühendi “a”
(Referaadi vormistamine ... 2005).
11. Tabelid
Üldnõuded.
Tabeleid
kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste
süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei
tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga.
Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks
paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad
oleksid üksteise all kohakuti. Kaheveeruliste tabelite koostamine ei
ole otstarbekas. Selliseid arvandmeid võib esitada vahetult teksti
sees.
Näiteks:
firma töötajate arv on olnud aastate jooksul stabiilne:
1997
– 10
1998 – 11
1999 – 10
Tabelite
nummerdamine ja pealkirjad. Iga
tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast
kõrgemale kirjutatakse üldnimetus “Tabel”, millele järgneb
tabeli number. Numbri järel punkti ei panda. Tabelid nummerdatakse
araabia numbritega kogu töö ulatuses.
Näiteks:
“Tabel 3”.
Kui
töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Kõik tabelid
peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik
tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse
see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku
kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures
ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga.
Kõigil
tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad.
Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega.
Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui
selleks on otsene vajadus:
- tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid);
- töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele;
- mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks ( veerg 2 x veerg 4).
Poolitada
tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu.
Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale
nurgale kirjutatakse “Tabeli 2 järg”. Tabelid peavad olema
paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd
pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle
tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse. Tabelites esitatud
andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest
viitamist (“Alljärgnev tabel 3 iseloomustab…”) või kaudset
viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli
number (“vt Tabel 2”).
Peale
sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel
järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse
lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel
paigutatakse järgmise lehekülje algusesse . Suuremad tabelid
paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö
formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid
kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale (Referaadi
vormistamine ... 2005).
Näide:
Tabel
1
Esimene
strateegia: Eelarve jääb muutumatuks 5 aasta jooksul (2 miljonit
krooni)
1.aasta
osakaal
2.aasta
osakaal
3.aasta
osakaal
4.aasta
osakaal
5.aasta
osakaal
arendus-kulud
0.5
25%
0.2
10%
0.08
4%
0.03
2%
0.01
1%
baas-kulud
1.5
75%
1.8
90%
1.92
96%
1.97
98%
1.99
99%
Kokku
2
100%
2
100%
2
100%
2
100%
2
100%
Kui tabelis kasutatakse
viitamist vajavaid andmeid, siis kirjutatakse viide tabeli pealkirja
lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse
tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti,
reavahe 1,0) märkused. Näide:
Märkused: r – korrelatsioon; SKP –
sisemajanduse koguprodukt.
Kirjaliku töö ükski peatükk ega
muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema
kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis
toodud andmetele.
PANE
TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult,
Tamm 2003, lk.20).
Töös
tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud
sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt
teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust
väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real
paigutatuna soovitavalt selle keskele. Pikad valemid ja nende
teisendused paigutatakse mitmele reale. Üleminek järgmisele reale
tuleks teha tehtemärgi kohal.
Kõigi
töös esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb
selgitada. Kirjandusest võetud valemite selgitus piirdub viitega
allikale. Tuletatud valemite puhul esitatakse lähtevõrrandid ning
selgitatakse tuletuskäiku, tingimusi ja lihtsustatavaid eeldusi .
Valemis
tuleks kasutada eelkõige üldlevinud tähiseid. Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi
vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud
tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud
näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis
esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti.
Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga “kus”
järgneva koolonita.
Valemite
järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata . Mõõtühik
näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui
töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega
(vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse
lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile,
paigutatakse selle number sulgudesse.
Kõiki
töös esinevaid illustratsioone ( graafikud , diagrammid, skeemid ,
joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada
joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri , mis on joonisel
kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja
selle
lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada
analoogiliselt tabelitega.
Joonise
allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse
põhiteksti järele koolon . Selgituste elemendid eraldatakse
semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused
eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga.
Kõikidele
illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse
joonise number, mis eraldatakse tavaliselt muust tekstist
ümarsulgudega, näiteks
(joonis 3)
või
(vt joonis 1).
Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele
esmakordselt viidatakse. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti
vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel. Joonis olgu paigutatud nii,
et seda saaks vaadata ilma tööd pööramata või pöörates seda
90° kellaosuti liikumise suunas (Referaadi
vormistamine ... 2005).
Näide:
Joonis 1 Esimene eelarvestrateegia.
Joonisel kujutatu tuleb kas joonise
piirkonnas või tekstis selgitada. Koordinaattelgi kasutades tuleb
nendele kanda teljel kujutatav suurus ja mõõtskaala. Pane
tähele, et joonistel oleks allkirjad (Lepikult,
Tamm 2003, lk.20).
N y
äide:
3
x
y = f(x)
0
-1
-2
1
2
3
5
1
2
-1
Joonis 2.
Funktsiooni y
= f(x) graafik .
14. Märkused
Märkused
teksti või tabelite juurde sisaldavad täpsustava või viitava
iseloomuga andmeid, mis pole käsitletava küsimusega otseselt
seotud. Märkused trükitakse üks järk väiksema intervalliga kui
põhitekst. Sageli tuleb märkusi teha tabelite juurde. Seda on
soovitav teha tabeli all. Kui märkusi on üks, siis pärast sõna
“Märkus” pannakse punkt.
Näiteks:
Märkus. Tabelis toodud väärtusi vaadelda kui minimaalseid.
Kui
märkusi on mitu, siis pärast sõna “Märkused” pannakse koolon,
märkused ise aga nummerdatakse.
Näiteks:
Märkused:
1. …..
2.
…..
Märkuse(d)
võib esitada ka joonealuse viitena. Sel juhul sõna “Märkus” ei
kirjutata (Referaadi
vormistamine ... 2005).
15. Kokkuvõte
Kokkuvõte
koosneb tavaliselt tööst tulenevatest järeldustest, oma arvamusest
ja ettepanekutest. Kokkuvõttes peaks selguma, kas töö eesmärk on
saavutatud ja kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud
ülesanded. Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte
üle 1/10 töö põhiosa mahust). Kokkuvõttes
uusi probleeme ei püstitata, vaid korratakse töö eelnevates osades
toodut. Kokkuvõttes reeglina enam ei viidata (Referaadi vormistamine
... 2005).
Kokkuvõte peaks olema lähedane töö
põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutud ning
ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, vajadusest, töö
põhilistest tulemustest, tema praktilisest ja teoreetilisest
väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud
probleemidest ning võimalikest arendamise vajadustest ja suundadest.
Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses
formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline
on autoripoolse nägemuse väljatoomine.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad
olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate
probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti
lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14).
16. Kasutatud kirjanduse loetelu
Kasutatud
kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende
esimeste autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning
iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te)
nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed.
Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks.
Elektroonilise dokumendi
korral
peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise
koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning
aadress ( Krull 2004).
Kasutatud
kirjanduse loetelus tuuakse
ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale
allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise
järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite
perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de)
puudumisel pealkirja esimese sõna järgi.
Mitme
autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui
samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need
kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida
rasvases kirjas (Boldis).Koostajat
ja toimetajat ei loeta autoriks . Ilmumiskohti ei lühendata. Kui
teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse
täiendandmete ette harilikult koolon.
Võõrkeelsed
allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes
kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid:
ingliskeelses kirjes vol.
(= volume ),
No (=number), saksakeelses
Bd.
(=Band),
Nr. (= Nummer ).
Toimetaja märgitakse
keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles
(ed.),
saksa keeles (Hrsg.).
Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne:
inglise keeles p.,
saksa keeles S.
Kasutatud allikmaterjalid
nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui
võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus.
Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina
tähestikku, kusjuures kirje lõpus on märge töö keele kohta (nt
vene keeles või in Russian )
ja sel juhul nad paiknevad üldises järjekorras (Ü.
Roosmaa, 2002 http://www.eau.ee/26350 ).
16.1.
Raamatud
Kui raamatul on mitu autorit, siis
eristatakse nende nimed komaga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.
Kui ühelt autorilt on viidatud mitu allikat, siis järjestatakse
need viidete nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast (Lepikult, Tamm 2003, lk.23).
- raamatute puhul, millel on autor (-id), alustatakse kirjeldamist autori nime(de)ga:
Autor perekonnanimi, eesnimi
( initsiaalid ). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Trükikordusandmed.
Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv.
Võõrkeelse pealkirja järel võib
tuua sulgudes selle tõlke. Kordustrükkide puhul märgitakse trüki
number araabia numbritega, koos lühendatud iseloomustusega. Kui teos
on välja antud mitmes kohas, tuuakse kirjes ainult üks koht
(esimene). Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga i.a
(ilma aastata), s.a.
(sine anno.).
Kirjastuse nimes ei kasutata jutumärke. Lehekülgede arvu näitamine
raamatute puhul on soovituslik.
Mereste, U.
Kompleksanalüüs ja efektiivsus. Tallinn: Valgus, 1984, 262 lk.
ehk uuemas kirjapildis:
Erelt ,
M., Erelt,
T., Ross ,
K. 1984. Kaunis emakeel. 6., parand .
tr. Tallinn: Valgus, 262 lk.
(tiitellehel Kuues, parandatud trükk)
Sama autori sama ilmumisaastaga
teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja
aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba,
L. 1990a. Balti kett …
Vaba, L.
1990b. Die
baltischen
…
- raamatute puhul, millel autori nime ei ole antud, kuid tiitellehel võib olla toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi.
Pealkiri: pealkirja täiendandmed
/Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse
perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus,
ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused.
Kirjakeele teataja 1979:
Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt,
H. Saari . Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk.
- autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette.
EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide.
Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 465 lk.
16.2. Artiklid
Artikli kirje koosneb kahest osast,
mis eraldatakse teineteisest punkti
ja kriipsuga (vahel ka
topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus
kaldkirjas)
- kirjutis (artikkel) kogumikust tuleb esitada:
Artikli
autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus,
aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid
Lumiste, R. Eesti
riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. – Eesti
Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk.
162-168.
Vinkler,
P. 1995. Some
aspects
of related performances
of individuals.
– Scientimetrics,
vol.32, No 2, p. 23-45.
Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? – Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161
- teatmeteose artikkel kirjeldatakse analoogselt kogumiku artiklile, kuid kirje võib esitada ka lühikirjena, kasutades lühendit s.v. (sub verbo –sõna all)
Saare maakond. – EE 8 kd. Tallinn:
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk. 286
EE 1995 s.v.
rantjee.
- kirjutis (artikkel) perioodikaväljaandest
- ajakirja
puhul esitatakse järgmised andmed:
Artikli autor. Pealkiri. – Ajakirja
nimetus, (aasta) aastakäik või köide, nr., lk-d
Parts, E.
Välisinvesteeringud maailmamajanduses. – Eesti Välismajanduse
Teataja, 1995, nr. 8, lk. 56-59.
- ajalehe puhul
esitatakse:
Artikli
autor. Pealkiri. – Ajalehe nimetus, ajalehe ilmumiskuupäev
(number) ja lehekülje number (sektsiooni number)
Laidre, A.
IT-investeeringu tasuvust saab mõõta. – Äripäev, 31. jaanuar
2000, lk. 12.
Varblane , U. Kas
Eesti vajab välisinvesteeringuid? – Eesti Ekspress , 2. veebruar
1996, B2.
- elektroonilises ajakirjas
esitatakse:
Artikli
autor. Pealkiri. – Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide,
nr. (E-ajakiri/WWW)
[Allika aadress] (kasutamise kuupäev)
Ernits ,
P., Reinap,
A. Investeeringud looduse arvel. - Luup (2000) nr. 7 (E-ajakiri)
[ http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00)
- Internetist võetud
artikli puhul
Artikli
autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev)
Hanni,
T. Mis on börs?
[ http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.ht m ] (17.04.00)
16.3.
Teised allikmaterjalid
- intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht.
Madis Milk .
Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16.
aprill 1997.
- aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev).
EVEA Panga bilanss seisuga
01.01.1997.a. Konkursi “Välisinvestor 96” materjalid.
- normatiivmaterjalid näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.
Perekonnaseadus . 1994. – RT I, 75,
1326.
- arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada: arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning säilitusühiku number ja lehekülg
Riiklik Keskarhiiv, Fond 80,
Riigikogu, SÜ 46, lk 21-26.
- lõputöö ( diplomi -, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö) kirjes tuuakse töö autori perekonna ja eesnimi, töö pealkiri, kõrgkool ja allüksus, kus töö asub, koht, aasta, nurksulgudes töö liik.
Ots, Siiri . Kurgsoo talu äriplaani
koostamine. Eesti Põllumajandusülikooli agraarökonoomika ja
turunduse instituut. Tartu, 1999. [Bakalaureusetöö].
- käsikirjalised allikad esitatakse kirjanduse loetelus koos trükitud teostega. Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht
Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10.
aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis.
17. Lisad
Lisad
paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on
arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille
sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid,
dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid).
Kõik
lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis
tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis
viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse
ülanurka kirjutatakse näiteks “Lisa 2”. Lühendit “nr” ei
kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt.
Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga “Lisad” ja
esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad
tuuakse ära töö sisukorras (Referaadi
vormistamine ... 2005).
18. Resümee
Resümee on lühikokkuvõte tööst,
mis esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavat nimetust “Summary”,
“Zusammenfassung”, “Резюме”. Resümee peab andma
üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst, nii et see oleks
arusaadav lugejale. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant.
Resümee sisaldab:
1.
Võtmesõnade (5 kuni
15) loetelu, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd. Võtmesõnad
esitatakse nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest komadega.
2.
Resümee teksti, kus on
ära toodud (1-2 lehekülge):
andmed töö mahu, illustratsioonide arvu, kasutatud kirjanduse ja allikate nimetuste kohta;
keel, milles töö on kirjutatud;
põhiosa, mis käsitleb töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat;
andmed töö tulemuste kohta;
lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta.
(Üliõpilaste kirjalike tööde
koostamine ja vormistamine ... 1996, lk 25-26.)
Kokkuvõte
Selle referaadi tegemine mõjus mulle
kindlasti väga hästi, kuna nüüd tean rohkem, kuidas koostada
referaati. Samas on selle tegemine ka mulle kasulik oma seminaritöö
kirjutamiseks, kuna annab ju vormistusnõuetest ülevaate, mida samas
ka kasutasin selle töö tegemisel. Referaati oli huvitav koostada,
sest hakkasin huviga uurima materjalidest, kuidas üldse koostada
tuleks referaati. Avastasin enda jaoks palju uut võrreldes oma
varasemate teadmistega ning oma eelnevalt koostatud referaatidega.
Töös on toodud ka näiteid, mis
aitavad näiteks raamatute esitamisest referaadis paremini aru saada,
mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle
nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata.
Ma arvan, et referaadis on esitatud
palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise
abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise
nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas
alustada üldse kirjutamist.
KASUTATUD
KIRJANDUS
- Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina , 2005.
- Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005.
- Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996.
- Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [ http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.ht m] (09.12.2005)
- Krull, E. (2004). TÜ HT bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise kord. [ http://www.ut.ee/pedagoogika/Pedagoogika.html ] (01.12.2005)
- Kärbes, K. (2005). Arvutiteksti vormistamine. [ http://www.lookool.ee/failid/ oppematerjalid/referaadi_vormistamine/uurimus_ja_referaat.doc] (07.12.2005)
- Lepikult, T., Tamm, M. (2003). Eesti infotehnoloogia kolledž. Kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. [ http://www.itcollege.ee/dl/vormistamisjuhend.rtf ] (09.12.2005)
- Referaadi vormistamine. Türi Gümnaasium (2005). [ http://tyrigy.tyri.ee/refvorm.htmf ] (10.12.2005)
- Referaadi vormistamine arvutis. Nõo Põhikool (2005). [ http://www.nrg.tartu.ee/npk/npk_failid/Referaadi_vormistamine_NPKs.doc ] (07.12.2005)
- Roosmaa, Ü. (2002). Näpunäiteid üliõpilastööde kirjalikuks vormistamiseks. [ http://www.eau.ee/26350 ] (13.12.2005)
17
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnneMai3175
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid