- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga) materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. Millistest osadest referaat koosneb? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. - Tiitelleht - Sisukord (vajadusel) - Sissejuhatus - Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused) - Kokkuvõte - Kasutatud materjalide loetelu - Lisad (vajadusel) · Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi.
teadusteoseid, seega kuuluvad siia kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. AUTORIÕIGUSE SEADUS § 19 Õiguspäraselt avaldatud teoste kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub ka materjalide kasutamine kooli õppetunnis või loengus Samadel alustel on lubatud ka teoseid refereerida ja reprodutseerida. ENNE ILLUSTREERIVA MATERJALI KASUTAMIST Tuleb seda tihti töödelda: (Tuua esile olulist infot, objekte välja lõigata või lisada, muuta pildi heledust või tumedust, lisada kontrasti, muuta objektide värvi vms.) VABAVARALISED PILDITÖÖTLUSPROGRAMMID PhotoScape www.photoscape.org Juhend allalaadimiseks ja arvutisse paigaldamiseks: http://htk.ttu.ee/media/video/PhotoScape paigaldamine/ GIMP www.gimp.org ASUME ASJA KALLALE ! http://www.muf
aga hea on ikka lugeda midagi teistsugust ja ka ajaloolist. Ajast hakkas küll vahepeal kahju, kui hakkasin arvutama tunde, kui palju ma olen lugemise peale kulutanud, aga osad päevad olidki sellised, kui midagi peale raamatu lugemise ei saanudki teha. Nii ma võtsingi jälle raamatu kätte, kassi sülle ja lugesin. Raamatu lugemine võttis palju aega küll, aga kokkuvõtteks oli see seda väärt. Kuna teos oli üpriski pikk, siis tervet raamatut ma ei suuda kindlasti refereerida. Seepärast ma tooksingi välja minu jaoks 4 huvitavad lõigud/situatsioonid ning refereerin neid. Referaadi koostan Philipp Vandenbergi raamatu põhjal, sest ma lugesin tema versiooni Nerost, milleks on: “Nero, keiser ja jumal, kunstnik ja narr” Referaatlik osa raamatust “Nero” Pisikene monstrum Iga lapski Roomas teadis, et keiser Caligulal oli tavaks ennast voodis rahuldada oma õdedega. Kui saadi teda, et Caligula õde
· teha ennatlikke järeldusi, · üldistada, · üle lihtsustada, · olla isiklik, · teha loogikavigu, · mõelda stereotüüpselt, · teha väärtusotsuseid Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 7. Erita pidevalt endale küsimusi. ·.Kriitiline mõtlemine seisnebki küsimuste esitamises. 8. Vaata pinna alla. ·.Kas allikad käsitlevad fakte või arvamusi ·.Kontrolli eeldusi. ·.Mõtle autorite motiividele. ·.Püüa vähem allikad refereerida, aga keskenduda sellele mida nad oma väidetega mõtlevad. Kasutatud allikad · ÕPPIMINE KÕRGKOOLIS. TUDENGI KÄSIRAAMAT (Kathleen McMillan, Jonathan Weyers) lk 159-167 Tänan!
suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele võib see olla eri elanikkonnagruppides üsna lahknev. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 19 Millal tsiteerida, millal refereerida · Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse võimalikult täpselt edastada mõnda teaduslikku definitsiooni või olulise mõiste määratlust · Tsitaate kasutada pigem tagasihoidlikult siis kui see tõesti teksti mõistmisele midagi olulist juurde annab · Enamasti tegeletakse tudengitöödes pigem refereerimisega ja soovitav on refereerida
Refereerimine ja uurimus Mis on refereerimine ? Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu
Kuressaare Ametikool Arvuti õppesuund Tarkvara Arendus AS DATEL Referaat Juhendaja: Kuressaare 2010 Sisukord: Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on refereerida ja analüüsida AS Datel'i ülesehitust ja toimimist. Firma valik oli tingutud õnnelikust loosist mille õppejõud meile tegi. AS Datel on Eesti üks staazikamaid infotehnoloogiafirmasid, kelle peamisteks valdkondadeks on tarkvaraarendus, info-ja kommunikatsioonteenused, avuttite ning esitlus tehnika müük, hooldus ja rent. Käesolevas referaadis keskendun rohkem Tarkvaraarenduse Osakonnale (Edaspidi TAO). Kirjeldan lähemalt ühte toodet ja teiste toodetega piirdun lühitutvustusega.
vahemere äärsetes piirkondades. Samuti teadsin, et kilpkonnad on küll pika elueaga roomajad, kuid ei oleks kunagi uskunud, et nad suudavad nii suure ohustatuse tõttu ikkagi elada meie troopilistes ja subtroopilistes vetes, ligi 150 aastat. Tuleb tõdeda, et referaadi koostamine on parajalt raske, eesti keelset informatsiooni oli võimatu leida. Ei eksisteerinud eesti keelset teavet ei raamatute näol ega internetis. Seega ei jäänudki muud üle, kui tõlkida ja refereerida inglise keelsetest internetilehekülgedelt ja raamatutest. Ka inglise keelsete raamatute leidmine oli raskendatud. Algselt, sissejuhatuses püstitatud küsimus, et kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? Sai suuresti referaadi käigus omale vastuse. Kuigi tuleb tõdeda, et antud referaadi pikkus ei võimaldanud tungida merikilpkonnade ellu süvitsi. 7. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1) Food And Agriculture Organization Of The United Nations. Guidelnes to reduce sea
temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. Eesti osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. (Osoonikihi hõrenemine 2005) 16 KOKKUVÕTE Materjali leidub internetist väga palju, teiseks osutub see kuidas seda materjali kasutada ja refereerida. Kui lihtsalt kõik asetada siia ja mitte midagi läbi ei aruta siis ei teki tunnetki et oleks miskit õppinud. Õppisin selle referaadi koostamisega veelkord seda, et kui teha tööd, siis korralikult ja huviga. Sain väga palju huvitavat teada maailma kohta, missugused hädad on keskkonnas ja mida head saame meie selleks teha. Töötades läbi kogu materjali õppisin ka seda, kuidas teksti paremini ja arusaadavamalt refereerida.
Suure hulga inglisekeelse lektüüri luge- mine ja tõlkimine oli huvitav väljakutse, samas pakkus uurimisalune tegelane parajal määral pinget. Alfred Marshall oli inglise üks oma aja mõjukamaid majandusteadlasi. Tema raamat “Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu- gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist. Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan- dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. 3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is (tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk-
kohtuotsus 8. ajakirjandusartikkel e) kui tegemist on mitte-akadeemilise allikaga, siis arutle, kuidas ja kas üldse oleks seda võimalik oma uurimistöö seisukohalt kaudselt ära kasutada. Olenevalt allikast, autorist ja sisust. Kui tegemist on mittepädeva isikuga kes lihtsalt toob meile uudise millegi kohta siis pigem mitte kasutada uurimistöös. Uurimistöös kasutada vaid viitena siis, kui allikas on pädeva isiku sõnavõtt sõna-sõnalt kirja pandud või refereerida ideid, vaateid vms. Heaks tooniks loetakse uurimustöös allikaid, seega pigem vaadata pool- akadeemilisi väljaandeid ja kasutada sealset infot. Ülesanne 2.1 Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 2 toodud veebilinkidest välja viis ja analüüsi igat vastavat linki/teksti järgmiste punktide alusel: a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte-akadeemilise allikaga;
kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Juhul kui võõrkeelsele terminile ei leita adekvaatset eestikeelset vastet, on soovitav eestikeelse vaste järel sulgudes esitada võõrkeelne termin.
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtusin sellest, et see oleks mulle sobiv ja mul oleks mugav seda refereerida. Eelkõige ...
Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervi- kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re- fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke. 12 Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au- tori väljendusviisi
Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 16 Näide: Ringi pindala saame arvutada valemiga: , (1) kus S - ringi pindala; r – ringi raadius. 4 Viitamine Kirjalikke allikaid võib töös kasutada erineval moel: neid võib tsiteerida, refereerida, need võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte. Tsiteerimisel esitatakse sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui kirjavahemärkide poolest. See peab olema tekstist eraldatud kas kaldkirja või jutumärkidega. Kui jäetakse sõnu välja, märgitakse (...). Kui lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui
3. Refereerimine ja tsiteerimine Kasutades töös kellegi teise teksti või materjali, tuleb viidata autorile (vt ka näide 1). Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik (mille võib ka visuaalselt eristada väiksema kirja ja/või nihutatud äärtega). Üldiselt on soovitav pigem kokkuvõtlikult ja oma sõnadega refereerida kui palju ja pikalt 5 tsiteerida. Pikad tsitaadid võivad jätta mulje, et töö autor pole neid ise enda jaoks lahti mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi.
....................................... 16 i. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalugu II 20. sajandist tänapäevani Ago Pajur, Tõnu tannberg Avita, Tallinn, 2006 3 1. Sissejuhatus Selle referaadi ülesanne on refereerida Nõukogude Eesti kohta. Rääkida selle kohta, mis Eestis tol ajal juhtus ja oli. Kirjeldada olusid ning võrrelda neid muu maailmaga. Eesti NSV algas NSV Liidu okupatsiooniga Eestis. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le
motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded: · Anda ülevaade majandussektori seisust Eesti ja lääne ühiskonnas...........; · Koguda, töödelda ja refereerida teooriaalast materjali, mis on abiks hetkeolukorra uurimiseks ja analüüsimiseks, strateegiate sisuliste analüüside läbiviimiseks jne............... · Anda ülevaade uuritavast sektorist, seal toimunud muutustest ja poliitikast liitumisel Euroopa Liiduga jne..................; · Töötada välja lähtuvalt turu-uuringute meetodi valimist küsitlusankeet ning viia läbi sekundaaruuringud ja analüüsid jne..... · Jne
mängult ära käima H-algulise nimega kohas nt. õues, eeskojas või köögis. Talle räägitakse, et Hymyläs saab "pagendatuile" osaks groteskselt äraspidine vastuvõtt: neile heidetakse tuhka soola asemel või sisse, neid sunnitakse sööma toidujäätmeid või kallatakse neile solki kaela, kästakse tõrvaga silmi pesta ja siis sulgedega kuivatada vmt. Lõpuks saab narritatav teada ka vastused oma mõistatustele ja saadetakse teiste hulka tagasi. Kui ta suudab refereerida oma Hymylä-muljeid piisavalt poeetilisel ja vaimukal moel, võib ta osa oma kadunud mainest taastada. Analoogiline komme on tuntud ka Eestis: Lõuna-Eestis on saadetud saamatuid äraarvajaid Rasinahe või Kraasinahe, Virumaal Üikülla või Uikkalasse. Mõistatuste hulgas leidub heakene hulk "riivatuid" või "kahemõttelisi", nt. kinda kättepaneku kohta (Sile läheb karvase sisse), porgandi kohta (Must mulk, punane pulk) vmt. Sellised üksused
Eisen ja Uku Masing (kes toetub muu seas ka kahele eelmainitule). Et nende kolme uurimused käsitlevad peamiselt eesti (Loorits ja Eisen) ning soome-ugri, aga ka skandinaavia (Masing) uskumusi ja haldjakirjeldusi ning rituaale, siis käesolevas uurimuses on nende töid kasutatud peamiselt kirjeldav-illustreeriva materjalina võrdluses küsitluse tulemustega ning teadlikult pole püütud ainult nende uurimusi refereerida. Samuti on ohtralt alternatiivset materjali, mille mõju tänapäeva eestlastele on seoses muu Euroopa ja Ameerika kultuuri pealetungiga eriti tuntav, pakkunud ka Londoni Krüptozooloogia Ühingu raamat “Varjatud maailma looduslugu” ning erinevad ilukirjanduslikud allikad. Küsitluse juures on veel oluline märkida, et kuna küsimused olid esitatud vormis, mis võimaldas palju erinevaid vastusi sõltuvalt vastajast, on vastuste protsentuaalne jaotus suhteliselt tinglik
dekoratsioonidest etenduse keskel kokku, lagunes. Sellised ideed võivad muutuda aga klisheeks, kui teised koreograafid neid automaatselt õle võtavad. INJUNCTUIVE aspekt seisneb tagasisideme saamisel vaatajatelt koreograaf võib soovida vaatajat emotsionaalselt liigutada, intellektuaalselt intrigeerida või mõtlema panna, võib soovida pisaraid, naeru, rahumeelset jälgimist jne. Kuidas seda tehakse, on KUNST. Sa võid murda eelarvamusi ja shokeerida, refereerida maailma sündmusi, pannes vaataja intellektuaalselt rändama -imetlema, võid tantsida nii hästi, et inimvõimete ja ilu piirid panevad vaatajaid imetlust tundma iga selline tegevus on juba reaktsioon. Forsythe eelpool toodud näite puhul juhtus see erinevalt: osa inimesi, arvas, et juhtunud on viga, osa oli üllatunud, et sattusid prooviprotsessi vaatama etenduse asemel, osad nägud selles nalja, vähesed jalutasid saalist välja igal juhul nad reageerisid.
3.Loodus materiaalses 4.Loodus formaalses mõttes(aistingu objektide mõttes(seaduspärasuste kogum). Tunnetatav meile kogum, aprioorselt aposterioorselt(ei anna tunnetatavad, üldine objektiivsust, saame teha paratamatus). eksistentsi väiteid). Suhe on mateeria ja vormi kaudud. Peavad saama materiaase sisu, millega tekib vorm. Metafüüsika, asju tunnetada aprioorselt iseendas. Lk 59 kaks küsimust refereerida: „nüüd aga küsin ma: kuna jutt on aprioorse loodustunnetuse võimalikkusest, kas poleks siis parem küsimust seada nõnda: kuidas on võimalik a priori tunnetada asjade kui kogemusobjektide paratamatut seaduspärasust või: kuidas on võimalik a priori tunnetada kogemuse enda paratamatut seaduspärasust kõikide tema objektide suhtes üldse?“. Kahe küsimuse erinevus on see, et ühe puhul küsitakse kogemusobjektide kohta ja teise puhul kogemuse enda kohta.
1712 kehtestas parlament perioodikale nn tempelmaksu, mis tõstis lehe omahinda (maksu tuli maksta iga kuulutuse ja iga eksemplari eest). Hiljem lisandus veel spetsiaalne reklaamimaks, mis kõik kaotati alles 1855. 1731 ilmus esimene ajakiri Inglismaal Gentleman's Magazine. Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse kogunes potentsiaalseid ostjaid, keda sai reklaamiga mõjustada. Samal ajal ei lubatud endiselt parlamendiistungeid refereerida, mis põhjustas rahulolematust nii Inglismaal kui tema kolooniates. Esimeseks mässajaks osutus John Wilkes oma väikese nädalalehe North Britoniga. Kui Wilkes oma lehes teravalt kritiseeris kuninga kõnet parlamendis, siis ta arreteeriti mässuleõhutava laimu eest. Tema trahvi maksid Ameerika kolonistid. Parlamendireportaazid said vaikiva loa. Alles 1770 lubati ajakirjanikke parlamendidebatte kuulama.
Sealt saadetakse siia aeg-ajalt umbkeelseid ametnikke, kes kohalikust elust aru ei saa. Eestlased võivad oma harjumuspärast elu edasi elada ja mütsi peast võtmata (Brüsseli) mõisa õuest läbi marssida. Kultuuri mõju Eesti majanduspoliitikale käsitleme mingil määral ka käesoleva loengukursuse kolmandas osas, kui arutleme Euroopast ja Aasiast eeskujude võtmise võimalusi. Siinkohal võiks aga naljaga pooleks refereerida Andrus Kivirähki. Just eesti muinasjutud paljastavad Eesti rahva olemuse. Muinasjutud on ausad dokumendid, millesse on läbi aegade ladestunud kristalliseerunud tõde. Eesti muinasjuttude kangelaseks pole printsessi vangitornist vabastav rüütel nagu saksa muinasjuttudes, ega ka mitte ahju peal lösutav ja imet ootav mehike nagu vene muinasjuttudes. Eesti muinasjuttudele on iseloomulikud vigur rehepapp ja Kaval-Ants
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
