Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

ESIAEG
Hominiidid – inimlaste sugukond .
Eesti esiaja lõpul
Eesti ajalugu jaguneb:

Eelajalooline aeg:
- Kiviaeg , pronksiaeg , rauaaeg (vanem, keskmine, noorem ja hilis).
Ajalooline aeg:
- Keskaeg , varauusaeg , uusaeg , lähiajalugu .

Perioodid Eesti ajaloos:

Muinasaeg u 11 000 eKr – 13. sajandi algus ( Muistne vabadusvõitlus 1206-1227)

Keskaeg (Vana- Liivimaa ) – 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583)

Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, Rootsi) 1583-17. sajandi algus

Rootsiaeg 17. sajand – (Põhjasõda 1700-1721)

Veneaeg 1710/1721-1918

Eesti Vabariik 1920-1940

I nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi

Saksa okupatsioon 1941-1944

II nõukogude okupatsioon 1944-1991

Eesti Vabariik 1991
Muinasaja allikad:

Esemelised allikad:
- Irdmuistised – tööriistad , tarbeesemed , relvad, ehted jne.
- Kinnismuistised – asulakohad , linnused , kalmistud jne.
Kirjalikud allikad:
- Breemeni Adami kroonikad
- Hendriku Liivimaa kroonika
- Vana-Vene kroonikad

Kirjalikud
- kroonikad
- ajakirjad
- fotod
Suulised
- laulud
- legendid
- suulised mälestused
Arheoloogiilised
- matmispaigad

Esemelised
- lelud
- rõivad
- mööbel
- tarbeesemed
Kinnismuistised
- ohvrikivid
- vanad asulad
- kivikalmed
Arhitektuurilised
- hooned

Muinasaega uurivad teadused :

Antropoloogia – teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist.
Numismaatika – uurib münte ja medaleid.
Etnoloogia – rahvateatus, mis üritab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste või teiste rahvaste igapäevaelust.
Rahvaluule – võimaldab pärimusest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti.
Keel – eesti keele seosed teiste keeltega.
Geneetika – teadus pärilikkusest, mis võimaldab tuvastada lähimaid sugulusrahvaid.

Muinasusund :

Puudus ütne ja reglemeeritud usund – piirkondlikud erinevused.
Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid.
Reliooniga seotud laenud naabritelt (laevkalmed).
Animistlik usund – kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks.
Kehtis põhimõte: „Nagu mina muile, nii muud minule “ ehk inimese halva käitumise korral võis loodus samaga vastata.

Eesti muinasaja lõpul:

Elanikke 150 000 – 200 000.
11-12.saj asutus tihenes ja külad kasvasid.
Maakonnad (8 suurt ja mitu väikest) → Kihelkonnad (uv45) (keskuseks linnus) → Külad
Maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa , Saaremaa, Ugandi, Sakala.
Linnuseid oli u 50 Eestis. Pelgupaik sõja korral.
Hooned endiselt väikesed ühetoalised puust ehitised, mille nurgas oli keriseahi.
Lõuna-Eestis levinud hajakülad, Põhja-Eestis ja Saaremaal sumbkülad.
Tähtsaim põlluvili oli talirukis – eesti oli maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa.
Eesti ülikuile oli oluliseks sissetulekuallikaks väliskaubandus .
Korralikud villast riided, nahast kuubid, linased riided.
Varanduslik ebavõrdsus – ülikud elasid mõisates.
Suure osa moodustasid vabad maaharijad .
Maaharimine, küttimine, kalapüük , metsamesindus. Ühiskondlik korraldus: kinnistumine
Relvad – oda, kirves , vibu .
Toit – leib, kört, liha, kala, mõdu.
Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale).
- Import : metallid, kangad, sool, vein, vürtsid.
- Eksport: teravili, karusnahk, vaha.

Naaberrahvad:

Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega.
Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki – eestlased vastasid samaga.
Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel.

Jüriöö ülestõus

23.04.1343 – 1345

Põhjused:

Eestlased tahtsid saada vabaks
Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis
Tahtsid vabaneda ristiusust

Kus?

Läänemaal
Harjumaal
Saaremaal

Sõjakäik:

Algas Harjus (maja süütamine)
Vallutati Padise klooster
Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse
4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele – tapeti
Ülestõusnud jäid juhtita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi
24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu
1344 orduvägi saabub Saaremaale
Saarlased kaotasid rängalt

Tagajärjed:

Eestlased said lüüa
1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele
Talupoegade elu halvenes veelgi

LIIVI SÕDA
Põhjused:

Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele.
Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega.
Läänemere valitsejateks saanud Taani ja Rootsi soovimatus jagada Läänemere kaubateid Moskvaga .
Poola soov jõuda Läänemerele.

Osapooled:

Ühelpool sõja alustaja - Moskva suurvürstiriik
Vastaspoolel Taani kuningriik ja Rootsi kuningriik, kes soovivad säilitada oma prioriteeti Läänemere kaubateedel ning Poola kuningriik, kes soovib väljapääsu Läänemerel.
Kolmas osapool – Vana-Liivimaa riigid, Liivi ordu- ja piiskopiriigid, kes soovivad säilitada olemasolevat olukorda.

Sõja ajend :

1554 – läbi on saamas viimane vaherahu (aastast 1503, lõpeb 1557 ). Vana-Liivimaa võimud taotlevad vaherahu pikendamist 30 aastaks. Ivan IV peab võimalikuks pikendada vaherahu 15 aastaks tingimusel, et makstaks ära ebamäärane „Tartu maks“, milleks koguda 3 aasta jooksul (aastaks 1557, vaherahu lõpuks) igalt Tartu piiskopkonna elanikult aasta kohta 1 Riia mark.
1557 – lõpeb vaherahu, Liivimaa delegatsioon läheb Moskvasse ilma rahata, lootes pikendada maksutähtaega, millega Moskva ei nõustu. Saaremaa soovib minna Rootsi kaitse alla, kuid soov ei teostu.

Sõja algus ja käik:

22. 01. 1558 – Vene väed tatari khaani šahh Ali (Šig-Alei) juhtimisel tungivad Tartu piiskopkonda rüüstama, lahkuvad . Järgneb Ivan IV teade, et võib sõlmida vaherahu, kui tuuakse ära Tartu maks. Seda ei tehta .
1558. aasta kevadel asuvad Vene väed Liivimaad vallutama.
1558 aprill – Narva pommitamine kivikuulidega, 11. aprillil linn alistub. 18. 07. 1558 – Tartu alistub.
1558 augustis alistavad Vene väed rea väikelinnu Ida-Eestis.
1559 aprill – Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt.
1559 sügis – ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub.
1559 september – Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna ( 30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele.
1560 – Vene vägede uus pealetung .
02. 08. 1560 – Liivi ordu viimane lahing venelastega Läti alal Hoomuli mõisa maadel Härgmäe (Ergeme) lähedal. Viljandi antakse venelastele lahinguta; ordule jäävad veel Tallinn, Pärnu ja Paide.
1560 september – talupojad tõusevad üles kohalike võimude vastu Lääne- ja Harjumaal, keskuseks Koluvere linnus, surutakse aadliratsaväe poolt maha.
1560. aasta lõpul annab ordumeister Kettler venelaste poolt seni vallutamata linnad – Tallinna, Pärnu ja Paide Poolale ning laseb Poola väed linnustesse.
1561 juuni – Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna all-linn siirduvad Rootsi (Erik XIV) kaitse alla, andes kuningale truudusvande.
1561 – Saare-Lääne piiskopkond liidetakse otse Taaniga.
1561 aastaga lõpeb Vana-Liivimaa ajastu.
1569 – hertsog Magnus rajab Moskva vasallkuningriigi keskusega Põltsamaal.
1570 – Vene vägede rünnak Tallinnale ja 7 kuud kestnud piiramine hertsog Magnuse juhtimisel ebaõnnestub.
1575 – 1576 – peaaegu kogu Eesti, ka Saaremaa ja Pärnu langevad venelaste kätte; talupoegade (Ohtra Jürgen) ja mõisameeste (Ivo Schenkenberg) vastuaktsioonid.
1577 jaanuar –Tallinna viimane piiramine (7 nädalat), venelased lahkuvad saavutamata edu.
1582 – Vene-Poola vaherahu Jam Zapolskis, Stefan Batory annab Ivan IV-le tagasi tema poolt vallutatud Vene alad, saades vastu venelaste poolt vallutatud Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti.
1583 – Pljussa jõel Vene-Rootsi vaherahu, Venemaa tunnustab Rootsi võimu Eestis ja Ingerimaal, loobub nõudlustest nendele aladele. – Liivi sõda saab läbi

KOLME KUNINGA AEG.
Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 – 1629)

1582 – Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid :
- Tartu, Pärnu, Võnnu ( Cesise ) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad.
1583 – rekatoliseerimine , jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar . 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat – Agenda Parva .
1584 – Valga alev saab linnaõiguse.
1598 – presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad.
1629 – Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga – Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla.

Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 – 1629)

04. 06. 1561 – Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
06. 06. 1561 – Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses. Põhja-Eesti jagatakse väiksemateks haldusüksusteks – 7 linnuselääniks keskustega endistes ordulinnustes: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula linuseläänid. Säilib 4 maakonda e kreisi – Harju, Viru, Järva, Lääne maakond.

Taani võim Saaremaal (1559 – 1645)

1559 – Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2
1560 – Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse ametkondadeks, need vakusteks.
1563 – Magnus annab Kuressaarele linnaõiguse.
1643 – 1645 – Taani- Rootsi sõda.
1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel, Saare- ja Muhumaa saavad Rootsile.
1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel, Ruhnu saar saab Rootsile

PÕHJASÕDA
Põhjused

Poola, Taani ja Venemaa pole rahul Liivi sõja tulemuste ja Rootsi ekspansiooniga Läänemere maades.
Rootsi siseopositsioon ajab Rootsi kuningale vaenulikku poliitikat, mis lõpeb Rootsi-vastase sõjalise liidu sõlmimisega Saksi kuurvürsti August II Tugeva, Peeter I ja Frederik IV vahel aastal 1699.

Osapooled:

Rootsi kuningriik ühelt poolt
Teiselt – Poola, Taani, Venemaa.

Sõja algus, käik ja tulemused:

02. 1700 – August II Tugev ründab ootamatult Riiat, ei suuda vallutada, asub piirama.
1700 suvi – Taani väed ründavad Rootsi valdusi Saksamaal, Rootsi väed liiguvad Kopenhaageni alla ja sunnivad Taanit rahu sõlmima.
1700 sügis – Vene väed liiguvad Narva taha, alustavad oktoobris rünnakut.
1700 oktoober – Rootsi sõjalaevad saabuvad Pärnusse, kust edasi minnakse üle Tallinna ja Rakvere Narva alla.
19. 11. 1700 – Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse.
1701 kevad – Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel.
1701 september – Vene väed tungivad Kagu-Eestisse.
1701/1702 aastavahetusel –Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi.
1702 juuli – rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal.
1703 – Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale.
1704 mai – Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures.
1704 juuni – Peeter I ründab Narvat ja Tartut.
13 juulil 1704 – Tartu alistub.
09. 08. 1704 – vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 – rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel.
1708 talv – Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale.
1708 suvi – Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid .
1708 – Puhja köstri Käsu Hansu „ nutulaul “.
1709 – Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine.
1710 jaanuar – kapituleerub Riia.
1710 august – kapituleeruvad Kuressaare ja Pärnu.
29. 09. 1710 – Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi.
1718 ründab Karl XII Taani võimualust Norrat, kuid langeb tabatuna kuulist.
1720 – rootslased püüavad jätkata võitlust Venemaaga, kuid saavad otsustavas merelahingus Tallinna lahel lüüa.
1721 – Uusikaupunki rahuga saab Venemaa Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa , osa Kagu-Soomest Viiburi linnaga. Rootsi saab tagasi Soome, mille Venemaa on vahepeal vallutanud, 2 miljonit riigitaalrit kompensatsiooniks Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest ja õiguse viia siit igal aastal tollivabalt välja teatud koguse vilja.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

- Romulus – Vana-Rooma esimene kuningas. Jagas rahva patriitsideks ja plebeideks, asutas senati ning oragniseeris sõjaretki.
- Caesar – Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Vallutas Gallia, I Rooma väejuht, kes üritas valluatada Britanniat.
- Augustus – Vana-Rooma esimene keiser (16.01.27 eKr – 19.08.14 pKr). Tegi lõpu sajandi kestnud kodusüdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu.
- Constantinus Suur – Vana-Rooma keiser (25.07.306 – 22.05.337). Tema valitsemise ajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima.

Rooma idaprovints
- Kreeka, Lähis-Ida, Egiptus, Väike-Aasia
- kreeka keel
- kõrgem arengutase
- jõukad linnad, arenenud majanduse maad, muistne kultuur.
- Põhiline elatusallikas oli põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased,

Eesti ajalugu

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavah

Ajalugu

doc

Sõjad Eesti aladel

SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis m

Ajalugu

doc

liivi sõda

Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid E

Ajalugu

doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu

doc

Liivi Sõda

LIIVI SÕDA ( 1558 1583 ) 1. Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liiv

Ajalugu

docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed

Ajalugu

Rohkem sarnaseid