LIIVI SÕDA Liivi sõda algas, kuna Venemaa tahtis vallutada Liivimaad, et saada pääsu Läänemerele. Sõda algas 1558. aastal, kui Venemaa vallutas Narva ja hiljem Tartu. 1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid
Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei
1242 Jäälahing. 1346 müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule. 1236 said Mõõgavennad Suule lahingus hävitavalt lüüa. 1238 sõlmiti Stensby leping, millega oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eesti Taani kasuks loobuma. 1343 Jüriöö ülestõus. 1494-1353 seisis ordu eesotsas Wolter von Pletterberg. 1554 kuuluteti välja usutunnistuse vabadus. 1558 tungisid Vene väed Vana-Liivimaale. 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. 1562 märtsis kirjutasid Riia peapiiskop ja ordu alla alistumislepingule, millega vannuti truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. 1582 sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolskis vaherahu, millega Vene pool loobus Vana-Liivimaast. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks vaherahu.
piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed Tallinna juures) *Kuna Vana-Liivimaa oli lüüa saanud, hakkasid nad liitlasi otsima. Peeti läbirääkimisi. *Saare- ja Kuramaa piiskopid müüsid end Taani kaitse alla. Taani kuningas andis need alad oma vennale, hertsog Magnusele. *Enne rahu lõppu kogus ordu kõik oma väed kokku ja üritasid Tartu piiskopkonda tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi. *Tallinn ja Põhja-Eesti läksid Rootsile, aga muud alad said poolakad endale. *(1562) kirjutas peapiiskop lepingule alla. Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset.
Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana-Liivimaa alasid oma riigiga ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 2) 1583- Vene-Rootsi vaherahu. 3.Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis? G. Kettler oli ordumeister Fürstenbergi abi, kuid 1559. aastal sai Liivimaa ordumeistriks. Ta sõlmis Poola kuninga Sigismund II Augustiga lepingu, millega Poola võttis ordu enda kaitse alla. 4.Millal toimus Oomuli lahing ja milles seisneb selle ajalooline tähtsus? 2. august 1569.a- Oomuli lahing Härgmäe lähedal. Ordu viimane katse Vene vägesid tagasi tõrjuda, kes liikusid Viljandi poole. 5.Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? Plaan oli moodustada Liivimaal Moskvast sõltuv vasallkuningriik keskusega Põltsamaal, lubades abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg?
ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast.
venelastele.taani abiga sõlmiti vaherahu pooleks aastaks,seda enda huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks.sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga
14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid vestfaallased juhtseisundi. Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid venelased enamiku Liivimaa Ordu linnuseid ja purustasid Oomuli lahingus (1560) tema väliväe. Ordu alistus Vilniuses 28. IX 1561 sõlmitud lepinguga Poola kuningale ja lõpetas 5. III 1562 tegevuse. Ordumeister Gotthard Kettler sai Poola kuninga vasallina Kuramaa hertsogiks. https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ordu http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liivimaa_ordu
Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti
Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja nende piiskop küüditati Venemaale. Pärast Tartu langemist lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad. Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
(12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu
valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel.
väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile(hertsog Magnus). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid
summatVenemaale ei tasutud. Tähtsamad sündmused: · Sigalei juhitud rüüsteretk Lõuna-Eestisse (22. jaanuar 1558) sõja algus · Narva vallutamine (mai 1558) · Tartu vallutamine (juuli 1558) · aprill oktoober 1559, vaherahu pooleks aastaks o ordu annab end Poola-Leedu kaitse alla (august 1559) o Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile(september 1559) · Oomuli lahing Härgmäel (2. august 1560) Liivimaa ordu viimane välilahing (ordu sai hävitavalt lüüa) · eesti talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal (1560. a sügis) suruti veriselt maha. · juuni 1561 Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond alistusid Rootsi kuningale (Erik XIV) · 28. november 1561 Liivimaa aadel, Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale (Sigismund II August) · 28
o Eestlastest silmapaistvaim Johann Pluck Küsimus: 93-99 Liivi sõda 1) Millised olid Liivi sõja eelse rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas? Riigid soovisid ülemvõimu Balti mere üle ja moodustasid liitusi 2) Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud Sõja ajend oli ülemvõimu saavutamine Balti merel, Tartu maksu maksmata jätmine 3) Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis? 4) Millal toimus Oomuli lahing ja millest seisneb selle ajalooline tähtsus? 5) Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? 6) Kes oli Ivo Schenkenberg? Poola võim 1. Mis on Sigismund Augusti privileeg? Aadlile jäid tema endised maavaldused ja kinnitati talupoja pärisorjus 2. Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? Jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598. aastal muutus vojevoodkondadeks. 3
juunil Vastseliina, 19. juulil Tartu, augustis Toolse, Rakvere, Porkuni, Laiuse, Vana-Liivimaa katsed saada välisabi ei andnud tulemusi. 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6 kuuks vaherahu. Samal ajal valiti Taani-meelse W. von Fürstenbergi asemel ordumeistriks G. Kettler, kes andis oma valdused Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see andis see andis need oma vennale hertsogMagnusele. 1560 algas sõjategevus uuesti 2. august purustas Vene vägi Oomuli lahingus Liivi Ordu väliväe, 20. august alistus Ordu ugevaim linnus Viljandi. Likumise Tallinna poole peatas Paide visa vastupanu. Vene rüüsteretkede ees kaitseta jäänud eesti talupoegade seas kasvas pahameel isandate vastu. Oktoobris 1560 aastal algas Lääne ja Harjumaal talurahva ülestõus, aga sees suruti kiiirest maha. Osa talupoegi lootis Vene väe saabumist et vabaneda mõisakoormistest, kuid pettus peagi. 1558
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
