Geotehnika alused (0)

Geotehnika alused
Sissejuhatusases
*geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide – vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks.
* geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile
Mõõtkava n2ide 1:10000

Pinnase klassifikatsioon

Fraktsioon
Alafraktsoon
Rahvusvaheline tähis
Osaleste suurus
Väga jäme pinnas
Suur rahnud
LBo
/630
Rahnud
Bo
/200kuni 630
Veerised
Co
63 kuni 200
Jämepimmas
Kruus s.h
Gr
2 kuni63
Jämekruus
Cgr
20 kuni 63
Keskkruus
Mgr
6.3 kuni 20
Peenkruus
FGr
2 kuni 6,3
Liiv s.h
Sa
/0.063 kuni 2
Jämeliiv
CSa
0,63 kuni 2
Keskliiv
MSa
0,2 kuni 0,63
Peenliiv
FSa
0,063 kuni 0,2
Peenpinnas
Möll s.h
Si
/0,002 kuni 0,063
Jämemöll
Csi
0,02 kuni 0,063
Keskmöll
Msi
0,0063 kuni 0,02
Peenmöll
FSi
0,002 kuni 0,0063
Savi
Cl
/0,002
Olulised on fraksioon rahvusvahelised nimetu, sed ja nende lühendid: Bolder (Bo), cobble (Co), Gravel (Gr), sand (Sa) Sand (Sa) siltl (Si), Glay (Cl) terasuuruse öühendid peab olema suure tähega L-Large C- Coarse M- Medium F-fine
Sa CL – liivane savi
Suurte kivide ümberpaigutamiseks (nikutamiseks ) ning tiheda stabiilse mulde saamiseks jämadast kaljupinnasest tuleb kasutada kõige raskemaid silevaltse-vibrorull.
Killustiku tihandamine toimub peale selle laotamist silevaltsrulliga( staatiline või vibro) või pneomorulliga.
Kruusa ja liiva tihendamiseks on majanduslik kõige sobivam kasutada silevalts vibrotulle.
Ühtlase reratikuga liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibreerimisega.
Möll ja savi
Möll on mitteplastne peenosis mida tavaliselt tihendatakse silevalts-vibrorulliga.
Möllised pannased, mis samuti sisaldavad savi, võivad olla märkimisväärsed seotud ja nende tihendamiselt annavad parima tulemuse (vibra) tapp või pneomorullida.
Savi tihendamiseks sobivad tapprullid, kuna tapp tungib panassesse, lõhkudes osakeste vahel esinevad looduslikud sidemed. Pneomorulle võib kasutada väikese või keskmise plastusindeksiga savide tihendamiseks.
Loodusilud ja stabiliseeritud pinnas
mitteseotud sõmerpinnased klassifitseeritakse üldiselt nagu aluse materjalid, mille tihendamiseks kasutatud tavaliselt (vibo) silevaltsrulli või pneumorulli.
Peale stabiliseerimist tuleb ta tihendada kasutava tihendamismasina tüüp sõltub pinnase algomadustest enne stabiliseerimist.
Pinnase iseloomustavad näitajad.
Wl- voolavus piir
vee sisaldus mile juures pinnas muutub pehmest voolavaks.
Määramine- tead niiskusega pinnast koputatakse, kuni vajub kinni sinna tõmmatud standartne vagu .
Wp-rull piir
tähistab pinnase üleminekut pool kõvast olekust kõvasse
Määramine- niiskest peen pinnasest rullitakse umbes 3mm jämedusi rullikesi kuni need hakkavad murenema.
Ip- plastsus indeks (arv) – wl-wp
Pinnaste liigitus voolavus piiri järgi.

vähme plastne pinnas /35 %

Kesk plastne pinnas /35-50 %

väga plastne pinnas /50-70 %

üli plastne pinnas ül-70 %
Voolavus arv
Il w-wp/Ip % -niiskuse sisaldus

Kõva pinnas /0

0.025

0-0,25

sitke /0,25-0,5

pool pehme /0,75-1
Pinnase orgaanilise aine moodustavad lagunemata ja pool lagunenud tain ja mikro -oragnismide jäänused ning huumus.
Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi.
Pinnas Orgaanilise sialdus %-des 2mm teraõõduga

vähese orgaanilise aine sisaldusega. 2-6%

keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6-20 %

Rohke orgaanilise aine sisaldusega /20 %
Muldes võib kasutada vähese orgaanilise aine pinnast.
Pinnase klassifikatsioon .
Niiskuse paikondade iseloomustus

muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, teekatendi tüüp, mlde kõrgus ja süvendi sügavust, muldkeha ja aluspinnaste omadus ning ehitustingimusi, ehituspaikonna looduslikke ja inenergoloogilise iseärasusi ning maanteede ehitamise ja hoiu varasemaid kogemusi

Tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus ja püsiv vähemate ehitus- ning hoiukuldega säilitades väärtuslikke kõlvikud ja kahjustamata looduskeskkonda.

Maantee ehitusgeloogilise tingimused on mööratud niiskuspaikonna tüüpi maapinna reljeefi oanduste ja geoloogilise hüdroloogilise ning kliima omapäraga.
Niiskuspaikonnad tüüpid
1
Kuiv
Pinnavee äravool on tagatud pinnasevesi on sügaval ega mäjuta kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on põhiliselt kruusliivad liivad ja savikad liivad, kuid viimaste suhteline niiskus on alla 0,73W. Kui mulde kõrgus on normids nõutud vähimast kõrgustest vähemalt 1,5 korda suurem , on tegemist, sõltumata mudest asjaoludest, esimese paikonnaga
2
Niiske
Pinnavee äravool pole ajuti tafatud, mille ühek tunnuseks on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist vähendada ja saavutada esimesed paikonna plukord. Kõik paikonnad süvend ja 0- profiilid .
3
Liiga niiske ( märg)
Pinnavvete äravool on raskendatud, esineb pikaajalist seisuvett. Maapinna lähedase pinnavee tõttu esineb ilmseid sosstumise tunnuseid. Pinnasevee tase on külmumispiirist kõrgemal. Peamiselt esinevad savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8wl. Tuleb teha kuivendustöid. Kõik teise paikonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtud madalamad muldkehad luuluvad kolmadasse paikonda.
Geotehinka alused
Pinnase külmakerkelisus
Vee külmumine pinnases.
Külmakerge- Pinnase mahu muutus.
Muldkeha veereziim .
Muldkeha asuva niiskuse hilk W ei ole aasta läbi konstantne ja muutub vastavalt valemile.
W= (A+B+C)-(D+E+F)
A- muldkehale langevate sademete hulk.
B- ümbritsevast loodusest juurdevoolava vee imbumine muldkehasse.
C- veeaur + seotud vesi + niiskus punnasevee kapillaartõusust.
D- vee ärvool muldkehast.
E- vee aurustumine muldekalt.
F- vee imbumine muldkehast alumistesse kihtidesse.
Lisaks sademetele mõjutavad meldkeha veereziimi märkmisvöörselt veel aastaringsed temperatuurimuutused mille tulemusena muldkehas sisalduv (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti.
Nagu looduses on neil aastaaega , nii jaotatakse ka muldkeha aastaringne niiskustsükkel neljaks perjoodiks.
Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisest vihmavetest.
Muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine.
Muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel
Muldkeha suvine kuivamine (tahenemine)
meie tingimustes on suurema tähtsusega pinnasevee kapillaartõus (pinnasevesi asub suhteliselt kõrgemal) ja väiksema tähtsusega niiskuse aurustumine muldehast.
Sõltuvalt veekile paksusest on vee kivimi pinnal erinevad omadused. Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole.
Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks.
Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba.
Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu.
Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks.
Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6 c-st (pinnasevete paiknemise sügavuses) kuni miinimukraadideno pinnase lemises külmunud kihis.
Tempertuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole.
Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne , mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda ja jääläätsede tekkimiseni. Tee ehituse seisukohalt on oluline just viimane külma mõju sõltub pinnase teramõõdust. Poorsusest. Vee olemasolust ja temperatuuri muutustest.
Normaalrõhu külmub vesi = c juures. Rõhu suurenedes vee käitumine muutub. Sõltuvalt rõhust võib vesi olla jäätumata kuni -22 c
tee mulde ja katendi omakaalust tekitatud surve pooride oleva veele püüab vett välja tõrjuda, mille tulemisel vee liikumine külmumispiirkonda väheneb. See on põhjuseks, miks sügavamale vee kristalle vähem tekib, kuigi nullilähedane temperatuur on just sugavamal muldes.
Teatud külmasügavusele vee kogunemine lõpeb.
Peentel liivadel on see umbes 80com, savisel liival kuni 160 cm. Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % .
vee tõus pinnases suureneb, kui tera läbimõõt on alla 0.125 mm.
Mida peenem on pinnas , seda suurem on vee tõus pinnases. Ühtlasi väheb ka pooride läbimõõt, millega suureneb vee liikumistakistus ja vee tõus aeglustub. Seepärast on väga peened savipinnased vähem külmaohtlikud võrreldes möllpinnastega.
Pinnaseed, milles pole alla 0,125 mm teri on hea filtratsiooni tõttu täiesti külmakindlad. Neis oleva vesi külmub umbes 0.c juures täies ulatuses ja maht suureneb ligikaudu 9 %
Ühendatud pooride tõttu surutakse paisunud jää ja vesi muldes ja liikuse koormuse allapoole ja pinnase paisumist .
Külmakerkeline pinnas.
Külmakerkeline pinnas on külma ja kapillartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduses suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab seetõttu kõndevõime.
Külmakerge on alati seotud vee olemasoluga pinnases.
Kõige külmakerkeohtlikumad on möllpinnased. Mille terade eripind on väga suur ja neis on piisavalt poore vee kapilaartõusuks ja aur liikumiseks.
Külmaohtlike pinnaste parandamine.
Külmakekeohututest pinnastest muldkehad on väga kindlad, kuid sageli kallid, mistõttu võib osutada vajalikuk kohalike külmaohtlike pinnaste parandamine.
Kasutatakse pinnaste, mehaaniist, terminist, keemilist satabiliseerimist.
Mille tulemusel muutub pinnase tugevus ja ka ilmastikukindlus.
Meetod
Sovivad pinnased
Pinnaste omaduste muutumine
Mõju külmakerkeohule
Mäju kandevõime vähenemisel
Veetõkke kiht
Nõrgalt kuni tugevalt seotud
Vee ja pinnase ülestõusmise takistus
Mõju
Katte kahjustuste vähenemine
Filtrikiht mehaaniline stabiliseerimine lubi stabiliseeriine tesement tabiliseerimine
Nõrgalt kuni tugevalt seotud
terakoostise muutumine
struktuurimuutus, mõningadne siduv toime
hüdrauliliselt seotud
Läbimärgunud pinnase ülestõusmise takistus, dreenimine.
Terakoostise muutumine
struktuurimuutus mõningane siduv toime
hüdrauliliselt seotud
Mõjuta
Vähenemine kuni vältimine
vähenemine
välditud
välditud
Katte kahjustuste ja kihtide segunemise vähenemine
vähenemine kuni vältimine
Vähenemine
Bituumen stabiliseerimine
Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutumisel.
Esamasti on tegemist jämedateralise sõmermaterjali lisemisega.
Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus.
Lubistabiliseerimisek sobivad kõik pinnased, milles on mölli osakesi (0,063mm) üle 20 %
Sõltuvat pinnase veesisaldusest võib kasutada nii kustutamata kui ka kasutatud lupja.
Lubja kogus on nõrgalt ja kekmiselt seotud pinnaste puhul umbes 5%, tugevalt seotud pinnastel oluliselt kõrgem -15 kuni 20 %
Suur savi sisaldus vajab hüdroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, ki kogus on väike suureneb vaid poorsus , mille tulemusel suureneb ka vee juurdevoo. Tulemuseks on külmakelisuse suurenemine.
Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat.
Kavartspeenpinnased koos mõõduke savisisaldusega on sobivad tsementabiliseerimiseks 6-8 % tsement väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakrkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel.
Stabiliseerimisel eelduseks on pinnase sujuv terakoostis mis vähendab pinnase poorsust.
Bituumenstabiliseerimise toime siisneb pinnaseosakeste kaitsmise vee eest.
Bituumenit kasutatakse tavaliselt kas emulsioonina või vahtbituumenina.
On leitud, et kattekontruksiooni tavalne külmakerge ei mõjuta oluliselt katte tasasust ja eluiga juhul, kui katte üldine keskmin ei ületa järgnevaid tabalis toodud suurusi.

püsikatend- 4cm

kergkatend - 6cm

Siirdekatend - 10cm

Pinnatud kruusakatted- 6cm
Geosünteetide kasutamine.
Geotektiilid, geovõrgud, geomembraanid ,geosünteetilised savivahekihid,geokomposiidid.
Geosüteetide funksioonid.
Filtreerimine .
Separeerimine ehk eraldamine .
Pinnaste tugendamine ehk armeerimine .
Tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda.
Vedelik ja gaaside liikumise tõkestamine .
Paigaltatune tõidavad seosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga.
Liikuse all olevate objektide ehitamisel kasutavate geosünteetide kolm üõhilist funksiooni n:
Filtreerimine, eraldamine, tugendamine.
Plussid;
Tööea pikendamine, Kandevõime suurendamine , Vajumite erinevuse ärahoidmine, lokaalsete nõrkade kohtade katmine, tühimike sillutamine.
Ehitades teemullet üle nõrkade aluspinnaste, ei piisa vaid üldlevinud ehitustavade järgmistestt, kuna need võivad osutuda tehniliselt teostumatudeks või liiga kalliks.
Sellised olukorras, kus aluspinnased ei suuda vastu võtta mulde omakaalust või ekspluateerimist. Vältimaks ebaühtastest vajumisest põhjustatud pragude tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist.
Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest:

muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda.

Muldkeha tasapinnaline (horisontaalne) libisemine ja laialivajumine.

Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine.
Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul.
Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment.
Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust.
Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda.
Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin viia konstruksiooni jõudude tasakaalu kadmise ning mulde purunemiseni.
3.töö

Soolade kasutamine külmaohtlikel pinnaste parandamiseks ?

Kus tuleb kasutada üleminekuala?
Kohtades, kus saavad kokku kaks erineva külmakerkega konstruktsiooni, tuleb ette näha nn
üleminekuala (tavaliselt tehakse kiilukujuline), et vältida külmakerke puhul astme tekkimist
teekonstruktsiooni pinnale.

Millal sobib lubistabiliseerimine külmaohtlikel pinnaste paradamiseks?
Nõrgalt kuni tugevalt seotud Struktuurimuutus, mõningane siduv toime

Iseloomust mehaaniliselt sabiliseerimist külmakerke vähendamiseks.
Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutmisel. Enamasti on tegemist
jämedateralise sõmermaterjali lisamisega. Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase
nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus. Põhimõtteliselt on võimalik lisades
jämedamat pinnast saavutada piisavalt külmakindel pinnas, kuid tavaliselt lisatava pinnase
kogused on üsna suured

Soojusisalatsioono kohtife kasutamise eesmärgig?
Lõikudel ,kus seda nõuet pole võimalik täita, tuleb ette näha soojusisolatsioonikihid, et
vähendada külmumissügavust või üldse külmumist ära hoida. Teine võimalus on ette näha

Katendite vastupdavus külmakerkel?

Külmakaitsekihtife materjalid?
kruusaliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm ja
• liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel
võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm.

Külmakaitsekihtide kasutamise eesmärgid?
külmakaitsekihtide ( materjalidest , mis ei muuda mahtu külmudes max
niiskusesisalduse juures) või soojusisolatsioonikihtide (aeglustavad muldkeha
külmumist ja vähendavad ühtlasi mulkeha külmumissügavust) ehitamine;

Külmohtlike kvartspinnaste parandamine?
Kvartspeenpinnased koos mõõduka savisisaldusega on sobivad tsementstabiliseerimiseks.

Suure savisisaldusega külmaohtlike pinnaste parandamine lubjaga ?
2.Kohtades, kus saavad kokku kaks erineva külmakerkega konstruktsiooni, tuleb ette näha nn üleminekuala (tavaliselt tehakse kiilukujuline), et vältida külmakerke puhul astme tekkimist teekonstruktsiooni pinnale.
4.Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutmisel. Enamasti on tegemist jämedateralise sõmermaterjali lisamisega. Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus.
8. Aitab külmumise vastu. Kui on filtreerivast materjalist, siis toimib ka dreenkihina.
10.Suur savi sisaldus vajab hügroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, kui lubja kogus on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevool. Tulemuseks on külmakerkelisuse suurenemine. Järelikult peab stabiliseerimise kavandamisel hoolega uurima pinnase omadusi, et mitte saavutada negatiivset efekti.
2...3% soola lisand väldib täiesti pinnase külmumise. Soolade mõju ei ole püsiv, sest väga hea vees lahustuvuse tõttu nad uhutakse pinnasest välja. Muldkehas, mis peab vastu pidama aastakümneid, on nad kasutud
3.Lubistabiliseerimiseks sobivad kõik pinnased, milles on mölli osakesi (0,063 mm) üle 20%
5.Tihti aitab ka veekindlate või kapillaartõusu takistavate kihtide ehitamine. Soojusisolatsioonikihid (näiteks fenoplastidest) tuleks ette näha ainult väga halbade niiskustingimuste puhuks 6.
7.Külmakaitsekihina võib kasutada looduslikku: • kruusaliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm ja • liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063 mm.
9. Kvartspeenpinnased koos mõõduka savisisaldusega on sobivad tsementstabiliseerimiseks. 6...8% tsementi väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakerkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel. Stabiliseerimise eelduseks on pinnase sujuv terakoostis, mis vähendab pinnase poorsust. Sageli on poorsuse parandamiseks otstarbekas pinnast mehaaniliselt stabiliseerida. 1
Eraldamine e. Separeerimine
Eraldamise funksiooni jures on geosünteetide ülesandeks takistada erinevate pinnasekihtidel omavahel seguneda (näitaks aluspinnase ja kivimaterjali või kahe erineva kivimaterjali kihi segunemise vältimine).
Geotsekstiili kasutamine separeerimise eesmärgil väldib täite ja aluspinnaste omavahelist segunemist.
Geotekstiili kasutamine separeerimise eesmärgil väldib täite- ja aluspinnaste omavahelist segunemist.
Tasapinnalise voolu funktsionni omvahet geosünteetide kasutusaladesk on
Tasapinnalised dreenid pinnastest vee välja juhtimiseks , mille tulemusena vähendab mulde pinnase koormamisel tekiv hüdrostaatiline rähk ja paraneb kandevõime.
Vertikaaldreenid tihendamis- või vajumisprotsesse kiirendamiseks. Vertikaaldreenid aitavad vähendada kokkusurutud pinnaste tekkivat proorirõhku ning kiirendavad konsolidatsiooniprotsessi.
Headetasapinnalise voolu omadustefa geosünteete paigaldatakse geomembraanide vastu kontrollimaks pinnasevee tase ning ära juhtima membraani vastu kogunevaid gaase .
Kasutades geotejstiile dreenina, tuleks valida suhteliselt paks mittekootud materjal, millel on head dreenivad omadused mööda oma tasapinda.
Premad tasapinnalise voolu tagamiseks on spetsaalsed geokomposiitmaterjalid, mis koosnevad heade tasapinnaliste veejuhtimisomadustega monokiudest südamikst ja vähemalt ühest separeerimis/ filtreerimisfunksiooni täitvast geotekstiili kihist.
Peamiseks riskiks on geosünteedi pikemaajalise ekspluatsiooni käigus ilmevad tekstiili pooride ummistumine.
Seetõtt kasutatakse geosünteetide tasapinnalist voolu enamasti lühiajaliste rakanduste korral.
Vedelike ja gaaside mittesoovitud liikumise vältimiseks kasutatakse geosünteetilisi materjale:
Geomembraane. Geosünteetilisi savivahekihte, tavalisi geotekstiile, mille proovid on täidetud vett mittejuhtuva materjaliga ( nt. Bituumeniga).
Geosünteete kasutatakse vedelikutõkkena ka puhtaveekogude rajamiseks.
Vedelikutõkkeks vajaliku geomembraani konstruksiooni rajamisel on tavaliselt arvis paigaldada lisaks ka geotekstiil, mille ülesandeks vastavalt situatsioonile on :
Tugendamine.- vähendamaks geomembraanile mõjuvaid koondatud pingeid.
Antud juhulleks geotekstili ülesandeks võtta vastu pinnastel üle kantavad tõmbepinged ning suureate pinnaseosakeste poolt tektiatud koondatud pinged samas töötada kui polstrikihi, vähendades väikste ebadasasuste mõju geomembraanile.
Dreenimine- haoidmaks vett mittejuhtiva kihi läheduses pinnasevee taset kontrolli all.
Sisukohal kasutatakse geotekstiile rasapinnalse vool funksiooni juhtimaks geomembraani suruv vesi ära dreenidesse.
Gaaside hajutamine- heade tasapinnalise voolu omadustega geotekstiile kasutatakse geomembraani vastu tekkivate gaasieraldiste kogumiseks ja väljajuhtimiseks.
Hõõrde parandamine- vältimaks geomembraanide paigalnihkumist, paigalatakse pinnase ja membraani vahele heade hõõrdeomadustega geotektiil.
Valmistades ette aluseid geomenraani paigaldamisel tuleb pinnase ebatasasused viia miinimumini.
Vedeliku või gaasitõkkena sihipärase ning korrektse funktsioneerimise tagamiseks ei piisa kõrvalasetsevate paanide ülekattega pigaldamisest, vaid paanide liitekohtade tuleb omavahele kokku keevitada või sulatada.
Valik ja kastamine
Mulde sobiva geotekstiili valik eraldamiseks ja filtreeerimiseks spetsifikatsiooni- progiili alusel.
Põhjamaade klassifikatsioonisüsteem.
Põhjamaade süsteem maanteedele kasutavatele geotekstiilidele nõuete määretlemine ja kontroll NorGeoSpec 2002 spetsifikatsiooniprofiilides saab alusinnase ja täitematerjali omaduste ehitamistingimuste ning teel esitavate kvaliteedinõuete kombinatsioon alusel valida konkreetsetesse situatsiooni sobiva pinnaste eraldamiseks ja fikseerimiseks mõeldud geosünteedid.
Geotekstiili valmimiseks spetsifikatsiooniprogiil alusel jagab NordGeoSpec aluspinnased, ehitus jea ekspluatsioonitingimused järgmiselt:
Aluspinnase tüüp:
Pehme- pehmed savid nihketugevusega -25 kPa ning turvas .
Kõva- keskmine ja jäik savi niketugevusega – 25 kPA ning liiv ja kruus.
Egitustingimused:
Tavalised - juhul kui tingimusetes on kaks või enam kõrgnevat olukorda
Raske ehituseda liiklus , nurdaline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnika vibrotihendamine, ehitustransport liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm.
Soodsad- täitematerjalid maksimaalne terasuurus on 200 mm ja kihipaksusega -1.5 maksimaalse tera läbimõõduga.

Mis põhjustab muldkeha horisontaalset läbimist ?

Millal tekib purunemine mööda silindrilist lõikepinda ?

Armeeritud mulde aluse vertikaalse nihkumisega põhjused?

Kuidas hoitakse ära muldkeha horisontaalne libisemine?

Mida nimetatakse geosünteedi tasapinnaliseks vooluks ?

Geosünteedi ülesanne separeerimisel?

Mida nimetatakse geosünteedi fikseerimiseks?

Geosünteetide omadused, mis mõjutavad fikseerimist?

Millal kasutatakse geosünteete armeerimisel?

Geosünteetide funksioonid armeeritud muldes?
1.Muldkeha horisontaalset libisemist ning selle tulemusena tema laialivajumist põhjustavad
jõud on tingitud mulde kõrgusest, oma mõju avaldavad ka nõlvakalded ning täitematerjali
omadused. Seda tüüpi purunemine tekib muldkeha taldmikuosas seal indutseeritud
horisontaaljõudude mõjul, kus seoses aluspinnase nõrkade omadustega ei teki tasakaaluks
piisavaid mulde-aluse vahelisi hõõrdejõude.
2.
3. 1) mulle ehitatakse kõrge ning liiga järskude nõlvadega (geotekstiilil ei ole piisavalt
hõõrdepinda täitematerjaliga vajalike koormuste vastuvõtmiseks);
2)tugevdamiseks kasutatava geotekstiili servad pole tekkiva koormuste jaoks piisavalt
ankurdatud.
4.
5.Geosünteedi omadust juhtida vett ja gaase mööda oma tasapinda vaadeldakse eraldi
funktsioonina ja seda nimetatakse tasapinnaliseks vooluks ehk dreenimiseks mööda oma
tasapinda. Erinevates situatsioonides peab kasutatav materjal koguma risti oma tasapinnaga
endasse sade- ja pinnaseveed ning juhtima need mööda oma tasapinda vastavatesse
kogumiskohtadesse või, vastavalt ette nähtud funktsioonile, olema ka suuteline oma tasapinnas
koguma ja juhtima gaase pinnastest välja
6.Geotekstiili kasutamine separeerimise eesmärgil väldib täite- ja aluspinnaste
omavahelist segunemist
7.Geosünteet laotatakse sirgelt (ilma voltideta) ning
fikseeritakse, et vältida tuulest tingitud või täitematerjali paigaldamisel tekkivat nihkumist .
Kinnitamiseks kasutatakse pinnasenaelu, täitepinnast või liivakotte
8.
9.et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude
peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine.
10.
Liiklusagedus:
Kõrge- keksmise ja kõrge liiklusagedusega teed rohkem kui 500 sõidukit Öp.
Madal- madal liiklusagedusega teed vähem kui 500 sõidukip Öp.
Mulde projekteerimisel tuleb pöörata tähelepanu ka vete liikumisele mulde sees ja aluspinnastes.
Geosünteetide paigaldamine mulde ehitamisel.
Kattekile eemaldatakse vahetult enne materjali kohale asetamist.
Eelnevalt planeeeritakse paigalduskoht, eemaldatakse kõik teravad või suured kivid, vältida tuleb geosünteedi mehaanilist vagastamist ja aluspinnase segipööramist.
Paigaldamine toimub käsitsi või ehitusmehhanismi kasutades.
Geosünteet laotakse sirgelt (ilma voltideta) ning fikseeritakse, et vältida tuulest tingitud või täitematerjali paigalamisele tekkivad nihkumised.
Kinnitamiseks kasutatakse pinnasenaelu, täitepinnast või liivakotte.
Ülekate tuleb toestada vee voolamise või täitematerjali paigaldamist suunas.
Juhul kui paigaltatakse , kasutades samast materjalist tehtud lapp.
Paranduslapp peab ületama kahjustatud kohta iga suunas vähemalt 30 cm võrra.
Enne täitepinnasega katmst, tuleb paigaldatud materjal järelvalveametniku vi vastava sepetsialisti poolt üle vaadatud. Ta peab kontrolloma ülekatteid ja kindalaks tegema kahjustused, mille vajavad paradamist ja koostama kaetud tööde akti.
Täitematerjaliga katmisel välditakse mehhanismide liikumist otseslt geosünteedi peale.