docstxt/130184167935206.txt
Kruvivaiad ja vaivundament Vaivundament Kui pole tagatud pinnase kandevõime, siis tuleks kasutada vaivundamenti. Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada -- ei mingit maapinna niiskusprobleemi. Vaivundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Vaivundament Vaivundament Kruvivaiad OMADUSED kiire vundeerimistehnoloogia sobib ka kergematele ehitistele säästab energiat ja kulutusi puudub vajadus veeeemaldus, kaeve ja tihendustöödeks võimaldab ehitada külmunud maapinnale ja läbi asfaldi saab kasutada vanade vundamentide rekonstrueerimistöödel maaalune osa valmib ühe tööoperatsiooniga vibratsiooni ja müravaba tehnoloogia
Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse,
· tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 21 1. Õõnespaneelide paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendi 2. Võrdle: lint-, plaat- ja vaivundament · kirjeldada erinevaid vundamente · vundamentide kasutamise tingimused Pilet 22 1. Kõrgusmärkide edasiandmise viisid ja kontroll Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · vajalikud mõõtevahendid · horisontaalpindadel kõrguste edasi andmine ja kõrguste kontrollimine · vertikaalpindadel ebatasasuste kontrollimine ja pinna rihtimise viisid · vaheseinte asukoha märkimise viisid põrandast lakke, laest põrandale 2
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast v...
(paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada
Tarind ehk konstruktsioon - hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piiretarindireks - materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid - vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed Vundamendid Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe
betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu
· tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 21 1. Õõnespaneelide paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendi 2. Võrdle: lint-, plaat- ja vaivundament · kirjeldada erinevaid vundamente · vundamentide kasutamise tingimused Pilet 22 1. Kõrgusmärkide edasiandmise viisid ja kontroll Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · vajalikud mõõtevahendid · horisontaalpindadel kõrguste edasi andmine ja kõrguste kontrollimine · vertikaalpindadel ebatasasuste kontrollimine ja pinna rihtimise viisid · vaheseinte asukoha märkimise viisid põrandast lakke, laest põrandale 2
rajatise avatud brutopind m2 laius 10m minimaalne korruste arv maht 547m3 maksimaalne korruste arv köetav pind 219m2 2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi
10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused • horisontaalne mullasurve e pinnasesurve • pinnasevesi • perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) • sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
2365 Kõva villaplaat Isover OL-K-30 30mm 16 m2 0,2 6,53 2,6 147 2366 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 50mm 16 m2 0,1 4,47 1,3 93 24 Vaiad ja tugevdustarindid 28951 243 Vaivundament 85 tk 3,5 235,1 60 45,5 28951 3 KANDETARINDID 544728 32 Kandvad ja välisseinad 335477 322 Monteeritavast betoonist tarindid
50 20050 8775 25250 25 1425 500 5100 Trepi vaivundament D=150mm, H=-1500mm 3460 B 500 1260 225 1560 -188mm 1560
moreenini. Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Näiteks kõrge pinnasevee taseme korral saab vältida kaeviku rajamist allapoole pinnasevee taset. Reeglina koosneb vaivundament vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele ja rostvärgist, mis võtab vahetult vastu ehitise osadelt tuleva koormuse ja jaotab selle vaiadele. Vaivundament koosneb vaiadest ja rostvärgist. Vaiade ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasekihtide sügavamal asetsevatele tugevamatele pinnastele. Rostvärgi ülesanne on jaotada ehitiselt seintelt ja postidelt tulevad koormused vaiadele.
Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein
konstruktsioon ja detailide universaalsus. Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12
madalvundamentideks, mis rajatakse eelnevalt valmistatud süvendis; sügavvundamentideks, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata. Tavaliselt on madalvundamentide süvis väiksem kui sügavvundamentidel, kuid ei ole kindlat piiri, millest algab üks ja lõppeb teine. Enamasti on madalvundamendi süvis 1 kuni 3 m, kuid mõnikord võib see ulatuda isegi üle 5 meetri. Määravaks on siiski ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente. Vundamendi ehitusmaterjaliks on tänapäeval valdavalt raudbetoon kui välismõjule hästi vastupidav, hõlpsasti kujundatav ja piisava tugevusega materjal. Laialdaselt kasutatakse ka armeerimata betooni ja kivimaterjale, enamasti looduskivi. Vaiade materjaliks võib olla raudbetooni kõrval ka puit või
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
