Ökoloogia lühikonspekt (5)

Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid , kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad.
Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel.
Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna ( abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus).
Biosfäär –Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri.
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine:
Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu)
Kontrollib ja keskmistab temperatuuri
Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond
Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,Tuul, Happesus (pH),Toitainete sisaldus,Veereziim,Rõhk,Tuli
Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted
Sümbioos, Kommensalism , Parasitism , Kisklus ,Fütofaagia, Konkurents
Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju
Keskkonna saastatus ,Metsade hävitamine,Soode kuivendamine,Võõrliikide sissetoomine,Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine
Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada!
Valgus
Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine
Infrapunane kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri
Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone
Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat.
Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast.
Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele
Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu
Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid
Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal
Temperatuur

• Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C
  
• Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
  
• Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist ( selgrootud , kalad , kahepaiksed, roomajad )
  
• Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist ( linnud 40-42C, imetajad 36-39C)
  
• Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
  
• Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
  
• Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist
  
• Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak , ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine)
  

Tuli

• Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud