teiste õigusnormidega. Liigituvad seletavataks, viitavateks ja kitsendavateks. Kui õigusnormi tekst sisaldab osundust sama õigusakti mõnele teisele §, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm o nteatud kindla käitumie mastaap, etalon. Õigusnormis on kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nim juriidilisteks faktideks. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktid kujutavad endast kõige mitmekesisemaid elulisi asjaolusid. Kui võtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimeste teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad sündmusteks ja tegudeks. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille
korrespondeeruvad; nt liikluses valgusfoor. · Ühes ja samas situatsioonis on ühel õigussubjektil nii subjektiivsed õigused kui ka kohustused; nt ost-müük. · Mitte alati pole subjektiivse õiguse ja juriidiliste kohustuste vaheline side vahetu; nt nõudeõiguse situatsioon. Õiguse subjektid · Juriidilisi kohustusi ja subjektiivseid õigusi omavad isikud. · Jaguneb kaheks: 1. Füüsiline isik selleks, et olla õiguse subjekt, omab õigusvõimet ja teovõimet. · Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See algab elusalt sünniga ja lõppeb inimese surmaga. Inimesel on piiramatu õigusvõime. Üldjuhul ka ühetaoline. · Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. See on seotud teatud vanusepiiri saabumisega. 2
3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Õigusnormi mõte on kutsuda esile õiguslikke tagajärgi. Nende tegelikustamine aitab elu reaalselt korrastada. Normide struktuurid on inimeste poolt koostatud. Õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (T) on eluline (sed) asjaolu (d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg (R) – lubamine (õigustus), käsk või keeld. Kui T, siis R. Elulised asjaolud on juriidilised faktid. 1. keeruline struktuur – Kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R 2. alternatiivne – Kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R 3. lihtne – Kui on T, siis R. Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku/vajaliku käitumise või riikliku sunni ja määra. Keeruline õt aga võimalike/vajalike käitumiste kogumi või mitu riiklikku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õt näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
...............................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang...................
õiguse asendas sotsialistlik. Kogemuslik funktsioon ehk teadasaamine olnust. Aitab üldse paremini mõelda järele inimese ja tema tegevuse üle maailmas (osaliselt õiguse filosoofia). See annab võimalusi võrrelda tänapäeva ja olnud õigussüsteeme ning näha alternatiivseid võimalusi ja funktsionaalseid seoseid. Teadasaamise funktsioon laias plaanis võimaldab näha seoseid ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel. 2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane
Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seaduse ülimuslikkus kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine vaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob õiguslike tagajärgedega. Võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Osa formaalseid seaduseid ei ole materiaalses mõttes seadused on põhiseaduslikus korras vastu võetud, kuid ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi (nt Riigi eelarve seadus).
Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud. 8. Jurisprudentsi mõiste ja selle suhe õiguse rakendamisega. Sõna "jurisprudents" kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes: * jurisprudents ehk õigusteadus * jurisprudents ehk õigusfilosoofia * jurisprudents ehk õigusteooria. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks. 3 9. Metodoloogia alused. Deduktsioon, induktsioon, analüüs, süntees.
Võib eristada vähemalt nelja õigusteaduste hulka kuuluvat uurimisala – õigussotsioloogia, õigusdogmaatika, õiguse ajalugu ja võrdlev õigusteadus. Mis on teadus kui selline? iga õpetus, mis on on süsteemselt korrastatud terviku tunnetamine. Narits rõhutab veel, et teaduse ülesanne on toota uut teadmist. Õigusteadus on tüüpiline teadus. Õigusteadus hõlmab mitmeid teadusi õigusest – õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria ja jurisprudents (e õiguse dogmaatika). See on võimalik, sest õigus on kompleksne fenomen. + omavahelised seosed. Õigusteadusest saab rääkida seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteaduses seadusel erilist rolli ei olnud (seega sarnane pigem common law’ga). Rooma õigusteaduse hiigelhooneks on „Corpus Iuris Civilis“. Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 9 jj Õigusteaduse eesmärk on sellise sotsiaalse fenomeni nagu õiguse tundmaõppimine (lühidalt)
tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg mõlemad jagunevad lihtsateks, keerulisteks või alternatiivseteks. Faktiline koosseis - T Õiguslik tagajärg - R Lihtne faktiline koosseis: Kui T, siis R Keeruline faktiline koosseis: kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R
kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10.Juriidilised faktid on õigusnormis õigusliku tagajärje kõrval olevad teatud elulised asjaolud. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. 11.Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Ühiskondlikele suhetele annab õiguse poolt korrastatus spetsiifilise iseloomu, mille alusel saab rääkida õigussuhtest. 12
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja)
Tegelikkuses aga juba väga ammu niiviisi, et sariaadi elluviimise käigus on lubatud palju võtteid, mis leevendaksid sariaadi rangust. Põhjuseks inimlik arusaam, et nõuded on liiga ranged. Sellest ei ole aru saanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka juhid. Tegu ei ole ühtlustatud, kodifitseeritud õigussüsteemiga. Selle arengus on osalenud terved põlvkonnad õigusteadlasi. Tõlgenduste lähtepunktiks on ikkagi olnud pühakirjadest pärit asjaolud. Karta on, et õiguse erinev tõlgendamise on ka põhjus, miks moslemite kogukond on jagunenud mitmeks - sunniidid (õigeusklikud) ja siiidid. Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, sariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest. 1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis
...............................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus).
käitumine. Õiguse rakendamise printsiibid: 1. Seaduslikkus- õiguse rakendamine peab tulenema objektiivsest õigusest 2. Õiglus 3. Otstarbekohasus- ei saa asendada seaduslikkust, ei vastandu seaduslikkusele 4. Põhjendatus- argumenteeritus, õigustrakendava tegevuse kohta Õiguse rakendamise etapid: 1. Faktiküsimuse lahendamine- leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus? 2. Õigusnormi valik- tegelikkuse maailm tuleb lihtsamaks muuta, sõelale jäävad asjaolud, mis on seoses ühe või teise õigusnormi hüpoteesiga 3. Õigusnormi analüüs- õiguse tõlgendamine 4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine Õigusnormi valik: See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs
nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7
nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt
Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal.
Õigusnorm see on riigi poolt loodud ja tema poolt lõppastmes garanteeritud üldine, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisetalon. Igat nähtust on kõige mõistlikum tundma õppida läbi tema struktuuri. Nii ka õigusnormi puhul. Õigusnormi loogiline strukuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuur Loogika · Hüpotees seadusandja poolt tegelikkuses välja valitud asjaolud ja nende määratlemine selle struktuuri osas, mida nimetame hüpoteesiks. Eluliste asjaolude kirjeldus. Seadusandja otsustada, mida ta tegelikkusest välja valib. · Dispositsioon - võimalik, vajalik või keelatud käitumine, eluliste asjaolude kirjeldus ja käitumine õiguslikud tagajärjed · Sanktsioon riiklik sund Kui siis vastasel juhul Ettekirjutus
juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus paragrahv 23: käesoleva seadusega ettenähtud otsused teeb tööinspektor kahe nädala jookusl, arvates tema poole pöördumise päevast. / o Karistusseadustiku paragrahv 338 lg 1: ...karistatakse rahalise trahvi v kuni kolme aastase vangitusega.-Antudõigusnorm keelab teatud tegevused. Sellest normist tuleneva nõude saab subjekt realiseerida õigusest kinnipidamise teel. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine, mis saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimise vormid: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine- seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. 2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda. 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise protsess:
... 4. Kaitsta hüve kaalutlus Kohustuste pulvisioon tingimus on mitme kohustuste olemasolu, kõikide täitmise võimalikus, täidetud kohustus peab olema võrdne täitmata kohustusega. SÜÜ - esineb isikul kes on vähemalt 14 aastane, on süüdi ja suhtes ei esine ühtegi süüd välistavat asjaolu. Isik on süüdi kui tema teo toimepanemise ajal ei esinud olukorda milles ta ei oleks võimeline arusaama oma teost ja oma käitumisest ning oma käitumist juhtima. Süüd välistavaid asjaolud: eksimus teo keelatuses (isik ei saa aru ja eksimus oli talle vältimatu) ja loobumine süüteokaitsest Kuriteo täideviimine täideviija on see kelle tahe valitseb tegu, paneb asjad liikuma. Täideviimine on võib olla vahendlik ja vahetu. Kihutaja on see kes veenab, ähvardab või muul viisik tekitab isikus tahtluse kuriteo toime panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne.
mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus. 3) Valgustusajastu loomuõigus 16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J.Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi
Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). 6. Õiguse subjekt Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks: üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud).
4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes. Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest olulisest elemendist:
Loogiline struktuur koosneb: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon H - õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Hüpoteesis on fikseeritud: a) tegu ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes; b) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes. c) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Absoluutselt määratletud hüpotees (täielikult määratletud) Osaliselt määratletud hüpotees (osaliselt määratletud) D - õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Liigitus: 1) otsesed, 2) viitavad, sh A) otsesed,
P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2
Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud).
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt
nt. õigus kaupa vaadata.) Subjektiivse õiguse sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. 5. Õigusteaduse mõiste ja olemus 1) Õigusteadus On teadus õigusest. 2) Õiguse ajalugu Teadus õigusest, mis tutvustab kunagi eksisteerinud riikide õigust. 3) Jurisprudents Tegeleb kehtiva õigusest, analüüsib (õigusdogmaatika) objektiivset õigust ehk kehtivat õigust. 4) Õiguse sotsioloogia Pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. 5) Õiguse filosoofia Tegeleb õiguse mõttega, et mis see õigus üldse on. 6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile.
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine; 2) õigusnormide kasutamine; 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
