1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete
Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4)
Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press
· Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis : · täitematerjalid moodustavad skeleti,mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis: · Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik
Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Killustiku tühiklikkus leitakse killustiku puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu kasutades valemit 4. Tulemused on kantud tabelisse 4. Valem 4: pk killustiku tühiklikkus [%] 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] 4.5 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse järgnevate ava läbimõõtudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16.0 ja 22.4 mm. Katsetava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killusiku. Katsetava killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm, mille tulemusena oli katsetava killustiku kogus 2.6 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava,
katsetus ja arvutatakse keskmine kahest lähimast tulemusest. Killustiku veeimavus arvutatakse valemiga 5 Valem 5: Wk =100 * (m1 - m4 ) / m4 kus m1 küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus, g; m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g 3.2 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leitakse järgmisest valemist: Valem 6: Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 3.3 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse järgnevate läbimõõteudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatakva proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal
veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus) Killustiku doseeritakse fraktsioonidena. Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid-võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi.
m1 küllastatud pindkuiva täitematerjali mass õhus, [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus, [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse valemi 4 järgi. ( ) *100% (Valem 6) OpK P K = 1 - OK OpK -killustiku puistetihedus [kg/m3] OK -killustiku terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekte, mille läbimõõdud on 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja 31.5mm peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Sõelanalüüsi tulemuste põhjal määratakse tera ülemine mõõde D. Pärast sõelumist arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit
*Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid Täitematerjale on betoonis kuni 70% Täitematerjalide roll betoonides: *Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendistveest sideainekivi. *Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. *Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Täitematerjal. Liiv Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Täitematerjal. Killustik Jämetäitematerjal Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik
igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see hea, kui on esindatud väiksem hulk peeneid osiseid (0-0,8mm) ning mõne võrra suurem hulk keskmisi osiseid (0,63-1mm) ning vähemal määral jämedamaid terasid (1-2mm), kuna suurhulk peeneid osiseid suurendavad tsemendikulu ning suur tsemendi kulu on seotud betooni mahukahanemistega. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi- ja veesegu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Graafikult ona näha ka, et liival fraktsiooniga 0,0-0,8mm puhul esines ka osiseid läbimõõduga 1 mm (6g ehk 3% kogumassist), mille esinemise tõttu võiski suureneda liiva peenusmoodul üle 2,0. Painde-ja survetugevuse sõltuvus segu koostisest ja liiva peensusest sõltub oluliselt liiva fraktsioonist
m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g) 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 ja ≥0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati järgnevate läbimõõtudega sõelakomplekti: 0, 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määrati sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela
lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savisid, mis sisaldavad <40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse rasvasteks savideks. Savisid, mis sisaldavad >40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse lahjadeks savideks. Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist. · Keemiline koostis · Savide granulomeetriline (terastiku) koostist iseloomustatakse tema osiste terastiku jaotusega (nimetatakse ka disperssuseks): saviosa <0,005 mm tolm 0,005....0,1mm liiv > 0,14 < 5,0mm > 5 on kruus · Savide üheks oluliseks omaduseks tootmise seisukohalt on nende plastsus. Plastsust iseloomustab vee hulk, mida savile tuleb lisada, et segu omandaks teatud töödeldavuse. · Savid liigitatakse Al2O3 ja TiO2(alumiiniumi ja titaanoksiidid) summaarse sisalduse järgi: Kõrgaluselised Al2O3 + TiO2 > 40% aluselised " 30....40%
sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest 5 jaotatakse - kerged või rasked täitematerjalid (rasked on näit graniit, paekivikillustik; kerged - näit keramsiit).
annaabi.ee 
