Ehitusmaterjalid 1 KONSPEKT (0)

EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS 
VÄRVUSEKS?................................................................................................................... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10 METALLMATERJALID.......................................................................................................11 1. MILLISEID MALMI LIIKE TOODETAKSE NING KUS NEID KASUTATAKSE?...........................11 22. MIS ON TERASE TOOTMISE PÕHIMÕTE?.....................................................................11


23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA  VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................13 1. MIDA LOETAKSE KERAAMILISTEKS EHITUSMATERJALIDEKS?.........................................13 31. MILLISTE TOOTMISMEETODITEGA SAAB EHITUSKERAAMIKAT TOOTA- NIMETA.............13 32. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID KUIVATADA NING KUS TOIMUB?..........................13 33. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID PÕLETADA?.......................................................13 34. TOO VÄLJA TÄISTELLISTELE JA AUKTELLISTELE KASUTUSKOHTI..................................13 35. MILLE POOLEST ERINEB KLINKERSILLUTUSTELLIS TAVAPÄRASEST SAVITELLISEST?.....14 36. MIDA LOETAKSE KERAMSIIDIKS NING KASUTUSKOHAD?.............................................14 37. MILLE POOLEST ERINEVAD LÄBIMASSPLAADID TAVAPÄRASTEST KERAAMILISTEST  PLAATIDEST?................................................................................................................. 14 38. MILLEST SAADAKSE KERGKRUUSPLOKID JA KUS KASUTATAKSE?.................................14 MINERAALSED SIDEAINED..............................................................................................15 1. MIDA LOETAKSE ÕHKSIDEAINEKS NING SELLE KASUTUSKOHAD?..................................15 39. MIDA LOETAKSE VESISIDEAINEKS JA SELLE KASUTUSKOHAD?.....................................15 40. ÕHKLUBJA TOOTMISPÕHIMÕTE JA KASUTUSKOHAD?..................................................15 41. TOO VÄLJA ERINEVUS KIVISTUMISE KOHTA MADALATEMPERATUURSEL JA 
KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL......................................................................................15 42. KUS KASUTATAKSE MADALATEMPERATUURSET KIPSSIDEAINET?................................15 43. TSEMENDI TOOTMISPÕHIMÕTE?................................................................................15 44. MIDA LOETAKSE TSEMENDI KORROSIOONIKS?...........................................................16 45. MIDA LOETAKSE TARDUMISE JA KIVINEMISE PROTSESSIDEKS?....................................16 2


BETOONID..................................................................................................................... 17 1. MIS KOMPONENTIDEST SEGAD KOKKU BETOONI?.........................................................17 46. BETOONI LIIGITUS TIHEDUSE JA TUGEVUSE JÄRGI (MIDA TÄHENDAB TUGEVUSE PUHUL 
NT C20/25)....................................................................................................................17 47. MIS VANUSES KATSEKEHADEGA JA KUIDAS MÄÄRATAKSE BETOONI TUGEVUST?..........17 48. MIDA NÄITAB BETOONISEGU KOOSTISES SUHTARVUDE JADA 1:0,4:2,6:3,7..................17 49. MIS ON TEEBETOONIST TEISTSUGUST NORMAALBETOONIGA VÕRRELDES?..................17 50. MIS ON POLÜMEERBETOON, KIRJELDA VEIDI KA KASUTUSKOHTI.................................18 51. MIS ON KIUDBETOON, MILLISED KIUD KASUTUSEL?....................................................18 52. MIS EELISED ON ISETIHENEVALBETOONIL TAVABETOONI EES?....................................18 53. MIDA LOETAKSE KOREBETOONIKS?...........................................................................18 54. MIDA LOETAKSE MULLBETOONIKS?...........................................................................18 3


ÜLDOMADUSED 1. Mida loetakse materjali tiheduseks- tiheduse valem ja mõõtühik. Tihedus on materjali mahuühiku mass kuivas olekus (koos pooridega) Yo = G/Vo (kg/m3) Yo =materjali tihedus G = materjali mass (kg) Vo = materjaliruumala koos pooridega (m³). 2. Materjali poorsus ja materjalis esinevate pooride liigitus Poorsus näitab kui suure protsendi materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest   sõltuvad   paljud  teised   materjali   omadused  (tugevus,   külmakindlus,   soojajuhtivus,   veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on selle soojajuhtivus. Mida poorsem on materjal seda parem veeimavus sellel on. Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust   ning   halvendavad   selle   külmakindlust.   Peenepoorilistel   ja   suletud   pooridega   materjalidel   on madalam soojusjuhtivus kui suure poorsusega materjalidel ja omavahel ühendatud pooridega materjalidel. 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus? Veeimavus   on   materjali   võime   imeda   endasse   vett,   kui   ta   on   vahetus   kokkupuutes   veega.   Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu protsenti moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. 5. Mida väljendab materjali külmakindlus ja kuidas seda hinnatakse? Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja üles sulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse 4


märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust temalt nõutakse. 6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus   on   materjalide   omadus   juhtida   soojust   läbi   enda.  Soojajuhtivuse   mõõtühikuks   on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK).  Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem.  Niiskumisel   materjali   soojajuhtivus   suureneb,   kuna   vee   soojajuhtivus   on   tunduvalt   suurem   kui   õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist.  Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb.  Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele? Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat.  Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on  soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg). Väga   suure   soojamahtuvusega   on   vedelikud.  Seepärast   niiskumisel   materjali   soojamahtuvus   suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik? Survetugevust   kontrollitakse   enamasti   kuubi   või   silindrikujuliste   proovikehadega,   mis   surutakse   mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg Tugevuse tähiseks on f või R ja leitakse valemiga: Rs=P/A .. ( N/mm² ,MPa, kg/cm);1N/mm² = 1MPa ~ 10kg/cm²) Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²) Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele.  Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks.  5


Rt=P/A = .. (N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), A - varda ristlõike pind (mm² või cm²) Paindetugevusemääramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp = 3Pl/2bh² = ...(N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), l - tala tugede vahe (mm või cm), b - tala laius (mm või cm), h - tala kõrgus (mm või cm) Antud   valem   kehtib   ristkülikulise   põiklõikega   tala   puhul,   millel   on   keskel   üks   koondatud koormis.Materjalide   tugevuse   hindamiseks   kasutatakse   ka   mittepurustavaid   meetodeid. Kandekonstruktsioonide   materjalid   jagatakse   tugevuse   järgi   tugevusklassidesse.   Tugevusklass   näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus   on   materjali   omadus   koormise   mõjul   deformeeruda   ilma   pragunemiseta   ja   peale   koormise kõrvaldamist  võtta   tagasi   oma   esialgne   kuju.  Elastsuspiiri   ületamisel   tekivad  juba   jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide Plastsus   on   materjali   omadus   koormise   mõjul   deformeeruda   ilma   pragunemiseta   ja   peale   koormise kõrvaldamist  säilitada   deformeerunud   kuju.  Plastsed   materjalid   on   hästi   vormitavad.Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumisejärel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne) 6


PUITMATERJALID 1. Mida oskad välja tuua puidule positiivseks ja negatiivseks omaduseks? Positiivne:  Väike   tihedus   (puit   on   kerge,   ehitada   saab   ilma   kraanata),   küllalt   suur   tugevus   suurte kandekonstruktsioonide jaoks, väike soojajuhtivus (saab teha palkmaja ilma lisasoojustuseta), väga kerge töödelda (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), sobivus paljudesse kohtadesse. Negatiivne: ebaühtlane struktuur (erinevus piki- ja ristikiudu, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskuse tase kõikuv),   kõdunevus   (puithoone   eluiga   on   lühike   võrreldes   teiste   materjalidega),   süttivus,   kahjustatav kahjurite poolt. Peamised puidu komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. 11. Oksa kuju järgi saematerjali tuvastamine kuusel ja männil Männil on saematerjalil oksa kuju ovaalne ja kuusel ringikujuline. 12. Millist värvust saab lugeda puidule omaseks ning ebaloomulikuks värvuseks? Värvus on enamikel puiduliikudel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Aja jooksul värvus tumeneb õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik võib olla sinakas, hallikas või rohekas (laiguline). Enamasti on need värvid puidu haigestumise tunnuseks (seenhaigused) 13. Puidu niiskus- standardniiskus, ruumikuiv puit ning õhukuiv puit?  toores puit (niiskust üle 30% massist),  poolkuiv puit (niiskust 23...30%),  õhukuiv puit (niiskust 15...20%),  ruumikuiv puit (niiskust 8...12%) Standardseks   puidu   niiskuseks   loetakse   12%.  Kõik   tehnilised   andmed   puidu   kohta   esitatakse   just   selle niiskuse puhul 14. Milliseid puidu vigu võib esineda ning kuidas puidule mõjuvad? Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad   töötlemist.  Ehituspuidu   vead   tulenevad   saagimisvigadest   (mõõtehälve,   tööriista   ebatäpsus), kuivamisest (kaardumine, külje kõverdumine, serva kõverdumine) ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) - Jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed)   või   ringlõhed.   Välislõhed   on   kõige   levinum   lõhede   tüüp   ja   nad   tekivad   peamiselt   puidu 7


ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka pu langetamisel. Siselõhed rikuvad piudu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad.  Kõik  oksad   arenevad   ja   kasvavad   välja   puu   säsist.   Kasvaval   oksaharul   moodustuvad  iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine  on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloos, ligniit, rakkude sisu jne). Seente arenguks on vajalik niiskus üle 18%. Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid:  konstruktiivsed   võtted   seisnevad   selles,   et   puitkonstruktsioonid   eraldatakse   Kuumadest   allikatest (ahjud,   korstnad   jne)   mittesüttivate   materjalidega-vooderdamine,   krohvimine   mittesüttiva materjaliga;  puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks.  puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust. 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine  toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega.   Virn   peab   asuma   maapinnast   250...400mm   kõrgusel.   Puitu   lastakse   seista,   kuni   ta   on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine  seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8


17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele   rööbastele.   Saematerjalid valmistatakse   enamasti  okaspuidust,   laudu  tehakse  ka   lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid.  Pooltooted:   hööveldatud   lauad,   voodrilauad,   põrandalauad,   piirlauad,   liistud,   sindlid,   katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett.  Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud peab olema eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et vineertahvli väliste spoonide kiud on ühesuunalised, mis on vajalikud vineertahvli kaardumise tõkestamiseks.  Vineeri   tehakse   kase-   ja   okaspuust.   Kasutatakse   muu   hulgas   kandeelementides, põhikonstruktsioonides   jäikuselemendina,   vooderdamiseks,   tasandamiseks,   kujundamiseks,   sisustus-   ja puusepatöödes. 19. Mis on puitkiudplaat ja kus kasutatakse? Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Kasutatakse välisfassaadi katmiseks või   märgades   siseruumides,   konstruktsiooni   jäikust   tõstva   elemendina   veel   kasutatakse   teda soojusisolatsiooniks ja sisevooderduseks. 20. Mis on ja kuidas saadakse termotöödeldud puit, kasutuskohad? Termotöödeldud   puit   ehk   suitsutatud   või   kuumtöödeldud   puit.  Termotöötlemine   toimub   auruga temperatuuridel 185-230c. Selline käitlemine modifitseerib puitu.  Toimub kolmes etapis. 1) Temp tõstmine ja puidu kuivatamine. Temp tõstetakse kiirelt 100c ja seejärel aeglasemalt kuni 130c. Puidu niiskus % langeb 0 lähedale 2) Teglik töötlus mille ajal temp tõstetakse 185-230c-ni. Eesmärgikohast temp hoitakse 2-3tundi. 3) Temp alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4-7% niiskusesisalduseni. 9


Peale TT muutuvad mitmed füüsikalised ja keemilised omadused. Puit muutub tumedamaks. Ei kasutata kandeelementides,   sest   TT   vähendab   puidu   tihedust   ja   teeb   puidu   nõrgemaks.   TT   vähendab   puidu soojajuhtivust 20-25%.  Kasutusala: fassaadid, terrassid, rõdud, ehitised aias, uksed-aknad, saunad, parkett, mööbel disaini või sisustuselemendi tarbena. 21. Liimpuit- mis see on, kus kasutan? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, kus puidukihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. Liimpuiduks nim vähmalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse   enamasti   kuusest   või   männist.   Liimpuidust   saab   teha   väga   suuri   tala-,   raam-   ja kaarkonstruktsioone,   poste   jne.   Laialdaselt   kasutatakse   seinakarkasside   ehitamisel:   spordisaalid,   ujulad, laohooned jne. 10


METALLMATERJALID 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse? Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malm  on habras metall seetõttu ei saa  teda  kasutada kohtades, kus esineb suuri  tõmbejõude  või  lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks, ehitusmaterjalideks üsna vähe. Ta on veel hapram kui valumalm. Erimalmid(ferrosulamid) on mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Malmi   liigid:   valumalm,   toormalm,   erimalm.   Kasutusala:   kanalisatsioonitorud,   toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad. 22. Mis on terase tootmise põhimõte? Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse täielikult. Sulametallis   olev   süsinik   seotakse   hapnikuga   (põletatakse   välja).   Peamised   terase   tootmise   meetodid   on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod.  Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele (nt. valtsimisele). 23. Miks kasutatakse terase tootmisel legeerivaid lisandeid? Legeerteraste   tootmisel   kasutatakse   legeerivaid   lisandeid,   sest   need   parandavad   mitmeid   terase   omadusi (legeerivad lisandid nt. nikkel, kroom, mangaan). 24. Kirjelda alumiiniumi ning duralumiiniumi kasutuskohti ehitusel Alumiiniumust   tehakse   traati   odavamate   elektrijuhtmete   ja   kaablite   tarbeks.   Temast   tehakse   plekki, käepidemeid, liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktrsioonideks. Duraalumiinium on sulam, mis sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani.  Nende lisandite toimel sulami tugevus tõuseb. DA venivus on lisanideta alumiiniumist ca 4x väiksem. Ta muutub aja jooksul tugevamaks (vananeb), aga tema sitkus langeb. Teda on võimalik  kasutada kandeelemendina,  sest ta on tugevam kui tavaline alumiinium. 25. Too välja vasele, messingule ning pronksile kasutuskohti ehitusel Vaske   ja   tema   sulameid   kasutatakse   torude,   kraanide,   ventiilide,   käepidemete  jne   valmistamisel.   Ta   on ilmastikukindel   ja   väikese   elektritakistusega,   seetõttu   on  ta   peamine   elektrijuhtme   materjal.   Vasele   tekib välistingiustes aja jooksul rohekas kiht (plaatina), seetõttu tehakse temast palju plekki, mis on katusekattena väga püsiv. 11


Valgevask  ehk  messing on  vase   ja   tsingi   sulam,  milles  on 5...45%  tsinki.   Messingit  kasutatakse   näiteks sellistes esemetes nagu käepidemed, mündid, lukud, lambid ja piirded.  Pronksist tehakse skulptuure. 26. Mida loetakse sarrusteraseks ning mis eesmärgil/kus kasutatakse? Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse selle sisse. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõud ja sellega kõrvaldatakse üks betooni suurpuudusi – haprus 27. Mida loetakse metallpeen-materjalideks, loetle neid Naelad, kruvid, poldid, needid, riisad (klambrid), peentooted (ukse- ja aknainged, lukud,m riivid, haagid, käepidemed jne) 28. Mida loetakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks? Keemilise korrosiooni  puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi? Pindkorrosioon  - levib enamvähem ühtlase ühukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; Kristallidevaheline korrosioon  tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi?  legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit  oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht  fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht  kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga  galvaniseerimine-   sadestatakse   metalli   pinnale   galvaaniliselt   mõne   teise   korrosioonikindlama metallikiht  plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht  lakkimine ja värvimine  konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12


EHITUSKERAAMIKA 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks? Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid.  Mingi   keraamilise   toote   saamiseks   tuleb   savi   hoolikalt   läbi   segada,   vormida   temast   vajalik   toode,   see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. 31. Milliste tootmismeetoditega saab ehituskeraamikat toota- nimeta Keraamiliste materjalide tootmine toimub  poolkuiva-, plastse-või lobrimeetodi järgi.  Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 32. Miks on vaja keraamika tooteid kuivatada ning kus toimub? Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et  märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.  Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...90'C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. 33. Miks on vaja keraamika tooteid põletada? Põletamine annab keraamika toodetele tugevuse. Muudab nad vastupidavamaks ja annab neile vormi.  Põletamine   toimub   enamal   juhul   tunnelahjus,   mille   pikkus   on   60...120m.   Ahju   suunatakse   tooted   kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete  temperatuur  ahjus ei  tohi   muutuda  järsult   (toodetesse  jäävad  sissetemperatuuripinged  ja   võivad praguneda).  Põletustemperatuur   telliste   puhul   on   900...1000'C   ja   mitmesuguste   fajansstoodete   puhul 1250...1300'C.Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti Täistellis-  Kasutuskohad   peamiselt   viimistluskivina   kandvates   ja   mittekandvates   lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT:   VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13


 FAT-   Viimistluskivina   kandvate   ja   mittekandvate   lisaviimistlemiseta   välis-   või   siseseinte ehitamiseks. Olme korstnate külma osa ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 35. Mille poolest erineb klinkersillutustellis tavapärasest savitellisest? Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes  1100°C).  Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-,soola- ja õlikindlad.  Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida 36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse:  kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina  lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel  vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel  kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel  põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel  põllumajanduses lägahoidlate katmiseks  pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C juures.Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle  tugeva külmakindluse.  Läbimassplaati kasutatakse   nii  põranda-kui   ka   seinapindadel,  eeskätt   välistreppidel,   rõdudel,trepikodades,   hallides   ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks 38. Millest saadakse kergkruusplokid ja kus kasutatakse? Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Lähtematerjalid segatakse segistis ühtlaseks massiks, lisatakse vett ning doseeritakse vormidesse, kus toimub vibropress menetlusel plokkide vormimine. Plokid on kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid. Plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel. 14


MINERAALSED SIDEAINED 1. Mida loetakse õhksideaineks ning selle kasutuskohad? Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades 39. Mida loetakse vesisideaineks ja selle kasutuskohad? Vesisideaine   vajab   kivistumisel   vett   (tsemendid).  Vesisideaineid   saab   kasutada   igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). 40. Õhklubja tootmispõhimõte ja kasutuskohad? Põletatakse   temperatuuril   900-1150 ,   kustutatakse   ehk   segatakse   suure   hulga   veega,   jahvatatakse. ℃, kustutatakse ehk segatakse suure hulga veega, jahvatatakse. Kastutatakse lubivärvides, paberi-, tekstiili-, puidu tootmises, krohvimördid, kuivsegud Õhklubjaks   nimetatakse   põhiliselt   kaltsiumoksiidi   CaO   või   kaltsiumhüdroksiidi   Ca(OH)2   sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO2. Õhklubja kasutamine:   Müürimördid-efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört  Krohvimördid segus kipsiga  Kuivsegud  Lubi-liiv tooted (silikaatkivid)  Lubivärvid  Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil Madalatemperatuursele kipsile on iseloomulik kiire kivinemine. Kõrgtemperetuursele kipsile on omane aeglane kivinemine. 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet? Kipsplaatide   ja   seinapaneelide   tootmine,   keraamika   ja   portselani   vormide   valmistamine,   meditsiinis, arhitektuursete elementide valmistamiseks 43. Tsemendi tootmispõhimõte? Tsemendi tootmine seisneb sisse toodud klinkri jahvatamises vajalike lisakomponentidega.  Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. 15


Tooraine   kaevandamine→   segu   ettevalmistamine   (purustamine,   jahvatamine,   kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koos jahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 44. Mida loetakse tsemendi korrosiooniks? Tsemendi   korrosiooniksnimetatakse   tsementkivi   kahjustumist   mitmesuguste   välismõjude   toimel. Tsementkivi   võib   osaliselt   vees   lahustuda   (eriti   vaba   lubi)   ja   muutuda   selle   tagajärjel   poorsemaks   ja nõrgemaks.Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 45. Mida loetakse tardumise ja kivinemise protsessideks? Esimesena   toimub   tardumine   ehk   tsemenditaigna   muutumist   pooltahkeks   massiks.   Kivinemise   jooksul pooltahke mass kristalliseerub ja tekib tsementkivi. Tardumine:  Tsemendi veega segamisel kõik tsemendis olevad ühendid hüdratiseeruvad (ühinevad veega) jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued   tekkinud   ühendid   moodustavad   tsemenditerakeste   ümber   kleepuva   kile   (geeli),   mis   kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks. Kivinemine:  Kui   tekkinud   geel   kristalliseerub   ja   tekib   tesementkivi.   Normatiivseks   kivistumise   ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16


BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? S ideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv)  Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone:   Raske- üle 2600 kg/m3;  Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3   Kerge-800...2000 kg/m3.  Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.  Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust? Tugevus   on   normaalbetooni   tähtsaim   omadus   ja   seda   kontrollitakse   kuubi-või   silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. 28 päeva vanused katsekehad surutakse surveseadeldise abil puruks ja selle põhjal määratakse betoonile tugevusklass. 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7 1 osa tesmendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,6 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa.    Tsement:  Vesi:  Liiv:  Killustik või kruus 49. Mis on teebetoonist teistsugust normaalbetooniga võrreldes? Teebetoon   on   mõeldud   sõiduteede,   platside   ja   parklate   katendi   toetamiseks   betooni   abil.   Tavapäraselt kasutatakse  teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu   näiteks:  suurem   koormustaluvus   ja   vajumiste   ning   rööpmete   tekke   vältimine.   Lisaks   ka   suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 17


50. Mis on polümeerbetoon, kirjelda veidi ka kasutuskohti Polümeerbetoonid-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.  Polümeerbetoonide kasutusala: mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses.  Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete, kanalisatsiooniseadmetes 51. Mis on kiudbetoon, millised kiud kasutusel? Betoon mis armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik- või süsinikkiud. Kasutatakse: Betoonpõrandad, tööstuspõrandad, torkreetbetoon, monteeritavad betoonelemendid. 52. Mis eelised on isetihenevalbetoonil tavabetooni ees? Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga; Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. ITB betoonisegu kasutamine võimaldab:  Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus;  Lühendada betoonivalu kestvust;  Müra ja vibratsiooni vähenemine;  Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone;  Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid;  Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult   nii   palju,   et   täitematerjali   terad   oleks  tsemendiga   kaetud,   kuid   terade   vahed   jäävad  täitmata.   Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni   eriliik,   milles  puudub   peentäitematerjal.   Tsementi   lisatakse   nii   palju,   et   täitematerjali   terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal.  Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, läbimõõduga 0,3...2,0mm. Mullbetoonide survetugevus on 18


2,5...20N/mm².   Mullbetoonid   koosnevad   sideainest,   peenliivast   (enamasti   jahvatatud),   veest   ja   mulle tekitavast lisandist. Harjutamiseks link (Quizlet) (Üld-Metallmaterjalid) Harjutamiseks link (Quizlet) (Ehituskeraamika-Betoon) 19

Document Outline

• ÜLDOMADUSED
• 1. Mida loetakse materjali tiheduseks- tiheduse valem ja mõõtühik.
• 2. Materjali poorsus ja materjalis esinevate pooride liigitus
• 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas?
• 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus?
• 5. Mida väljendab materjali külmakindlus ja kuidas seda hinnatakse?
• 6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad?
• 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele?
• 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik?
• 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide
• 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide
• PUITMATERJALID
• 1. Mida oskad välja tuua puidule positiivseks ja negatiivseks omaduseks?
• 11. Oksa kuju järgi saematerjali tuvastamine kuusel ja männil
• 12. Millist värvust saab lugeda puidule omaseks ning ebaloomulikuks värvuseks?
• 13. Puidu niiskus- standardniiskus, ruumikuiv puit ning õhukuiv puit?
• 14. Milliseid puidu vigu võib esineda ning kuidas puidule mõjuvad?
• 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest?
• 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada?
• 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid
• 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse?
• 19. Mis on puitkiudplaat ja kus kasutatakse?
• 20. Mis on ja kuidas saadakse termotöödeldud puit, kasutuskohad?
• 21. Liimpuit- mis see on, kus kasutan?
• METALLMATERJALID
• 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse?
• 22. Mis on terase tootmise põhimõte?
• 23. Miks kasutatakse terase tootmisel legeerivaid lisandeid?
• 24. Kirjelda alumiiniumi ning duralumiiniumi kasutuskohti ehitusel
• 25. Too välja vasele, messingule ning pronksile kasutuskohti ehitusel
• 26. Mida loetakse sarrusteraseks ning mis eesmärgil/kus kasutatakse?
• 27. Mida loetakse metallpeen-materjalideks, loetle neid
• 28. Mida loetakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks?
• 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi?
• 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi?
• EHITUSKERAAMIKA
• 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks?
• 31. Milliste tootmismeetoditega saab ehituskeraamikat toota- nimeta
• 32. Miks on vaja keraamika tooteid kuivatada ning kus toimub?
• 33. Miks on vaja keraamika tooteid põletada?
• 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti
• 35. Mille poolest erineb klinkersillutustellis tavapärasest savitellisest?
• 36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad?
• 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest?
• 38. Millest saadakse kergkruusplokid ja kus kasutatakse?
• MINERAALSED SIDEAINED
• 1. Mida loetakse õhksideaineks ning selle kasutuskohad?
• 39. Mida loetakse vesisideaineks ja selle kasutuskohad?
• 40. Õhklubja tootmispõhimõte ja kasutuskohad?
• 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil
• 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet?
• 43. Tsemendi tootmispõhimõte?
• 44. Mida loetakse tsemendi korrosiooniks?
• 45. Mida loetakse tardumise ja kivinemise protsessideks?
• BETOONID
• 1. Mis komponentidest segad kokku betooni?
• 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25)
• 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust?
• 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7
• 49. Mis on teebetoonist teistsugust normaalbetooniga võrreldes?
• 50. Mis on polümeerbetoon, kirjelda veidi ka kasutuskohti
• 51. Mis on kiudbetoon, millised kiud kasutusel?
• 52. Mis eelised on isetihenevalbetoonil tavabetooni ees?
• 53. Mida loetakse korebetooniks?
• 54. Mida loetakse mullbetooniks?