50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BrigitaP
Õppematerjali autor
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmats
kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid