Pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad pesuvahendid Keskkonnaeelised · Pesumasinates kasutatavad pesuvahendid peavad olema varustatud täpse juhendiga, millist kogust masinasse panna, et nende kasutamine oleks optimaalne ja keskkonna mõjutamine oleks seega vähim. · Juhendid peavad soovitama, milline kogus sobituks vee karedusega. · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud kahjututeks koostisaineteks. · Kartongpakend peab sisaldama vähemalt 80% taaskasutatud materjali. Energiasäästlikkus · Energia säästmiseks peavad pesuvahendid hästi toimima ka madalamal temperatuuril. · Et säästa energiat ja pesuvahendeid, tuleb anda pesuvahendite optimaalse kasutamise juhendid. Panus tervisele ja väärtustele Kõikide ökomärgistatud puhastusvahendite toimet on kontrollinud sõltumatud laboratooriumid. Puhastusvedelikud ja üldpuhastusvahendid Keskkonnaeelised · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud k...
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehn...
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea...
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem mate...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maal...
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 ...
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunsti...
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur........................................................
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid....
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreut...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofess...
MEHAANIKA Mehaanika on õpetus kehade liikumisest Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel Taustsüsteem on kella ja koordinaadistikuga varustatud keha mille suhtes me liikumist vaatame 1. Liikumisvõrrand, liikumisgraafik Ühtlane sirgjooneline liikumine – mistahes ajavahemikus läbib keha võrdsed teepikkused, trajektoor on sirgjooneline Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand x=x0+vt 2. Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutva liikumine – keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra Keha kiirendus näitab kui palju muutub keha kiirus ajaühikus a=(v-v0)/t kiirendusvõrrand v=v0+at Ühtlaselt kiireneva liikumise liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at²)/2 Nihkevõrrand? s=v0t+(at²)/2 3. Vabalangemine Vabalangemine on keha liikumine ainult raskusjõu mõjul Vabalangemise kiirendus on ligikaudu g=9.8 Kui õhutak...
Platon (428 või 427 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks o...
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeels...
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
Tartu Ülikool Iatrokeemia Referaat Maria Malk Proviisor 1.kursus Tartu 2014 Sissejuhatus Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti 16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja panija oli Paracelsus. See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud preparaate. Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas. Inimene on haige siis, kui ainete tasakaal kehas ei ole paigas. Peamiselt keskendutakse iatrokeemias kehavedelike ja kolme keemilise aine- elavhõbeda, soola ja väävli- tasakaalule organismis. Paracelsus oli palju õppinud mees. Ta reisis päealt ülikoolis lõpetamist mööda Euroopat ning Aasiat ringi, omandes erinevaid teadmisi. Paracelsus arvas, et inimese keha on keemiliste ainete ning pr...
Kuressaare ametikool Väikelaevade ehitus Materjali õpetus Juhan Viirna KADAKAS Referaat Juhendaja: Andres Saart Kuressaare 2011 1 Sisukord lk 2. Sisukord lk 3. Sissejuhatus lk 3. Kadakast üldiselt lk 3. Puidu kirjeldus lk 4. Kadaka omadused lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade lk 6. Kokkuvõte lk 7. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast. Kadakast üldiselt Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad, kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- ...
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet. Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu ...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Jehoova tunnistajad- miks see usk on vale? Tarvastu Gümnaasium Margus Kitsnik Jehoovatunnistajatest lähemalt Jehoovatunnistajad - peaaegu igaüks on tuttav nende aktiivsusega, kui nad ukselt uksele käies uusi liikmeid värvata püüavad. Nad esindavad organisatsiooni nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (VPTÜ). See ühing rõhutab prohvetikuulutusi lõpuaegade kohta ning on korduvalt valesti ennustanud maailma lõppu. VPTÜ hoiab jehoovatunnistajaid (JTd) range kontrolli all ning keelab neil osavõtu sellistest tavatoimingutest nagu vereülekannete tegemine, sünnipäevade ja muude tähtpäevade pidamine (sh. jõulud, lihavõtted ja emadepäev), hääletamine, riigilipu heiskamine ja sõjaväeteenistus. Nende piirangute abil ehitab VPTÜ müüri jehoovatunnistajate ja ülejäänud ühiskonna vahele. Tänapäeval on palju inimesi, kes nende hävitavate faktidega tuttavad ei ole, ning jehoovatunnistajate arv kasvab, ja eksita...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prots...
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblik...
Vana-Vigala TTK Sandra Matsalak, Johanna Valma, Egert Laidsalu MATERJALI ÕPETUS Autovärvid Juhendaja: Mati Otsing Vana-Vigala 2014 Kasulikud värvimise nipid • Iga detaili paranduse parima võimaliku lõpptulemuse annab korralikult ja läbimõeldult teostatud eeltöö, kasutades selleks õigeid materjale. Järgnevalt proovime anda mõningaid näpunäiteid ja soovitusi, kuidas ka kodustes tingimustes teostada väiksemaid parandus- ja viimistlustöid. Kriimu parandamine • Kui kriim on väiksem ja ei ole läbinud värvi/laki kihti on tõenäoliselt lihtsaim võimalus kriimu eemaldamiseks poleerimine. Kui aga kriim on värvi läbiv, siis on vaja hea lõpptulemuse saavutamiseks rohkem vaeva näha. Kõige lihtsamalt aga mitte kõige parema tulemuse saavutab õiget tooni parandusvärviga ja pintslipudeliga. Kriimus rooste esinemisel enne värvimist k...
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. N...
Homeros Homerose kaks tähtsamat teost olid "Ilias" ja "Odüsseia". Neid kahte teost võib liigitada lausa maailma tähtsamate suurteoste hulka. Need teosed teeb eriliseks see,et need on kirjutatud ajal mil ilukirjandus polnud veel nii tuntud. "Ilias" ja "Odüsseia" olid aluseks kogu Euroopa literatuurile. Faktide tõetruudus nendes raamatudes on üsnagi kaheldav kuna sellest kaugest ajast 12.sajandil eKr on ajalooallikaid vähe ja enamus asju on Homerose või eelnevate pärimuse edasikandjate väljamõeldis. Traditsiooniliselt on arvatud,et Homeros elas Trooja sõja ajal ehk umbes 12.sajandil eKr , kuid 19. ja 20. sajandite arheoloogilised avastused tõid maailma tõendeid,et poeet nimega Homeros elas palju hiljem ehk 8. või 9.sajandil eKr. Samuti tekib tunne,et "Ilias" ja "Odüsseia" oleks kirjutatud nagu erinevate isikute poolt. Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn, mis paiknes kreeklastele kuuluval Aas...
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda alaliikideks ja zanrideks,alaliike võib omakorda liigitada ajalooliste stiilide ja voolude järgi. Argikeeles tähendab sõna ,,kunst" enamasti kujatavat kunsti ja tarbekunsti ning igasugu eeldusi, annet ja meistrili...
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesu...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elan...
Terve eestikeelse piibli ilmumine 1715. a. Uue Testamendi väljaandmine oli nõudnud palju tööd ning pärast seda oli tunda kerget tüdimust. Ka ei olnud vajadust enam nii suurt, sest Uus Seadus oli nüüd eesti keeles olemas. Peamiseks takistuseks oli aga see, et Vana Testamenti oli palju raskem tõlkida. See oli mahult kolm ja pool korda suurem ning selle keelest oli raskem aru saada. Usuisa Luther, kes sõnas ja vaimus vägev oli ning algkeeli tundis, tunnistab, et ta pidanud oma sõpradega mõne salmi üle mitu nädalat aru. Pärast 20 aastat kestnud sõda ja sellele järgnenud katku ning nälga ei olnud ellujäänud õpetajatel aega tõlkimise peale mõtelda. Kirikud olid ära lõhutud. Jumalateenistusi peeti talupoegade suitsutaredes ja lausa lahtise taeva all. Nelja-viie kihelkonna peale tuli tihti ainult üks õpetaja. Välismaalt julgesid küll mõned õpetajad jälle meie maale tulla, kuid need ei osanud esialgu veel keelt. Põhjasõja ajal ei t...
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, ...
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
