treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi: · betoon ja tsementpõrandad; · terrazzo põrandad; · metlahh jt plaatpõrandad; · laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest.
savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest:
ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. > Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadkeraamiks, drenaazi ja kanalisiatsioonitorud, seinakatteplaadid. > Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkertellis. > Tavaline tellissavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põlemisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: > tootmismaterjali kaevandamine > massi ettevalmistamine > töötlemine ja toortoodete vormimine > toortoodete kuivatamine > toortoodete põlemine
savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest:
Mõnikord nõutakse põrandatelt vastupidavust kõrgele temperatuurile, mineraalõlidele, orgaanilistele lahustitele, loomsetele rasvadele, hapetele, leelistele või esitatakse dielektrilisuse või sädemeohutuse nõudeid. Koostas: Meeli Kams 43 Hoone osad EPMÜ Kattematerjalide järgi kasutatavaimad on laud-, parkett-, puitkiudplaat-, metlahh-, tsementplaat-, klinker- e. tellis-, looduskivi-, metallplaatpõrandad. Metlahhplaatidest põrandaid nimetatakse viimasel ajal keraamilistest plaatidest põrandateks. Kasutatakse ka betoonist aluskihile valatud põrandaid tsement-, asfalt-, asfaltbetoon-, terratso e. mosaiik (marmorpuru või värviline kivipuru ja tsementsegust kiht, mis on lihvitud pealt siledaks), polümeertsement-, polüvinüülatsetaat- või ksüoliidist kihiga (aluskiht samuti ksüoliidist).