Nende valdkondade puhul kohtame väga erinevaid valikuid just sellega seoses, millisel määral on nimetatud funktsioonide täitmist peetud riigi ja omavalitsuste ülesandeks ning millisel määral on antud teenuste osutamine jäetud turu meelevalda. Võime öelda, et riigi suurus või väiksus maksukoormuse ja tulude ümberjaotamisega seoses sõltub väga olulisel määral nendest valikutest, mis tehakse sellesse gruppi kuuluvate teenuste nõudmise ja pakkumise vastavusse viimise osas. 3. Merkantelistid, A. Smith ja J. M. Keynes riigi rollist. SMITH Liikumapanevaks jõuks pidas Smith indiviidide toimimist, kes lähtuvad oma individuaalsest huvist ja kasumitaotlusest. 19. sajandi prantsuse ökonomistid kasutasid samas tähenduses mõistet Laissez faire (las käia, toimida). Mida Smith arvas riigi osast. Toome välja nende valdkondade loetelu, mille puhul Smith pidas oluliseks riiki: 1) ühiskonna kaitsmine teiste sõltumatute ühiskondade ülemvõimu ja sissetungi vastu. Selles mõttes
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8 absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: "Riik -- see olen mina". Merkantelistid ei esitanud oma vaateid ühtse tervikuna, aga nende vaated moodustasid ühtse terviku, millest võiks välja tuua järgmised seisukohad: 1. rikkuseks võib olla see, mida on võimalik realiseerida (rahas mõõdetav); 2. tootmine on rikkuse loomise eeldus; 3. otsese rikkuse allikaks on ringlus; 4. ringlus on kasumi allikas; 5. rikkuse allikas on eriti riikidevaheline ringlus (koloniaalkaubandus).
annaabi.ee 
