Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Majanduse konspekt - sarnased materjalid

kindlustus, udlus, taja, ised, imalus, stud, steem, udluse, konkurents, rtus, stes, alternatiiv, imalik, tjad, ikus, kaubad, kapital, kindlustuse, maksud, turg, hinnam, reklaam, tulum, tootlikkus, tarbijakaitse, tulumaks, turumajandus, majandusteadus, ostjad, rgema, investeering, maksukoormus, kogutulu, ostuj, intressim, alternatiivkulu, loobumiskulu
thumbnail
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

Tarbijad ja säästjad VI peatükk · Millised on kaks peamist sissetulekuallikat? · Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? · Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst ­ palk Tulu rikkusest ­ intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine

Majandus
204 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Majanduse alused

Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida

Majandus
286 allalaadimist
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal

Majandus alused
98 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Majanduse konspekt

muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe). Defitsiit ­ NÕUDLUS > PAKKUMINE Ülepakkumine ­ PAKKUMINE > NÕUDLUS Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Konkurents Turg ­ mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Konkurents ­ võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Täielik konkurents ­ ehk täiskonkurents ­ konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili). Monopol ­ konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte,

Majandus
28 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

· monetaristlik makroökonoomika ­ makroökonoomika koolkond, mis käsitleb rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena · monopol ­ turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid · monopolistlik konkurents ­ turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet · monopson ­ ainuostja turul · munitsipaalvõlakiri ­ omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri · muutuvkulu ­ kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega · müügioptsioon ­ väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N

Majandus
521 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

 monetaristlik makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena  monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid  monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet  monopson – ainuostja turul  munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri  muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega  müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N  naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

q0 MR TURUTEOORIA 08.10.2013 Turg ­ institutsioon, mis viib ostja ja tarbija kokku kindlal ajal kindlas kohas Mida ostetakse/müüakse ­ sisenditurg, väljunditurg Turgusid saab klassifitseerida turu osaliste arvu järgi. Turuteooria räägib lihtsustatud mudelitest. Täielik konkurents · Kõik tootjad pakuvad sama toodet ­ lihtsustus sama kvaliteediga · Palju pakkujaid · Palju ostjaid · Turg on avatud ­ igaüks saab siseneda/väljuda · Info on täielik ­ kõik teavad kõike · Hinnakõikumisel piiri ees ei ole ­ valitsus ei sekku · Eksporti/importi ei ole Tootjate vaheline konkurents on äge. Hind surutakse alla. Turg on hinnakujundaja. P MC p1

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majanduse alused

inimesi jääb selle tõttu tööta Tööjõu puudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem, kui tööjõu pakkumne. Hõivatuse määr ­ näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahvastikust- Tööjõu osavõtumäär ­ (aktiivsuse määra näitaja) näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust. Konkurents Konkurents ­ on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: · Madalamad hinnad ­ ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihindu · Rohkem töökohti ­ konkurents motiveerib tootjaid oma kaupade ja teenuste valikult suurendama, et võita endale turust suuremat osa. · Kõrgemad palgad ­ ettevõtjad v'istlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.

Majandus
71 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Majandus alused konspekt

MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud

Majanduse alused
75 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Rahanduse konspekt

reeglid ja piirangud. Võib tunduda, et turg on vaba, sest me aktsepteerime osasid piiranguid. Turu toimimiseks vajalikud tingimused: omandiõiguste kehtestamine ja lepingute jõustumine. Kommunistlik majandus – puudub eraomand ja sotsiaalsed klassid, plaanimajandus, teadmata turunõudlus. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Turumajandus – konkurents, eraomand, tuntakse turuvajadusi. Hind kujuneb nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. TURUTÕRKED Valitsuse sekkumine on põhjendatud, kui esinevad turutõrked. Selleks, et turg saaks hästi toimida, on vaja asjaõigust ja võlaõigust. Lepinguõigus võimaldab lepingute sõlmimist osapoolte vahel, kes üksteist ei tunne. Lepinguid jõustavad kohtud. Turul kujunenud olukord on Pareto-efektiivne, kui hüvise viimasest tarbitud

Riigirahandus
58 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Majanduse mõisted

inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu. *Kriminaalõiguslik mõiste, kus majandustegevuses osalevatel äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline konkurents ja lepitakse kokku seadusevastases monopoolses turuvaldamises. 31. Kasum Kasum on summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui tulud ületavad kulusid. Kahjum on summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui kulud ületavad tulusid. Puhaskasum on majandustegevuse positiivse arvväärtusega lõpptulemus, mis on arvutatud kõigi tulude ja kulude (k.a tulumaksukulu) vahena. Puhaskahjum on majandustegevuse negatiivse arvväärtusega

Majandusõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Majanduse alused

Ühiskonna liikmete (tarbijate ja tootjate) hinnang ühe või teise hüvise kasulikkusele tarbija jaoks või tootmiskulule kajastuv hüvise hinnas. Hüviste suhtelised hinnad ja neis toimuvad muutused paigutavad tootlikke ressursse ühiskonnas ümber. Hüvise tootmisse, mille hind tõuseb, tuleb ressursse juurde. Alanenud hinnaga hüvise tootmiselt lähevad ressursid ära. Kogu sellist keskkonda ja nähtamatut kätt ennast võime nimetada ka konkurentsiks. Nähtamatu käsi on seega konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel paigutab ressursid ühiskonnas. Erinevalt käsumajandusest leitakse selle majandussüsteemi raames enamik vastuseid kolmele majanduse põhiküsimusele üksikisiku tasemel. Kuna valdavaks on seejuures eraomandus, siis langetatakse ka enamik majandusotsustusi erasektori (üksikisikute ja eraettevõtjate) tasandil. Ettevõtetevahelise konkurentsi erinevatel vormidel peatutakse pikemalt 8. peatükis. 10

Majanduse alused
189 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Majanduse konspekt

Teenitult intressilt makstakse tulumaksu. · Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga. Laenud: · Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu. Tarbija krediidikulukuse määraga laenusummat korrutades, saame teada mis laen meile kokkuvõtteks maksma läheb. · Arvelduskrediit · Krediitkaart- saab raha välja võtta, saab maksta sellega, kuid ülekandeid sooritada ei saa. Intressi tuleb tagastada ettemääratud kuupäeval. Laenusumma tuleb hiljemalt tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat.

Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD ­ KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4

Majandus
363 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks ­ teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks ­ kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohust

PANGANDUS
71 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Majanduse alused konspekt 1

mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise

Majanduse alused
78 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Majanduse alused

Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsi

Majanduse alused
40 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Majanduse suur konspekt

ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? ­ kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ­ ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? ­ näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit ­ oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus ­ mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine ­ üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kli

Majandus
210 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Majanduse alused eksam

Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga kahjumis. Tulu ja kulu KT kasum KK K kahjum Q1 Toodang tk Optim. tootmismaht K- ettevõtte katepunkt ( break- even point) 5. Konkurentsipoliitika Monopolistlik MONOPOLISTLIK KONKURENTS Monopolistlik konkurents on turu struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut. Kuna erinevused on aga väikesed, tuleb teistega konkureerida, s.t tegu on konkurentsiga, millel on monopolistlike jooni. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid; diferentseeritud toodang ­ tooted on küll sarnased, kuid üksteist mitte täielikult asendavad (N.: erinevad seebisordid);

Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

10.klassi majandus eksami konspekt

Aruandlus ettevõttes: näitab ettevõtte käekäiku majanduses. Bilanss: raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU ­ KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli kokkulepped, hinnavõitja, turustruktuurid (4N), konkurentsiseadus, riigiabi, konkurentsi mõiste, turguvalitsev ettevõtte, loomulik monopol, kõlvatu konkurents. Konkurents: majanduslik võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja toodete ostmisel ja müügil. Täielik ja monopolistlik konkurents: täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes

Majandus
256 allalaadimist
thumbnail
116
odp

Majanduse alused

suuremal või vähemal määral sekkuma majandusellu. Valitsuse majandusellu sekkumise peamisteks põhjusteks on: ● korraldada selliste kaupade ja teenuste pakkumist, mida turumajandus ei saa või ei soovi pakkuda (näiteks riigikaitse, seadus, kord) ja leida finantsvahendeid selliste kaupade pakkumiseks; ● reguleerida turumajandusega kaasnevaid protsesse (vaesus, töötus, atmosfääri kaitsmine jne); ● tagada vaba konkurents turul ja kontrollida monopoli tegevust. Valitsuse majandusellu sekkumise võimalusi on mitmeid: ● maksude kehtestamine, ● soodustuste andmine, ● järelvalve teostamine, ● hindade kontrollimine, ● informatsiooni levitamine, ● ühiskondlike kaupade ja teenuste pakkumine. Majanduselu mõjutatakse läbi fiskaalpoliitika ja rahapoliitika. Rahapoliitika on suunatud stabiilse majanduskeskkonna loomisele ja fiskaalpoliitika majanduse arengule.

Majandus alused
12 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

- Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. - Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemaleTuru ülejääk - Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. - See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. - Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. - Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma - Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Kokkuvõtteks – Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ning hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele – Nõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta

Majandus
27 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse mõisted

34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44

Majandus
32 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

konkurentsi turg, monopoli puhul on teoreetiliselt ainult üks müüja-pakkuja. *kauba omadused - kaubad võivad olla homogeensed, sarnaste omadustega või erinevate omadustega ehk diferentseeritud. *turule sisenemise ja lahkumise tingimused – mõningatele turgudele on suhteliselt kerge minna ja ka sealt lahkumine ei ole seotud väga suurte kuludega, teistel turgudel on aga vastupidi. *konkurentsi vormid – turgudel on erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 1)Täieliku konkurentsi turg 2)Mittetäieliku konkurentsi turg: *hüviste turg, sinna kuuluvad monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. *tootmistegurite turg, sinna kuuluvad monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson. 2.Nõudlusseadus Nõudlusseadus – väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Majandus

Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale. 18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist. 19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele. 20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu. 21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu

Majandus
90 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Majanduse alused

tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides

Majanduse alused
161 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Konspekt

Konkurents ja hinnad. Ideaalses turumajanduses ei oel ei turul, tarbijal ega ka tootjal kontrolli hindade üle. Iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega, kes toodavad sedasama teatud toodet. Tarbijad, kes samuti tegutsevad iseseisvalt, ei saa üksinda mõjutada teatud toote hinda turul. Nii tootjatel kui ka tarbijatel on turumajanduses võimalus valida, kas osta ja müüa või mitte. See ongi konkurents, mis hoiab hinnad suhteliselt madalad ning ergutab efektiivsust. Valitsuse piiratud roll. Ideaalses turumajanduses ei ole tarvis valituse sekkumist rohkem kui seadusliku raamistiku kindlaks määramisel, milles kapitalism saaks toimida. Raha. Kõik majandussüsteemid kasutavad raha, peamiselt vahetuskaubana. Barteritehingul, mis kujutab endast toodete vahetamist toodete vastu, on karmid piirangud. Nii ostajad kui tootjad

Majandus
88 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Majanduse mõisted

Väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. 30. Kartell – ühist eesmärki taotlev parteide ühendus, äriettevõtete ebaseaduslik kokkulepe, kaotada ettevõtete omavaheline konkurent. 31. Kasum – tulud ületavad kulud. 32. Kasumiaruanne – ülevaade ettevõte tulemist, näitab ettevõtte majandustegevuse tulemusi kindla aja perioodil. ( tulud, kulud) 33. Kindlustusmakse – summa, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale, 34. Kindlustus – tagatis , garantii, riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahalise kaotuse riski vastu. 35. Kaubamärk – tähis, mida kasutatakse teiste äritegevuses ja majandustegevuses oma kaupade eristamiseks. 36. Karjäär – tõus teenistuses, ametirajal, edu mingil alal. Elukestev areng, mida pidevalt täiendada. 37. Konkurents – võistlus, konkureerimine, kaubatootjate ja turustajate võistlus suurema turuosa nimel. 38

Majandus
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majanduse konspekt

ratsionaalsusel või efektiivsusel. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades-Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik N. Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Just poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi (valitsuse, partei, usujuhi) poolt. Mida, kuidas ja kui palju toota otsustab poliitiline võim. Riik määrab plaani, kehtestab hinna, konkurents puudub, kaupade ja teenuste valik on väike või puudulik, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt on ainult riigiomand ja suurettevõtted. Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse tihti väljendit vabaturumajandus, millega viidatakse antud majandussüsteemi olulisele joonele - vabadusele. See ei tähenda aga reeglite ja korra puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse korral määrab hinna ja kauba hulga turg konkurentsi läbi,

Ühiskond
32 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud ­ tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud ­ pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" ­ kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi ­ risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus ­ kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi.

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Ettevõtluse konspekt

1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A ­ turumajandus B ­ käsumajandus C ­ tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis 6) tootmisvahendid ja ­tehnoloogiad on algelised 7) majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord 8) tulu jagatakse sageli perekonna liikmete vahel võrdselt 9) erinevad turud toimivad hästi ja tasakaalustavad üksteist 6 1.3 TURG Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige

Ettevõtlus
35 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun