Majanduse alused (0)

Majanduse alused
Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud.
Vajadused:

• füüsiline - elukoht, toit, rõivad
  
• psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto.
  

Vajadused ja nende rahuldamise ahel

• Inimeste vajadused
  
• ressursid , tööjõud, kapital
  
• tootmine
  
• tootmise tulemus: kaubad , teenused.
  

Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad.
Kaubad - füüsilised tooted.
Teenused - tooted, mida ei saa katsuda
Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse

• loodusressursid
  
• kapital
  
• inimressurss e. Tööjõud
  
• ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
  
• Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel.
  

Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest:

• Ajalises muutuvuses, protsessina
  
• -
  

Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna
Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu
Riigi 4 makropoliitlilist eesmärki:

• hindade stabiilsus
  
• kõrge tööhõive
  
• pidev majanduslik kasv
  
• stabiilne maksebilanss
  

10.09.12
Tootmisvõimaluste kõver
Toodangu kombinatsioon
Põllumajandustoodang
Tööstustoodang
1
15
0
2
13
5
3
11
15
4
5
25
5
0
30
Toomisvõimaluste kõver – on erinevate hüviste toomiskombinatsioonide graafiline kujutus eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks , ilma, et teise kauba tootmismaht ei väheneks
Efektiivsus tähendab maksimaalset võimalikku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega
Y – kättesaamatu tootmis..
X – toomisressursse ei kasutata täielikult ära N: mingi osa põllumajandusmaad ei harita üles, ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms.
Majandussüsteemid
Käsumajandus – riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida, kuidas ja kellele valikuid . N: NSVL, Põhja-Korea
Tavamajandus – üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavajamajanduse inimesed oma mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumusest ja tavadest. N: Aafrika, Aasia riigid,
Turumajandus – mida, kuidas, kellele otsustatakse paljude tootjate poolt.

• Turul toimun vabatahtlik vahetus
  
• Vabatahtlik vahetus on tootmise organiseerimise peamine viis ( ostjad ostavad ja müüjad peavad arvestust nende ostude üle)
  

Segamajandus – Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust.

• Eestis valitsusel suur majanduslik roll määrakams, millist valdkonda riigis rohkem arendatakse. Mitmed suured ettevõtted riigi omanduses .
  
• Eestis tänase majandussüüsteem on segamajanduslik.
  

Turumajanduse tugisambad:

• Eraomand – kapital ja muud ressurid, mille omanik on eraisik või – ettevõte, mitte aga riik
  
• Spetsialiseerumine – Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele
  
• Vabatahtlik vahetus – inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku
  
• Hinnasüsteem – tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele , teenustele ja ressurssidele hinnad.
  
• Turukonkurents – tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
  
• Ettevõtlikkus – ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
  

Ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske.
Eraomand

• Seadusega kaitstud.
  
• Muudab valikuid ja vastutuse omaniku omaks.
  
• Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse)
  
• Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt.
  

Hinnasüsteemid

• Hinnad annavad informatsiooni:
  

• Tarbijate käitumise kohta
  
• Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta
  
• Ressursside väärtuste kohta
  
• Tootmiskulude kohta
  

Hinnad moriveerivad:

Ettevõtjaaid

Tarbijaid

Ressusiturge (tööjõu hind)
Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem
Motiiv – millegi tegemise ajend
Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum
Kasum – on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe.
Toodete ja teenuste turg :

• Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel.
  

Ressursiturg – kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu.
Raha areng

• Bartermajandus – bartertehing – vahetati asju omavahel jne.
  
• Väärismetallid
  
• Paberraha
  
• Arveldusraha
  
• Elektrooniline raha
  

Raha ja selle roll majanduses

• Vahetusvahend
  
• Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
  
• Väärtuse mõõdupuu
  

Turg – koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed.

• Ostjad (tarbijad, nõudjad)
  
• Müüjad (tootjad, pakkujad )
  

Nõudlus – teatud toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel.
Nõudlusseadus – mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus.
Hind – rahasumma , millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis.
Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud.
Nõudlust mõjutavad tegurid:

• Kauba hind
  

• Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur)
  
• Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad)
  
• Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind.
  
• Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele.
  
• Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused
  

• Ostujõud – nõudlus, mmis on rahaga tagatud.
  

• Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes.
  

• Väheneb isiklik väärtus
  

• N: kui autokütus on väga kallis, msiis tehakse ainunlt hädapärased sõidud, kui kütus on odav siis tehakse lõbusõite
  
• Kahanev piirkasulikkus . kogus, kuhu jõudes iga järgnev tarbitud ühik pakub vähem rahulolu, kui pakkus eelmine
  
• Kasutatrakse hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks.
  

• Asenduskaubad – Kaubad, millega saab teist kaupa asendada. Paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. N: Coca -Cola hind tõuseb, asendatakse see nteks Pepsiga.
  

Turunõudlus – kõigi individuaalsete nõudluste summa antud turul ajahetkel.
Nõudluseelastlus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust.

• Nõudluseelastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu =hind x müüdud kogus
  
• Hinnatõus:
  

-Kogutulu suureneb – jäik nõudlus
-Kogutulu väheneb – elastne nõudlus

• Hinnalangus
  

-Kogutulu suureneb – elastne nõudlus
-Kogutulu väheneb - jäik nõudlus
Elastne nõudlus:

• Palju asenduskaupu
  
• Kallis, nõuab suurt osa eelarvest
  
• Aega planeerimiseks on piisavalt
  

Jäik nõudlus:

• Vähe asenduskaupu
  
• Odav
  
• Peab kohe ostma
  

Muutus nõudluses:

• Väheneb:
  

-Asenduskaupade hind langeb
-kaaskauba hind väheneb
-sissetulek väheneb
-rahvaarv vähewneb

• Suureneb:
  

-asenduskaupade hind tõuseb
-kaaskauba hind langeb
-sissetulek suureneb
-rahvaarv suureneb
Nõudluste muutuste analüüsimine:

Tulud

Asendustoodete hinnad

Ostjate arv

Maitsed ja eelistused

Ootused

Täiendkaupade hinnad
Sündmus
Toode
Nõudluse nihe
Tegur
Tõusev loomaliha hind
Grillkana
Nõudlus suureneb
b)
Pähklite hind langeb
Pähklišokokaad
Nõudlus suureneb
c) b) g)
Leigojärve kontserdipileti hinnad tõusevad
Hotellitoad Otepääl
Nõudlus väheneb
Inimste sissetulekud langevad
Kanaliha
Nõudlus väheneb
c)b)
Ülemaailmne külmalaine hävitab suureosa sellesügisesest apelsisaagist
Apelsinimahl
Nõudlus väheneb
c)b)
Bensiinihind tõuseb märgatavalt
Mootorrattad
Nõudlus väheneb
Pakkujad
Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Turupakkumine – kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel

• Kõrgema hinnaga hüvise tootmine on atraktiivsem kui selleks kasutatave ressursside rakendamine teiste akternatiivsete hüviste tootmiseks.
  
• Kõrgem hind lubab katta tootmismahu kasvuga seotud kõrgemaid tootmiskulusid. ( kasvava alternatiivkulu seadus)
  

Pakutavat kogust mõjutab:

• Toote hind
  
• Teiste toodete hind
  
• Tootmiseks vajalike ressursside hind
  
• Tehnoloogia tase ja efektiivsus
  
• Tootjate ootused tuleviku suhtes
  
• Tootjate arv turul
  

Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel.
Pakkumisseadus – mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus.
Nõudlusseadus – mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus.
Muutus pakkumises:
Väheneb kui:

• Asenduskauba hind tõuseb
  
• Kaaskauba hind langeb
  
• Tootmisteguri hind tõuseb
  
• Mõned tootjad lõpetavad tootmise
  

Suureneb kui:

• Asenduskauba hind langeb
  
• Kaaskauba hind tõuseb
  
• Tootmisteguri hind langeb
  
• Leitakse efektiivsem tehnoloogia
  
• Uued ettevõtted sisenevad
  

Pakkumise kasv ja kahanemine:

• Analüüsi käigus tuleb eristada:
  

• Muutust nõutavas (pakutavas) koguses
  
• Muutust nõudluses (pakkumises)
  

Tasakaaluhind – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna puhul saavutab turg „korra“ seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus
Turu tasakaal:

• Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk.
  
• Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
  
• Turu puudujääk – suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
  
• Maksimumhind – seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (n:üüri piirmäär)
  
• Miinimumhind – seadusega kehtestatud kõrgem hind, millest allapoole ta langeda ei tohi. (n: miinimumpalk)
  

Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal hind, aga liignõudluse (puudujäägi)
Tööealine rahvastik
Tööturg – turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka)
Tööealine rahvastik – 14-75 kogu töövõimeline elanikkond
Töötajad – inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu
Töötu – inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd.
Tööpuudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem, kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta
Tööjõu puudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem, kui tööjõu pakkumne.
Hõivatuse määr – näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahvastikust-
Tööjõu osavõtumäär – (aktiivsuse määra näitaja) näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust.
Konkurents
Konkurents – on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
Konkurents on kasulik majandusele tervikuna:

• Madalamad hinnad – ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihindu
  
• Rohkem töökohti – konkurents motiveerib tootjaid oma kaupade ja teenuste valikult suurendama, et võita endale turust suuremat osa.
  
• Kõrgemad palgad – ettevõtjad v’istlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
  
• Parandab kvaliteeti – mida kvaliteetsem on ettevõtja......
  

Konkurentsi kasulikkus:

• Aitab toota efektiivsemalt
  
• Aitab säilitada nappe ressursse
  
• Aitab suurendada toodangut
  
• Aitab vähendada kulusid
  
• Aitab alandada hindu
  

Erinevate turustruktuuride ehk konkurentsi liike eristatakse nelja tunnuse poolest:

• Firmade arv turul
  
• Kontroll hinna üle
  
• Toodete eristamine
  
• Pääs turule
  

Täiskonkurents:
Firmade arv
Palju ettevõtteid
Kontroll hinna üle
Puudub. Turg määrab hinna ning ettevõtted nõustuvad sellega.
Toodete eristamine
Puudub. Tooted on sarnased.
Pääs turule.
Uusi ettevõtteid on üsna kerge asutada.
Monopolistlik konkurents
Firmade arv
Palju ettevõtteid
Kontroll hinna üle
Hinna kujundamisel piirab asenduskaupade olemasolu.
Toote eristamine
Tooteid eristatakse turgude vajaduste järgi.
Pääs turule
Uusi ettevõtteid on üsna kerge asutada.
Oligopol :
Firmade arv
Palju ettevõtteid
Kontroll hinna üle
Sageli head võimalused määrata oma toodete hindu.
Toote eristamine
Tähtis mõnede toodete, näiteks autode puhul. Vähetähtis standartsete toodete, nteks bensiini puhul.
Pääs turule
Võib olla raske, eksisteerivad piirangud.
Monopol:
Firmade arv
Üks suurfirma
Kontroll hinna üle
Toote ja selle hinna üle otsustab üks firma
Toote eristamine
Puudub
Pääs turule
Väga raske, sageli piirangud.
Patent – seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat
Autoriõigus – originaalse loometöö autori ainuõigus müüja või paljundada oma töid.
Kaubamärk – spetsiaalsed kujundid , nimed või sümbolid, mis tähistavad toodetm teenust või firmat.
Konkurendid ei tohi kasutada regristreeritud kaubamärke ega ka nende sarnaseid kaumamärke, et mitte tarbijaid eksitada.
Valitsuse litsents – tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita.
Kõlvatu konkurents – on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad tead.
Riigi sekkumise majanduslikud motiivid:

• Monopolide kontrollimine
  
• Konkurentsi soodustamine
  
• Parem maksude laekumine
  

Vastu võetud konkurentsiseadus, mille täitumist kontrollib Konkurentsiamet.
Majanduse sekkumise vahendid instrumendid:

• Otsene rahaline toetud e subsiidium (põllumeestele)
  
• Väliskaubanduslikud tõkked (eriti oma toiduaineturu kaitseks)
  

Sotsiaalsed motiivid:

• Tööpuuduse vältimine
  
• Toiduainete turu kaite
  

Majanduse sekkumise viisid: sanitaarhügeeni-,tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll.
Eelarve – on numbriliselt väljendatud rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljenduseks.
Tulud – sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub
Kulud – väljaminekute arvestus - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse.
Riigieelarve – on riiklik tulude ja kulude plaan.
Tootlikkus
Tootlikust võib defineerida kui valmistatud toodete ja pakutud teenuste hulka ühe sisendiühiku kohta.
Tööviljakus e tööjõu tootlikkus on töö maht, mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema.
Kui tootlikkus tõuseb, toodavad inimesed sama aja jooksul rohkem ja paremaid kaupu
Kui suureneb tootlikkus suureneb ka reaalne SKP
SKT – sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük.
Inflatsiooni põhjused

• Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine
  
• Tootmiskulud suurenevad
  
• Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine, sellega koos langeb ka ostujõud
  

Nominaalne SKT ehk jooksevhinnad . Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi
Reaalne SKT ehk püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv.
Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus
Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub:

Tööjõu kvaliteet

Põhivarade hulk ja kvaliteet

Tootmistehnoloogia
Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud
Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule
Muutuvkulud -kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega
Püsikulud+muutuvkulud= kogukulu
Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad
Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb iga tooteühiku maksumus
Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vatavalt kahaneva tootlikuse seadusele
Kahanev tootlikuse seadus – kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse, siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema Põhjus: muutuvate tootmisressurside lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama.
Mastaabisääst
Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel
Mastaabisäästu tekkimise põhjused:

Tööjaotus – töö jaotatakse rohkemateks etappideks

Tooraine varustuse ostmine suurtes kogustes - madalam hind

Omahinna alandamiseks ostatakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid

Omahinna alandamiseks investeeritakse uurimis ja arendustöösse
Kasum on ettevõtte tulude ja kulude vahe
Tegevuskulu
Püsikulu
Muutuvkulu
Toiduained
x
Elekter
x
Vesi
x
Küte
x
Bürootarbed
x
Köögitarbed
x
Telefonikulud
x
x
Karastuskoogid
x
Toidunõud
x
Interneti püsiühendus
x
Koka töötasu ja maksud
x
Ettekandja töötasu ja maksud
x
Ruumide rent
x
Koristuskulud
x
Peeter on kunstnik kes maalib näitusmüügile pilte, ta oletab, et nõudmine tema maalide järele on selline:
Maalide nõudmine
Kogutulu
Piirtulu
Piirkulu
Kogukulu
Kasum
Maali hind
Nõutud maalid
72
0
66
20
-20
66
1
66
54
20
20
46
60
2
120
20
40
80
54
3
162
30
20
60
102
48
4
192
20
80
12
42
5
210
6
20
100
110
36
6
216
20
120
96
30
7
210
-18
20
140
70
24
8
192
20
160
32
Muruhooldusfirma asutamine:
Sina ja 2 sinu sõpra (äripartnerit) tahate asustada muruhooldusfirmat. Muruniiduk ja muu varustuse olete otsustanud rentida. Kuid te uurite ümbruskonnast järele, kas inimesed on teie teenusest huvitatud ja teevad suveks teie firmaga lepingu. Uuringu tulemusel saite järgmist infot:

• 35 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 100€ kord
  
• 20 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 150€ kord
  
• 5 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 200€ kord
  

Te saate pakkuda oma teenuseid 12 nädala jooksul ja te arvate, et suudate niita tunniga ühe muru.
Püsivkulud: 700€
Muutuvkulu muru kohta 128€

Arvutage kogutulud suve jooksul iga erineva hinna puhul.
a)100€ muru kohta x 35 muru nädalas x 12 nädalat =42 000
b)150€x20x12=36 000
c)200x5x12=12 000

Arvutage kogu muutuvkulude summa suve jooksul iga erineva hinna puhul
a) 35 muru nädalas x 12 nädalat x 128€ muutuvkulud=53760
b) 20x12x128=30720
c) 5x12x128=7680
3) Arvutage kogukulud suve jooksul iga erineva hinna puhul (püsikulud+muutuvkulud). Pidage meeles, et püsivkulud on samad, hoolimata niidetud murude hinnast või arvust.
a) Püsivkulu 700+ muutuvkulud 53760 = kogukulu