Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsi
just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid.
Korrigeeriv maks: maks, mis on mõeldud selleks, et innustada eraettevõtteid oma otsustes võtma arvesse negatiivse välismõjuga kaasnevaid sotsiaalseid kulusid. Samuti nimetatakse sellist maksu Pigou maksuks Arthur Pigou järgi (1877-1959). Ideaalne korrigeeriv maks = väliskulud. Positiivsete välismõjudega tegevuste puhul on ideaalne korrigeeriv subsiidium = väliskasum. Muud maksud ja subsiidiumid moonutavad stiimuleid ja liigutavad majanduse eemale sotsiaalsest optimaalsest. Korrigeerivate maksude ja subsiidiumide kehtestamise tulemused: erasektori stiimulite ühendamine ühiskonna huvidega; panna erasektori võtma arvesse oma tegevuste väliskulusid ja eeliseid; panna majandust liikuma ressursside tõhusama jaotamise poole. Kaubeldav saastelubade süsteem vähendab reostust madalama hinnaga kui regulatsioonid/määrused. Ettevõtted, kellel on madalad saaste vähendamise kulud, kasutavad seda ja müüvad nende kasutamata lube
· Mida? Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? · Kuidas? Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 4 Mõistmaks, kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · majapidamised · ettevõtted · valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Rahvamajanduslik ringkäik
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO
Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: · Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? · Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik
mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone
Kõik kommentaarid